Allergia (1)

ALLERGIA
Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aine võib olla pealt näha ohutu, kuid võib tekkida tugev vastureaktsioon . Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Allergiat võib esineda igas vanuses.
Ained, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm , kemikaalid, loomad, ravimid vms.
Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingid antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kõhulahtisus, iiveldus jne).
Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jaga kaheks: ühed mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta.
Allergia võib olla bronhiaalastma tekke põhjuseks.
SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu , aevastamine, köha, hingamisraskused . Lisaks tavaliselt ka pisaratevool.
Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria)
Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust.
Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda ka peavalu.
Allergiat tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus- ning õhupuudushood.
DIAGNOOSIMINE
Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid. Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja.
Kõige levinum allergia diagnoosimise viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni. Võimaliku allergeeni kohale ilmub suurem punetus ning nahaturse .
Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul peab proovima erinevate ainete kasutamist (toiduained, ravimid jne) ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist.
Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus.
RAVIVÕIMALUSED
Ravi oleneb sümptomite tugevusastmest ning esinemise sagedusest.
Ägeda allergilise reaktsiooni tekkel kasutatakse kohest ravi antihistamiinsete ravimitega (tavegyl, dimedrol). Apteekides on ka käsimüügis saadaval uuemad allergiaravimid Zyrtec ja Claritin , mis ei põhjusta uimasust nagu klassikalised antihistamiinikumid .
Kui allergeen on tuvastatud, peab sellest hoiduma.
Paikseks raviks (näiteks nahanähtude korral) kasutatakse glükortikoidhormoone sisaldavaid kreeme ja salve.
Soovitav on nahahoolduseks kasutada lõhnaainetest vabasid seepe ning kreeme.
Astma raviks kasutatakse väga erinevaid aineid, vastavalt haiguse iseloomule ning raskusele. Allergilise hingeldushoo ajal kasutatakse bronhe lõõgastavaid inhaleeritavaid ravimeid.
PROGNOOS
Olenevalt allergia tugevusest ning allergeenide arvust on prognoos erinev. Kui ülitundlikkus on tekkinud näiteks ühe toiduaine suhtes, siis seda vältides ei pruugi allergia enam avalduda.
Mitmele ainetele ülitundlikel inimestel on tavaliselt vajalik pidevalt kasutada hüpoallergilisi nahahooldusvahendeid, võimalusel vältida ülitundlikkust põhjustavate ainetega kokkupuudet ning pidevalt kanda kaasas allergiavastaseid ravimeid.
Astma korral on ravi sageli pikaajaline, vahel ka eluaegne.
ENNETAMINE
Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine. Üheks  efektiivseimaks raviviisiks on kindlasti põhjuslik ravi ehk vältida kokkupuudet allergeeniga. Kahjuks on see aga võimalik vaid osade allergeenide puhul. Raske on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega ja elamutolmulestadega. Kui allergeeni vältimine pole võimalik, tuleb appi võtta ravimid. Meeles tuleb pidada, et need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid