Resistentsus seisneb selles, et biofilmis moodustuvad näljased, statsionaarses faasis uinunud rakkude piirkonnad. 3. Resistentsete fenotüüpidega alampopulatsioonide esinemine. 1 EPS ekstratsellulaarne polümeerne substants; polümeerid, mis on biofilmi moodustavate rakkude poolt keskkonda väljutatud 5 Biofilmi moodustumine Uuringud Pseudomonas aeruginosa'ga näitavad, et biofilmi moodustamise saab jagada viide etappi. Esimeses ja teises etapis seonduvad rakud nõrgalt või lühiajaliselt pinnaga, millele järgneb lõplik adhesioon. Kolmandas ja neljandas etapis rakud agregeeruvad mikrokolooniateks ning jätkavad kasvu. Viiendat etappi iseloomustab lühiajaline liikuvus, kui osa rakke vabaneb. Ka teistel liikidel on täheldatud sarnast arenguetapilist jaotust, nt Escerichia coli ning Vibrio cholerae.
6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium
Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans Eostega pulgakujulised bakterid: Eukarüoodid: Bacillus anthracis siberi katku tekitaja Plasmodium spp (malaaria), Clostridium tetani teetanus tekitaja Trichomonas vaginalis - trihhomoniaas
+ ? Agrobacterium + + + ? Nitrobacter + + Rhodospirillum + + + Neisseria + + Thiobacillus mõned + + mõned Zymomonas + + Pseudomonas 1 liik - aeruginosa mõned mõned + võimelised + Rhodobacter + + + Vibrio osad liigid + fakultatiivne anaeroob Yersinia pestis mitte kõik + fakultatiivne anaeroob Salmonella
0 4.0 6.0 Zymomonas lindneri 3.5 5.5-6.0 7.5 Lactobacillus acidophilus 4.0-4.6 5.8-6.6 6.8 Staphylococcus aureus 4.2 7.0-7.5 9.3 Escherichia coli 4.4 6.0-7.0 9.0 Clostridium sporogenes 5.0-5.8 6.0-7.6 8.5-9.0 Erwinia caratovora 5.6 7.1 9.3 Pseudomonas aeruginosa 5.6 6.6-7.0 8.0 Thiobacillus novellus 5.7 7.0 9.0 Streptococcus pneumoniae 6.5 7.8 8.3 Nitrobacter sp 6.6 7.6-8.6 10.0 Kohanemine keskkonna temperatuuriga Mikroorganismid on võimelised kasvama sisuliselt kõikjal, kus leidub vett vedelal kujul, sõltumata temperatuurist. Seega bakterid võivad kasvada
5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV
Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva)
Oenococcus + + + Penicillium 0 + + + S Pichia 0 + + S Propionibacterium acnes + + M + Ak Psedomonas fluorescens - + + Pseudomonas aeruginosa - + M + M Pyrococcus 0 + + + Rhizobia - + + + Rhodobacter + + + Rhodospirillum - + + + + Rickettsia - + +
Reservis. Etrapeneem inhibiitorid neurotoksilisus Need ravimid on kasutusel Imipeneem Väga lai toimespekter piiranguga ainult teatud Meropeneem (gram+, gram-). osakondades! Toime Gram- P. aeruginosa põhjustatud Monobaktaamid mikroobidess krooniliste hingamisteede Astreonaam BAKTERITSIIDNE infektsioonid. TOIME Makroliidid Mikroobiraku valgusünteesi Seedetrakti kõrvaltoimed Alternatiivina penitsilliin allergia Rasedus
Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 (2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ /250 ml 0 Enterokokid PMÜ /250 ml 0 Pseudomonas PMÜ /250 ml 0 aeruginosa Kolooniate arv PMÜ /ml 100 22 0C Kolooniate arv PMÜ /ml 20 37 0C [RTL 2002, 84, 1299 jõust. 02.08.2002] 6. KAS JOOGIVESI, MILLES MIKROOBEDE ÜLDARV ÜLETAB PIIRNORMI MÕNEKÜMNE PMÜ, ON JÕÕGIKÕLBLIK, MIKS? On küll, kuna kolooniate arv on sanitaarse seisundi näitaja ja ei ole seotud haigustekitajate esinemisega vees. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Soolekepike
ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette vetikatoksiinid, mis mõjuvad hävitavalt maksale või närvisüsteemile. Paljud toksilised vetikaõitsengud põhjustavad kalade massilist hukkumist, ette on tulnud ka kariloomade, mereimetajate, lindude ja ka inimeste hukkumist mürgituste tagajärjel. 28. Veeõitsenguid Läänemeres põhjustavad Nodularia spumigena, Aphanizomenon sp., Planktrothrix agardhii, Microcystis aeruginosa. 29. Veeõitsenguid põhjustavad Peipsi järves ja Võrtsjärves peamiselt perekonnad Microcystis, Aphanizomenin, Dolichospermum, Planktothrix ja Gloeotrichia echinulata. 30. Hepatoksiinid ehk maksamürgid, neurotoksiinid ehk närvimürgid, dermatotoksiinid ehk nahamürgid. 31. Sinivetikate toksiinid satuvad vette eelkõige vetikate lagunedes, mida põhjustavad halvenenud valgustingimused või ilmaolud, toitainete ammendumine või enesemürgitus mõne
9) Naturally occurring radionuclides in drinking water: An exercise in risk benefit analysis 10) Analysis of groundwater for cadmium contamination in some districts of Uttar Pradesh, India (?) 11) Estrogen-like and dioxin-like organic contaminants in reclaimed wastewater: Transfer to irrigated soil and groundwater 12) Determination of several potential virulence factors in non-o1 Vibrio cholerae, Pseudomonas aeruginosa, faecal coliforms and streptococci isolated from Marrakesh groundwater VALITUD ARTIKLID: 1) Health risk by radon in drinking and sanitary water: Assessment and control techniques This paper is to inform people about a recently known hazard for drinking and sanitary water, which is still not well investigated as it is only in the last six years that scientific people have been aware of the problem and began to
lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: · bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks · küüne traumast · onühholüüsist (küüne eraldumine loozist) · psoriaasist · ekseemist või nahapõletikust (dermatiit) · punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus) · viirustüügastest · sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel · kollaste küünte sündroomist · küüneloozi kasvajast Ravi
fluorokinolooni derivaadid FK: p.o., koguneb kudedesse (neerud, prostata, kopsud, fagotsüüdid), läbib halvasti HEBi, metaboliseerub oluliselt maksas (inhibeerib CYP450), T1/2=5h, renaalne ekskretsioon Tsiprofloksatsiin FD: inhibeerib bakteriaalse DNA güraasi ehk topoisomeraas II > takistub DNA transkriptsioon ja replikatsioon Kasutamine: P. aeruginosa tsüstilise fibroosiga patsientidel, krooniline gram-neg. osteomüeliit, Salmonella typhii kandluse kõrvaldamine, siberi katk KT: hospitaalinfektsioonide ravis võib areneda Cl. difficile ülekasv, GI-trakti häired, nahalööbed, noortel inimestel artropaatiad, KNSi kõrvaltoimed (peavalu, -pööritus, krambid)
jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas. 4. NÕUDED BASSEINIVEELE 1. Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele. 2. Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele : 1.) Coli-laadsed bakterid* kuni 20 PMÜ/100 ml; 2.) Enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml; 3.) Pseudomonas aeruginosa *** ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uurtud proovis; 4.) Stafülokokk** kuni 10 PMÜ/100 ml; 5.) Kolooniate arv 37 C° juures kuni 100 PMÜ/ml. *Coli-laadsed bakterid on kõige sagedamini ja kauem kasutusel olnud vee fekaalse reostuse indikaatororganismid. See on heterogeenne bakterite grupp, kuhu kuuluvad: 4 G.Escherichia, G. Citrobakter, G
villilise lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks küüne traumast onühholüüsist (küüne eraldumine loozist) psoriaasist ekseemist või nahapõletikust (dermatiit) punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus) viirustüügastest sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel kollaste küünte sündroomist küüneloozi kasvajast Ravi Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest
See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad (muld, klaasikilllud jne.)
mikroorganismidega. 90% organismi sisestest bakteritest on oma olemuselt anaeroobsed nt bifidobakterid kes baseeruvad jämesooles, väiksemal määral Lactobacillused, Streptococcus pneumoniae, Enterobacteriaceae jpm. Tabelis 1 on ära toodud enamus baktereid terves inimorganismis Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid: SUGUKOND, PEREKOND PROMINENDID MUUD LIIGID SOOLESTIKUS Pseudomonadacae Pseudomonas aeruginosa (pyocyanea) Pseudomonas Ps. (Alkaligenes) faecalis Enterobacteriacene Escherichia coli Klebsiella Klebisella (Aerobacter) pneumoniae Enterobacter Enterobacter (Aerobacter) aerogenes 7 Proteus Proteus mirabilis
fagotsütoosi. trahhea tsütotoksiin – tapab ripsrakke dermonekrootiline toksiin – kahjustab osteogeneesi, perifeersete veresoonte vasokonstriktsioon (veresoonte ahenemine), lokaliseeritud isheemia ja verejooks osteotoksiin – toksiin osteoblastidele tüüp III sekretsiooni süsteem – häirib rakkude signaliseerimist, indutseerib raku surma. LPS – stimuleerib tsütokiinide vabastamist Moodustab biofilmi – suurendab märgatavalt AB vastu resistentsust 7. P. aeruginosa virulentsusfaktorid pilid – kinnitumine epiteelirakkudele, kudede kolonisatsioon vibur – flagell – kemotaksis, bakteri liikumisorganell LPS – endotoksiin, antifagotsütaarne toime, stim. põletiku teket eksotoksiin A – tsütotoksiline, kudede invasioon proteaasid – kahjustavad kopsukudet, veresooni tüüp III sekretsiooni süsteem – tsütotoksiline, akuutne epiteelirakkude kahjustus, kudede kahjustus ja invasioon. Moodustab biofilmi – AB resistentsus
Vett vahetati täielikult 3-4 korda päevas. Õige vee temperatuuri (36-37 C) säilitamiseks kasutati termostaati. Kalad, keda kasvatati kõrvalolevas kasvanduses, olid 5-10 cm pikkused (ligi 1,5 aasta vanuselt), kui neid kasutati raviks. Erinevalt Kangali kuumavee allikatest, kus kaladel oli toitainete puudus kõrgete temperatuuride tõttu, söödeti kaladele müügilolevat toitu (TetraMin®, Tetra GmbH, Melle, Saksamaa). Veeproove testiti igakuiselt Legionella liikide ja Pseudomonas aeruginosa vastu. Kalade puhul uuriti Aeromonas hydrophila, Aeromonas sobria, Aeromonas caviae, Mycobacterium marinum ja Mycobacterium piscium, et vältida mis tahes riske võimalike zoonootiliste(sõnaseletustesse kindlasti!) nakkuste suhtes. Kuna kaladele anti ainult müügilolevat kalasööta siis Diphyllobothrium latum (kalade paeluss) nakatumise riski võis välistada, kuna puudub vaheperemees.
On tsüanofütsiin valguline polümeer. VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid: 1) Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5) Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes
ajalt korrigeerides. Kui bakteri viburid pöörlevad päripäeva, siis "hargnevad" tema peritrihhaalsed viburid kimbust lahti, pööreldes vastupäeva aga koonduvad nad ühiseks kimbuks, tõugates rakku edasi. Twitching- piiltõmbumine Twitching on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. Kiirus ca 0.2 mkm/s). See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Myxococcus xanthus'e tüüp IV piili otsas on kleepumisvalk. Piil pikeneb ja kinnitub tipuga tahkele pinnale
4)spiroheedid periplasmaatilise viburiga 5)piiltõmbumine. Voogamine: rakud liiguvad viburite abil kollektiivselt edasi, olles tihedas kontaktis. Rakud joonduvad ja liiguvad parallelselt oma pikilõikega. Voogamine on virulentsusfaktor. Täheldatud: Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Vibrio parahaemolyticus Piiltõmbumine: Raku otstes on IV piilid, mis on otsaga võimelised kinnituma pinnasele ja rakku edasi tõmbama. Täheldatud: Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Bakteri vibur on liikumismehhanism. Selle panevad liikuma prootongradiendid. Paikneb kas ühes otsas, mõlemas otsas või kõikjal üle raku. G- bl on 4 toestusringi (L, P, M ja C), G+ bl on ainult 2(M ja C). Spiroheetide viburid paiknevad periplasmas, välismembraani all, ning bakter liigub edasi kruvina pööreldes
modifitseerimisega või ta tüve insenergeneetikaga. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus
Peamiselt VRE E- faecium´i raviks! 1. Stafülokokid. 1. Guinupristiin-dalfopristiin konformatsiooni muutus > soodsad 2. Streptokokid. 3. Enterokokid (v.a E. faecalis). tingimused guinupristiini seondumiseks. 1. Mõned G- bakterid (Enterobacteriaceae, Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter). Väga vähene 1. Nalidiksiinhape Ei G+ aktiivsus. 1. Tsiprofloksatsiin 2. Norfloksatsiin 1. Paljud G- bakterid. 2. Paljud G+ bakterid. 3. Levofloksatsiin 4. Ofloksatsiin
3. Mikrokoloonia moodustumine pinnale kinnitunud ning eksopolüsahhariide tootva raku klonaalse paljunemise tulemusena tekib mikrokoloonia. 4. Küps biofilm mikrokoloonia areneb biofilmiks, mille polümeerses limamaatriksis paiknevad nii rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterirakkude hulga tunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon P. aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P. aeruginosa mikrokoloonias lülitatakse hulga tunnetuse vahendusel sisse ramnolipiidide süntees, mis soodustab nii mikrokoloonia arengut, seenekujuliste struktuuride teket biofilmis, veekanalite püsimist avatuna biofilmi maatriksi küpsemise käigus, kui ka P. aeruginosa irdumist biofilmist. 5. Biofilmist irdumine Arvatakse, et tegemist on reguleeritud levimisstrateegiaga, mis võimaldab uute nisside koloniseerimist alustada varem kui toitained biofilmis limiteerivaks muutuvad. Näiteks on
Kõigil on töötav TCA (tsitraaditsükkel) tsükkel. Heksoosid lagunevad ED rajas. Esimeses Bergey käsiraamatus oli perekonnas Pseudomonas väga palju liike, mis üksteisest rRNA järjestustelt tugevasti erinesid. Nüüd on paljud nendest liikidest kantud uutesse perekondadesse Burkholderia, Comamonas, Deleya, Ralstonia jt. Praeguses perekonnas Pseudomonas eristub hästi fluorestseeruvate pseudomonaadide rühm, kuhu kuuluvad P. fluorescens, P. aeruginosa, P. putida ja P. syringae. P. aeruginosa on tüüpiline mullamikroob, denitrifitseerib ja osaleb N-ringes. Monotrihh, toodab proteaase ja elastaasi, fluorestseeruvat pigmenti ja sinakat pigmenti püotsüaniini. Kolooniad sageli limased tänu kapslile (alginaat). Kapsel on ka üks olulisim virulentsusfaktor, mis aitab tal koloniseerida igasugu pindasid. On tinglik patogeen. Põhjustab haava-, uro-, kõrva-, silma- hingamisteede- jt. infektsioone. Kuna ei ole invasiivne,
Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ /250 ml 0 Enterokokid PMÜ /250 ml 0 Pseudomonas aeruginosa PMÜ /250 ml 0 0 Kolooniate arv 22 C PMÜ /ml 100 Kolooniate arv 37 0C PMÜ /ml 20 PMÜ pesa moodustav ühik 21 Keemilised kvaliteedinäitajad Näitaja Piirsisaldus Ühik
purjustunne, kõikumine. · Perifeerne kahjustus on sisekõrvas. · Tsentraalne kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes Pearingluse võimalikud põhjused · Otoloogilised · KNS-st tingitud · Kaelast tingitud · Ainevahetuslikud · Hematoloogilised · Kardiaalsed · Infektsioonid · Ravimid · Muud 22. Väliskuulmekäigu põletikud: põhjused ja ravi 90%-l põhjuseks bakterid, 10%-l seened. _ Pseudomonas aeruginosa, staph. aureus. Enamusel algab kõrva kihelemisega, sügatakse vatitikkudega. _ Tugev valu, turse, punetus, järgneb eritus kõrvast. _ Raviks puhastada ettevaatlikult, happelised tilgad (boorhappega, äädikhappega), gentamycini või tobramycini kõrvatilgad, ciprobay,exoderil. _ Vajadusel valuvaigistid Seente korral sageli retsidiveeruv, vajalik pikaajaline ravi. _ Profülaktika: hoiduda vatitikkudest. Krooniline põletik, kui on kestnud üle 3 kuu. Põhjused:
Anaeroobsed on kääritajad/anaeroobsed hingajad. Mikroaerofiilid on aeroobsed/anaeroobsed hingajad. 20. Millisele rühmale on iseloomulik anaeroobne hingamine ja mille poolest ta erineb aeroobsest hingamisest? Anaeroobne hingamine on omane obligatoorsetele anaeroobidele, fakultatiivsetele aeroobidele, mikroaerofiilidele. Elektronlõppakseptoriks pole enam hapnik, vaid midagi muud (sulfaadid, CO 2, nitraadid). 21. Kuidas saab anaeroobsetes tingimustes kasvada aeroob Pseudomonas aeruginosa. Ta on fakultatiivne aeroob. Suudab anaeroobsetes tingimustes kasutada elektroni lõppakseptorina nitraati. 22. Mis on kriitiliseks punktiks keskkonna pH muutuste korral? Kui lõhutakse plasmamembraane, inhibeerib ensümaatilisi reaktsioone. Toidusubstraatide lahustuvus vees on vähenenud. Ku rakusisene pH langeb alla 5. 23. Kuidas jaotatakse mikroobid kasvuks sobiva pH järgi? atsidofiil (1-5,5), neutrofiil (5,5-8,5), alkalifiil (8,5-11,5). 24
mehhaanilised (täikammid), keemilised (insektitsiidid), taimsed tooted (kookosõli, aniis) ja füüsikalised (dimetikoon-silikoonõli) ravimeetodid. KAS ON NAKKAV? Nakkuse võib saada igaüks: sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest. Karvanääpsu põletik - Follikuliit kollaka sisuga täidetud villikesed-pustulid peanahal karvade ümbruses. Haigusetekitajateks on eeskätt Staphylococcus aureus ja Pseudomonas aeruginosa. Stafülokokkide allikaks võib olla nina-neelu kandlusega inimene. Meestel eisneb pageli habeme piirkonnas. Pustulid võivad olla üksikult või üle kogu peanaha, võivad tekkida verised koorikud. Haigus võib lisanduda seborroilisele põletikule. Pustulid on karvanääpsu ümbruses. Võib kesta mõnest päevast mitme kuuni. RAVI/SOOVITUS Leevendus - habeme ajamine ja raseerimine keelatud. Parandada hügieeni.
· Kaelast tingitud kaelatraumad, luulised muutused kaelalülides · Ainevahetuslikud- kilpnäärme haigused, veresuhkru kõikumine · Hematoloogilised veremuutusest tingitud · Kardiaalsed- südamest tingitud, südamerütmihäired · Infektsioonid · Ravimid · Muud veresoonte lupjumine (ateroskleroos), lõualuuliigese funktsiooni häired, valud katsumisel 22. Väliskuulmekäigu põletikud: põhjused ja ravi 90%-l põhjuseks bakterid, 10%-l seened. *Pseudomonas aeruginosa, staph. aureus. Enamusel algab kõrva kihelemisega, sügatakse vatitikkudega. *Tugev valu, turse, punetus, järgneb eritus kõrvast. * Raviks puhastada ettevaatlikult, happelised tilgad (boorhappega, äädikhappega), Gentamycini või Tobramycini kõrvatilgad, Ciprobay, Exoderil. * Vajadusel valuvaigistid Seente korral sageli retsidiveeruv, vajalik pikaajaline ravi. *Profülaktika: hoiduda vatitikkudest. Krooniline põletik, kui on kestnud üle 3 kuu. Põhjused:
Flukloksatsilliin, kloksatsilliin, oksatsilliin erinevad vaid farmakokineetika poolest, imeduvad maost ja soolest. Klass I, lai toime Klass II, lai toime Ampitsilliin - imendub tänu Karbenitsilliin - laiemat toimet G-neg fenüülrühmale seedetraktist paremini, bakterite vastu kui ampitsilliin. aktiivsus G-pos ja G-neg bakterite Vastupidav penitsillaanidele. Samuti vastu, happekindlad, suukaudsed, aktiivne vastupidavate P.aeruginosa mittetoksilised. tüvede vastu. Väheaktiivne G-pos bakterite vastu. Happetundlik süsteprep Amoksitsilliin - imendub tänu Klavulaanhape - inhibeerib fenüülrühmale seedetraktist paremini, laktamaase. Väiksem efektiivne doos. aktiivsus G-pos ja G-neg bakterite Probenetsiid blokeerib penitsilliini
1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D 6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil 5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud.
olemasolul seondub see valk (G/U)AG kordusjärjestustele, mis asuvad trp mRNA liiderjärjestuses. Trp puudumisel TRAP ei seondu ja moodustub antiterminaator alternatiivne sekundaarstruktuur, mis kattub terminaatorjärjestusega). 12 b) Kataboolsete operonide regulatsioon B. subtilis'el on kirjeldatud 6 transkriptsiooni antiterminatsiooni kaudu reguleeritavat süsteemi (näiteks sahharoosi ja -glükosiidide metabolism), E. coli ja P. aeruginosa puhul 3. E. coli bgl operonis paikneb 3 geeni, mis on vajalikud aromaatsete -glükosiidide (salitsiin) kasutamiseks: ter ter bglG bglF bglB orf antiterminaator- -glükosiidide fosfo-- valk transporter, glükosidaas fosfotransferaas
naturally, for example, in the Santa Barbara Channel of California. Their concentration and features have been used to assess the extent of oil spills. Their composition can be used to identify their sources of origin, and tarballs themselves may be dispersed over long distances by deep sea currents. They are slowly decomposed by bacteria, including Chromobacterium violaceum, Cladosporium resinae, Bacillus submarinus, Micrococcus varians, Pseudomonas aeruginosa, Candida marina and Saccharomyces estuari. Whales James S. Robbins has argued that the advent of petroleum-refined kerosene saved some species of great whales from extinction by providing an inexpensive substitute for whale oil, thus eliminating the economic imperative for open-boat whaling. Alternatives to petroleum In the United States in 2007 about 70 per cent of petroleum was used for transportation (e.g. petrol, diesel, jet fuel), 24 per cent by industry (e.g
Seda iseloomustab: o Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), o Rohkete külgmiste viburite moodustumine, o Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Piiltõmbumine ehk twitching - üks vorm libisevast liikumisest See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Bakterivibur - Viburi keskmine pikkus on 10-20 (5-10) m. Viburi diameeter on ca 20 nm. Viburi niit
5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! 58. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1
Kasvab resistentsus metronidasoolile. Antibiootikumravi probleemid on: halb in vivo/in vitro tundlikkuse korrelatsioon, persisteerimine limaskestas ja madal pH, ekstra- ja intratsellulaarse patogeneesi staadium, antibiootikumresistentsete tüvede esinemine. Püütakse vaktsiini teha: näiteks ureaasi ja HspB vastu (need on seinas unikaalsed). Bakterid mõmm :) 05/06 Pseudomonas aeruginosa Üldist. Väike G- reeglina paaris esinev pulk. Obligaatne aeroob, oksüdeerib glükoosi. Limane polüsahhariidkapsel. Äärmiselt vähenõudlik – suudab mõne päeva ka dest. vees elada. Epidemioloogia. Looduses, haiglas niiskes keskkonnas (lillepotid, kraanikausid, tualetid, hingamis- ja dialüüsivarustus) üldlevinud. Sesoonsuseta. Võib põhjustada hingamisteede ja GI trakti mööduvat kolonisatsiooni hospitaliseeritud patsientidel, eriti
Enterobacteriaceae ja Pseudomonas ‘e eristamine. OKSÜDAASI PRODUKTSIOON. Tsütokroomi oksüdaas oksüdeerib õhuhapniku juuresolekul para-amino-dimetüülanaliini Taxo-N diskis roosakaspunakaks värvaineks indofenooliks. Enterobacteriaceae on oksüdaasnegatiivne, Pseudomonas spp. aga oksüdaaspositiivne. PIGMENDI PRODUKTSIOON. Mitte ükski Enterobacteriaceae sugukonna esindaja ei tooda 37°C juures pigmenti, Pseudomonas aeruginosa produtseerib rohekassinist pigmenti püotsüaniini ning fluorestseerivat fluorestsiini. 18 LÕHN. Enamusel Enterobacteriaceae liikidel on ebameeldiv lõhn, samas kui Pseudomonas lõhnab küllaltki talutavalt. SUHKRUTE FERMENTATSIOON. Enterobacteriaceae liigid on kõik võimelised lõhustama glükoosi, Pseudomonas aga mitte. Biokeemiliste omaduste määramiseks kasutatakse Kliegleri söödet.
annaabi.ee 
