Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ADVENDID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
advendiaeg, neljandast, vanadel, päkapikud, hommikuti, sussi, soki, elektrilised, küünlajalg, hoitiKa jõulutoidu traditsioonid on aastatega samaks jäänud. Põhiliseks jõuluroaks on siiani eestlastele verivorstid ning hapukapsas. Maakohtades muidugi leidub veel peresid, kus valmistatakse ka ise veel õlut, mis oli varem väga tähtis. Aga loobutud on tänapäevaks sellistest kommetest nagu õlgede tuppa toomine ja ka jõulumängud jms. Tänapäeva laste jaoks on jõuludel üldse väga vale tähendus. Nad ootavad jõule, kuna neile käivad detsembrikuus päkapikud öösel sussi sisse kommi toomas ja kõige krooniks tuleb 24.detsembril jõuluvana, kes toob kingitusi. Kahjuks ongi enamus laste jaoks oluline ainult materiaalsete asjade saamine. Ei olegi enam kedagi, kes lastega vana-aegseid jõulumänge mängiks. Ka pered on tänapäeval ju väiksemad, kui vanasti olid. Minu meelest on ajaga kaotatud ainult palju ilusaid traditsioone ja jõulud kaotavad aja jooksul selle tähenduse täielikult, mis neil algselt oli.
pooleldi kootud kinnast ning vanad võlad tuli enne pühi ära õiendada. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui oli tehtud põhjalik koristus, hakati ehtima eluruume. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Seintele joonistati ornamente, tuppa toodi õled, millega kaeti seinugi. Õlgi riputati ka õueradadele, et headel vaimudel oleks kergem astuda. Jõuluõlgede sisse toomine tähistas jõulude algust. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Tol ajal arvati ka lähedaste hingi koju jõule pühitsema tulevat. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu
arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnut omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, siis tuli ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõuujõulukroone ja krassasid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulisi küünlaid. Hädapärast ajas ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on ka tehtud viieharulisi küünlaid. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu mjajapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril
JÕULUKOMBED KOGU MAAILMAS SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna see tundub kõige huvitavam. Varsti on jõulud ja on hea teada, mis erinevad rahvused mujal maailmas praegu teevad. Kasutasin tööks põhiliselt internetti. SUURBRITANNIA v Serenaadilauljad kõnnivad majast majja, et esitada koduuste taga jõululaule. Need 19. sajandist pärinevad laulud on ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. HISPAANIA v Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi. itaalia v Ita
SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna see tundub kõige huvitavam. Varsti on jõulud ja on hea teada, mis erinevad rahvused mujal maailmas praegu teevad. Kasutasin tööks põhiliselt internetti. JÕULUKOMBEID KOGU MAAILMAST Suurbritannia Serenaadilauljad kõnnivad majast majja, et esitada koduuste taga jõululaule. Need 19. sajandist pärinevad laulud on ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. Hispaania Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi. Itaalia Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjakuninganna ja täidab
sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. 19. sajandi eestlasele oli liha üldse harv toit, mistõttu lihatoitudega pühad olid igal juhul erilised. Lihavõttemunad Kogu Euroopas tuntud tava, mis tähistab uut elu ja kestvust. Varem oli oluline see, et kanad olid juba munema hakanud, s.t munad olid sel aastaajal juba olemas. Mune varuti pikemat aega - neid ei tohtinud süüa paastu ajal, nii säilis lihavõtteks suurem hulk. Sageli hoiti mune kõvaks keedetuna nii lihavõttetoiduks kui munaotsijatele jagamiseks. Paljudes keeltes nimetatakse lihavõttemune paastu- või ka paasamunadeks, sest keskaegne laialt levinud nimetus lihavõtete jaoks on paasapühad. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet
kinkimine pole enam kuigi sagedane. Kuid muude kinkide kõrval võib jõuluvana kotis leiduda suur kommi- ja puuviljakott kõigile kohalolijaile. Küllap on sadu ja tuhandeid lapsi, kes on närveerinud akna all, püüdes tabada hetke, mil jõuluvana saaniga saabub, kuid pidanud leppima sellega, et on tähelepanematuse tõttu maha maganud nii selle kui ka aja, millal ta kingid ukse taha jättis või kuuse alla pani. Eks seda viimast tee, teadagi, ka jõuluvana abilised päkapikud. Ja polegi imestada, sest hiljutiste arvutuste kohaselt peaks jõuluvana külastama sekundis 832 peret ja isegi siis peaks ta töötama vähemalt 31 tundi järjest, nii et kõik abilised on väga teretulnud. 1970. aastatest alates on Eestis taaselustatud jõulu- ja näärisokkki kingitoojat asendanud. Jõulumängud Mängimine oli keelatud üksnes jõulaupäeva õhtul ja esimese püha hommikul, muidu aga peamisi ajaviiteid noortele ja vanadele
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 1996 on presidendiks Olafur Ragnar Grimsso
" Iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutamise õhtul ilmusid ajalehed Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonia deklaratsiooni tekstiga (sh Rahva Hääl ajaloolise 120 000-lise tiraaziga), sest ENSV 12 seadusandlus nõudis Ülemnõukogus vastu võetud dokumentide jõustumiseks nende avaldamist pressis 10 päeva jooksul. Moskvas tekitas Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest poliitilise soki. Deklaratsiooni vastuvõtmine oli üks samm Eesti taasiseseisvumise protsessis. http://sisustus.ee/? cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 Praegu on 16. november riiklik tähtpäev taassünnipäev - ja ühtlasi lipuheiskamise päev. http://sisustus.ee/?cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 4. TALVISED TÄHTPÄEVAD 4.1. Eesti Ja Ameerika ühised talvised tähtpäevad Jõulud on 21.27
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste p�
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest................................................................................................9 Ajalooline traditsioon.........
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, e
ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, teine kambrisse ja kolmas, esiküljel olev, õue. Rehealuse- või kambripoolses taganurgas oli pae- või maakividest müüritud korstnata suitsuahi, mille peal oli soojusekogujana munakividest keris (vanemal ajal oli pealt lahtine, kuid 19.saj juba valdavalt kinni ehitatud). Kagu-Eestis ja saartel oli rehetoas sageli kerisahju asemel keriseta umbahi, kas täiesti massiivse laega või paari
said inimesed tõeliselt lõõgastuda , sest ei olnud sellist asja , et iga nädal võtame ühe vaba päeva ja lähme välja , kuna tööd oli palju . 10 Praegusel ajal tähistame perega koos jõule , aastavahetust ning ka jaanipäeva . Aastavahetusel ja jaanipäeval ollakse perega alguses siiski koos , peale seda on aega sõprade jaoks . Samuti toimub emade- ning isadepäeva hommikuti traditsionaalne hommikukohv ning üles äratamine . Maal teeme ka maituld ning peame muidugi ka sünnipäevi . 08.01.2007 11 Meedia : TV , raadio , ajalehed , ajakirjad , internett Esimene televiisor osteti siis , kui mu isa oli 5 aastaselt . Peale selle ei olnud laste-saateid iga päev , vaid üle päeviti ning filme lastel vaadata ei lubatud . Samas ei olnud filme ka palju , enamuses näidati vene sõjafilme
Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus............................................................................................................4 Muusika l
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi jalad valutavad,
Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis a
· Rukkileib, sai, küpsetised (karask) · Matusteks tapeti loom · Saaremaal- klimbisupp · Hiiumaal- tangusupp · Hingetoidud: tangupuder, lihatoidud · Praegu on tähtis toit puljong ja pirukas · Kadunukesele kaeti koht, klaas teistpidi · Enne matust üks õhtu, kaetakse surnule laud · Kirstu ei tohi panna fotosid NÄDALAPÄEVAD JA AASTAAJAD: · 19. Saj. kolmapäev ja laupäev pidupäev · Hiiumaal enamasti jahupudru ja jahuvorstid · Kohupiima hoiti ja jäeti tagavaraks ka talveks · 19. Saj. lõpul ka kartulipudru ja tangupudru · Lõuna-Eestis laupäeval toiduks kapsa-tangupuder · Laupäeval oli toiduks kartuli-või tangupuder või paksud kapsad · Esmaspäev, teisipäev ja reede olid herne, oa või läätseleeme päevaks · Reede oli üldine kaunviljapäev · Mõisates aastaringi kindlad toidukorrad · Mõisates kõige tugevam toit lõunati · Õhtuti söödi lõunasöögi jääke · Leib ja hapupiim lõunalaual
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus..........................................................................
juuli Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Tapeti lammas (vasikas vm loom) karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vili või kartul) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks. Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva. Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormisi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-olevipaev.php) 8. August - lõikus-, põimu-, vilja-, rukki- ja mädakuu Augustikuu on põllumehele viljalõikuse aeg. MAKAVEIPÄEV - 1. august Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett
Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba. Jõulude ajal käidi külas ja tehti jõuluhane. Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi. Lapsed üritasid tema eest end ära peita ning lõbus trall kestis kuni hane lahkumiseni. Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, mängiti mänge, räägiti juttu, naljatati, mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata. KÜÜNLAPÄEV, 2. VEEBRUAR Märgib poole talve möödumist
läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on kirjeldatud pärandkultuuride elemente põjalikumalt ning on toodud välja tänapäevani säilinuid. Essees on kirjutatud ka sellest, kuidas on pärandkultuuri üritatud hävitada. Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele. Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi Itaalia maalikunstnike t�
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad mei
Leivapäts asus peremehe ees või tema paremal käel ning sööjate küsimise peale lõikas ja ulatas peremees leivatükke. Mõnel pool pole peremees enne leiba lõiganud, kui kausitäis suppi oli pere peale ära söödud. Kui peremeest ei olnud või oli ta vanadusest leivalõikamiseks jõuetu, tegi seda sulane. [] Viljakusmaagia. Esimese vihu teradest jahvatatud jahust küpsetatud leibu ja jõululeibu, millele anti sea kuju (jõuluorikas), hoiti viljasalves ja jagati jõulude või karjalaskepäeval inimestele ja loomadele. Neid on nimetatud kakkudeks (jõulu-, nääri-, pruut- ja karjasekakk). Leivateo ajal küpsetati leivataignast paistekakkusid (vanemad odrajahust leivakesed). [] Leiba peeti pühaks. See lähtub ka eestlaste vanasõnast: ,,Austa leiba, leib on vanem kui meie". Seepärast ei tohtinud leiba pilduda ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Kool? JAAPAN Referaat Nimi klass 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 .................................................................................................................................................4 LOODUS.................................................................................................................................... 5 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Maavärinad..............................................................................................................................5 Veestik.................................................................................................................................... 5 Kliima....................................................
moodustusid pioneerirühmad, mida juhtis rühmanõukogu esimees. Koguti vanarauda ja vanapaberit, käidi matkadel lahingukuulsuse paikadesse ja loodusesse. Igal aastal toimusid armee aastapäeval rivivõistlused, kus rühmad näitasid oma oskusi marssimisel, rivilaulus ja käskluste täitmisel. Tähistati mitmeid tähtpäevi, mis olid seotud Leniniga, ENSV-ga, NSVL-iga, NLKP-ga ja ÜLKNÜ-ga. Tegutseti timurlastena aidati vanu inimesi n. puude ladumisel, poest toidu toomisel. Hoiti korras mälestusmärke hoolitseti Suures Isamaaasõjas langenutele kalmude eest. Osaleti rahvusvahelisel konkursil "Balti meri rahumeri", mille raames loodi kirjavahetus teiste vabariikide pioneeridega. Osaleti suusavõistlusel üleliidulise pioneerilehe "Pionerskaja Pravda" auhindadele. Koolides viidi läbi uisuvõistlus "Olümpiamängude lumehelbeke." Koolides ilmusid pioneeride seinalehed. Äärmiselt populaarsed olid suvel õpilaste pioneerilaagrid .
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hulgast, mida tolleks ajaks
välja. Ahju põrand pühitakse puhtaks luuaga. Keenud terad kallatakse sõelale nõrguma. Nõrgunud terad pannakse kohe kuuma ahju. Esialgu, kus niiskus on eriti suur, tuleks ahjuust aegajalt avada ja kama segada. Kuivatatakse niikaua kuni vili on täiest kuiv ja krõbe. Kama ei tohi liialt pruunistada, siis saab ta kõrvalmaitse. Pärast kuivatamist sõelutakse ja tuulutatakse terad uuesti läbi ja viiakse veskisse.Kohe pärast jahvatamist on kama kõige maitsvam.Kama hoiti varasematel aegadel riidest kottides või kastides (kirstudes). See pole alati kõige parem viis, sest kama kaotab oma aroomiomadused. Parem viis on hoida kama suuremates kogustessuletud kaane all piimanõudes, kaanega plekkpurkides, suurtes klaaspurkides kus õhk ligi ei pääse ega haihtu kama meeldiv lõhn. Toiduga tarvitatakse kamajahu hapukoore või rõõsapiima, hapupiima või rõõsakoore hulka segatuna vedela kördina või kamakäkkidena.
Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile Romaani stiil eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis avaldub romaani stiil arhitektuuris. kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. miniatuurideks
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13
annaabi.ee 
