Kuulsuse Narrid retsensioon . Lugu räägib kahest mehest kes on sünnist saati ühe inimese silmis kuulus olnud .Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei ole .Tihtipeale teevad i
Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepärased nii peategelastel k
Kristi Malk ''Kuuluse narrid'' Ed.Bornhöhe Mina vaatasin sellist komöödiat nagu Ed. Bornhöhe ''Kuulsuse narrid''. Ma ei olnud seda mitte kunagi ennem vaadanud ja ma mõtlesin, et see on puhas jama, aga ma eksisin. Pool ajast kui ma neid narre vaatasin ma ainult naersin nende kildude ja naljade peale mis seal filmis olid. Mulle meeldisid näitlejad, nad elasid enda rollidesse pühendumusega sisse ja seetõttu oli seda filmi ka väga hea vaadata. Veel meeldis mulle see, et hästi oli välja toodud see vanema aja linnaelu: kuidas inimesed välja nägid, kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film, aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul. Salomon Vesipruul o
Kuulsuse narrid Autor istub kirjutuslaua taga, kirjutades midagi sulega paberile. Mõne hetke pärast tõstab ta paberi üles ja hakkab sealt lugema. ,,Üheksateistkümnenda aastasaja lõpus olid Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad vaimukangelased Tallinnas. Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud kirjutada esimesed sõnad: ma armastan. Ta hakkas kõigile seletama, kuidas tema vaim pole veel kohal ja kuidas kõik paremad luuleread on juba ära võetud. Ta ei kahelnud hetkekski oma andes. Ta otsustas vahelduseks kirjutada hoopiski uudisjuttu, kuigi ei pidanud seda oma oskuste vääri
E.Borhöhe "Kuulsuse narrid" 1. Jaan Tatikal oli sündides pahemal käel põial puudu. Niikaua kui teda mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas see koolmeistrile otse s
Ingmar Bötker 9a Kuulsuse narrid Salomon Vesipruul oli mees, kes väga tugevalt uskus endasse ning oli kindel,et talle oli antud loomulik anne kirjutada luuletusi. Kuid see ei läinud sugugi nii ladusalt kui ta oli lootnud. Tihti juhtus ka seda, et tal ei tulnud luuletamine välja ning siis otsis ta erinevaid vabandusi. Süüdistas ta veel ka teisi kirjanike, et teised olid just enne tema mõttekäiku tema mõtted ära napsanud. Ühel päeval mõtles ta, et hakkab uudisjutte kirjutama, kuid juba selle üle oli tal natuke häbi, et ta nii lihtsaid asju teeb. Heade mõttete kogumiseks asus ta elama oma suvekodusse. Jaan Tatikas oli mees kelle suur soov oli kuulsaks saada, kuna tal oli juba sünnist saati neli sõrme ning sellepärast pidas ta end väga eriliseks. Kuid talle ei olnud antud ka eriti mõistust ning seda arvasid ka paljud külainimesed. Peale selle oli ta veel ka väga laisk Jaan tahtis ko
Kuulsuse narrid Kuulsuse narrid 1. Räägib Jaan Tatikast (leiutised, kooliskäik, vanemate surm) 2. Räägib Vesipruulist ja ta kirjutistest (jutud, luuletused, mis ei valminud) 3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et ei ole. Jaan Tatikas - oma sil
"Kuulsuse narrid" "Kuulsuse narrid" on osa raamatust "Tallinna narrid ja narrikesed". Seal on peategelasteks Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on "tuntud kirjanik ja luuletaja", kuigi keegi pole tema töödest kunagi kuulnud. Tal on vaid üks jutt ja üks luuletus. Telelavastuse alguses otsib ta endale suvekorterit. Ta leiab paraja korteri Tallinna äärelinnas, kus on ka üür odavam, ja kolib sinna sisse oma papagoi Sifferiga. Õnnetuseks satub Salomoni naabriks Jaan Tatikas. Tatikas on "kuulus leiutaja ja loodusuurija." Ka tema töödest pole keegi kunagi kuulnud. Ta elas vanasti mitmekorruselises majas, aga kolis siis väikemajja, kuna kukkus 3. korruse aknast sõstrakorvi. Korvi sisu muutus sõstramoosiks ja inimesed hakkasid Tatikat kutsuma sissetehtud Tatikaks. Sellepeale otsustasid Tatika vanemad sealt piirkonnast ära kolida. Järgmisel päeval, kui Vesipruul on ennast sisse seadnud, läheb ta oma
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
56 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid