Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Film Beethoven sisu kokkuvõte (0)

1 HALB
Punktid
Film Beethoven sisu kokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JaanusJallai Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt

Muusika ajalugu
thumbnail
12
docx

Eesti filmimuusika

******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“

filmimuusika
thumbnail
1
doc

Keelatud armastus

Beethoven muutus peale kurdistumist ka närviliseks, karjus kõigi peale, kuna ta arvast et teda ei lähe enam kellelegi vaja. Kõige rohkem kannataski selle alla tema poeg, kes üritas filmi lõpus ka isalt varastatud püssiga maha lasta, mis aga ei õnnestunud. Peale seda jooksis ta isa juurest ära. Peale poja minema minekut langes ta täielikult, jäi haigeks ja kõik narrisid teda, isegi väiksed lapsed peksid teda jalaga ja ajasid teda närvi. See film pani mind väga hämmastama kuidas saab inimene luua muusikat kurdina, vaid see kõlab tema peas. Mulle väga meeldis see film, sest filmi on ikka parem kui raamatut lugeda ja samalajal saad ka targemaks. Ei meeldinud mulle aga see, et kahjuks pidi filmi vaatama nädalase vahega. Filmi lõpp oli minu meelest kõigi dramaatilisem. Filmi tegevus toimus Viinis.

Muusika
thumbnail
2
doc

„Keelatud armastus“

Filmi analüüs ­ Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" Rezhissöör Bernard Rose´i film ,,Keelatud armastus" (,,Immortal Beloved") (,,Surematu armastus", ,,Igavene armastus") valmis aastal 1944. Filmivõtted toimusid Prahas ja selle läheduses. Filmi peaosas Gary Oldman Beethovenina. ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Film on ehitatud üles kolme naise, hotellihoidja ning helilooja sekretäri Schindleri vestlustena, kus viimane peab välja selgitama Beethoveni igavese armastuse, kuna kogu tema pärandus oli pärandatud just sellele daamile ja Schindler pidi kindlameelselt oma sõbra viimase soovi täitma. Draama avaneb killukaupa, kokku sulandatud Beethoveni elu ning väljamõeldistega. Filmist käib taustamuusikana läbi palju helilooja teoseid, näiteks ,,Kreutzer", ,,Für Elise", ,,Kuupaistesonaat" ning teisigi

Muusikaajalugu
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võt

Muusika
thumbnail
1
doc

Igavene armastus

Igavene armastus Film ,,Igavene armastus" räägib Saksa helilooja L. van Beethovenist. Selles filmis jutustatakse tema dramaatilisest ja väga raskest elust. L. Van Beethoven kuulus ka Viini klassikute sekka. See film jättis mind suhteliselt külmaks, sest oleks tahtnud näha rohkem tema lapsepõlve elu, mitte nii palju armastust ja naisi. Filmis oli ka häid külgi. Näiteks oli väga hästi näidatud kuidas Ludwig van Beethoven kurdistus ja miks. Kohati oli ka väga hästi välja toodud, kust L. Van Beethoven inspiratsiooni sai. Film kajastas hästi L. Van Beethoveni ümber keerlenud naistest. Neid oli umbes 3-4 naist. Kuid mina arvan, et ta ei olnud perekonna loomises ja koos hidmises eriti hea

Muusika
thumbnail
6
pdf

Klassitsism muusikas

kümnendil. Ükski teine helilooja ei saanud näha nii sügavale inimhinge kui Mozart ega suutnud eales väljendada oma mõtteid muusikas nii suure ilu- ja graatsiatundega. Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt", viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es-duur, C-duur) ning Reekviem. Mozarti elust on tehtud ka film "Amadeus". Mozart oli sünnilt katoliiklane. Sisimas eelistas ta siiski vabamüürlust, mis rõhutas universaalset headust ja inimeste vendlust. Vabamüürlane sai temast 1784.a. Kuna vabamüürlus on salaselts, kasutavad nad palju sümboleid ja märke. Mozarti 1791.a. kirjutatud ooper “Võluflööt” põhineb vabamüürlaste salajasel pühitsustseremoonial ja on sedasorti salasümboolikat täis. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven sündis Bonnis

Klassikaline muusika
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”. (O riginaal pärineb m uide m itte II, vaid juba I maailmasõja ajast, kui H ans L eip kirjutas luuletuse “L ied ein es jungen W achtpostens- L ili M arleen”- e. k. – “N oore vahisõduri lu gu – L ili M arleen”. 1937 aastal kirjutas sellele meloodia Rudolf Zink, kuid menu ei saabunud. Hiljem kirjutas sellele tekstile viisi Norbert Schulze

Muusika



Lisainfo

Sisaldab filmi sisu kokkuvõtet

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun