Heinrich Amandus Adamson ja eesti skulptuur 12. Mail käisin klassiga Chaplini keskuses ja tutvusin mitmete huvitavate kunstiteostega. Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad.
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855. aastal Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli.Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nimertussi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. Vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. aastal. Ta soovis enda täiendamiseks minna edasi õppima Peterburgi,kui nii raha puuduse ja
Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Amandus Adamson, Johan Köler ja August Weizenberg, kes oma loominguga panid aluse eesti rahvuslikule kunstile ja kelle kaudu eesti kunst hakkas tuntuks saama rahvusvahelises ulatuses. Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal. Tema isa, Iisrael Adamson, oli meremees. Ühel tormisel ööl hukkus tema laev suures tormis ja lained uhtusid ta randa, kus ta leidis ulualuse Uuga Rätsepa väikeses rannatalus. Seal kohtus ta peretütre Kathariinaga, millele järgnes abielu. Amandus oli abielupaari teine laps. Eesti talurahval oli suur langus. Paljud Uuga Rätsepal elanud mehed olid meremehed, siis said nad merendusega leiba teenida
kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler maalikunstnik 1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor 1.Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali
Eesti kunsti sünd 19 sajandi teisel poolel Sisukord: 1. Sissejuhatus..................................................................................3 2. Johann Köler................................................................................4 3. August Weizenberg......................................................................6 4. Amandus Adamson......................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti kunsti kujunemisele sellised riigid nagu Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Köler õppis Viljandi kreiskoolis, 1839-1846 Cesises maalriametit ja õppis Peterburi Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast"
-Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning kujunes üheks Eesti rahvusliku maalikunsti rajajaks. Lõpu tööks ,, Herakles toob Gerberose põrgu värvast." · Sai stipendiumi.Reisib mööda ilma. · 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, · Alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. · 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis
juba realism, jäi Köler Krimmi võimsaid maastikke, päikesetõuse ja loojakuid kujutades truuks klassitsismi ideaalidele. Näide: Ai-Jurii mõis Krimmi lõunakaldal Kokkuvõtteks võib öelda, et Johann Köler oli eesti rahvusliku kunsti üks rajajaid, kuigi suurema osa oma elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. Eesti rahvusliku kunsti sünni juures on tegevad ka veel kaks skulptorit August Weizenberg ja Amandus Adamson. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis (olles vabakuulaja, koole lõpetamata). Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. 1873-1890 elas Itaalias. See oli tema loominguline õitseaeg, kujunes välja tema loomelaad
· Kunstniku sünnikoht · Ketraja (ehk Katkenud lõng) 4) Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Näide: · Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad Kokkuvõtteks võib öelda, et Johann Köler oli eesti rahvusliku kunsti üks rajajaid, kuigi suurema osa oma elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. AUGUST WEIZENBERG 1837-1921 SKULPTOR Eesti esimene proffensionaalne skulptor Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis. Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. Hiljem kolis Itaaliasse. Seal oli tema loominguline õitseaeg. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija.
Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke. A. Passer pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt, skulptor. Ainult kavandid, joonised. Mustpeade vennaskonna maja ümberehitis (ümarkaarne portaal, laiem vuugivahe telliskividel, täisnurksed aknaavad, reljeefsed kaunistused portaalil). Teinud arvukalt hauamonumente, tuntuim Portus de la Gardile ja tema abikaasale- sarkofaagi kaanel lebavat Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud.
Laeva viimne ohe;Laine ainuke suudlus.Antiigi teemat lahendas ilusate kuid kaasaegsete ja realistlike inimtüüpidega.Amor ja Psyhe.Adamsoni stiil on voolav,maliline,elegantne.Peterburis kujunes tunnustatud portretistiks ja monumentalistiks.Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid,eriti sõjaväeosadele ja laevadele.Russalka-1906 püstitatud samanimelise sõjalaeva mälestusmärgiks,mis uppus Soome lahte.Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat Romanovite dünastia 300 a juubeli jaoks monument,kuid revolutsioon likvideeris tellija 1917 aastal ning see lõpetas ka Adamsoni karjääri Venemaal.Eestis telliti temalt Vabadussõjas langenute auks mälestusmonumente.Hoolimata muutunud tellijast jäi Admason kindlaks oma pateetilisele ja ülekuhjatud maalilisele stiilile. Pilet3. 2.19.-20.sajandi vahetuse kunst Eestis. Sajandi vahetus oli murranguline periood ka Eesti kunstiajaloos,kuid sisu oli teistsugune.Realism polnud veel täielikult välja arenenud,impressionismist rääkimata
Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast, kuid tema loomingut tunti vähe. Siiski oli üks teos, mis paljudele mõju avaldas. Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile maalis ta 1879.a. Õnnistava Kristuse poolfiguuri, mille modelliks oli Hiiumaa talupoeg. Teos on nõudlikus freskotehnikas, aga Köler maalis selle 10 päevaga kingituseks eesti kogudusele.. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi ("Hamlet", "Ophelia", "Leedi Macbeth") või abstraktsete ideede allegooriaid ("Lootus", "Surematus", "Emaarmastus", nelja aastaaja allegooriad). Mõned kujud on mõeldud paarikaupa kehastama vastandlikke printsiipe, näiteks "Kristus" ja "Barrabas" või "Tasadus" ja "Edevus".
aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli. Ema ja isa portreed, 1857. aasta “Itallanna lastega ojal” 1862.aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta ● Kingiks tsaar III-le; ● Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson August Weizenber 1837.-1921. aasta ● Sündis Võrumaal; ● 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia ● 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia ● 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia Autoportree Ema portree Hamlet Kalevipoeg Vanemuine Koidula Dr. Karell Koit Hämarik J.W. Jannseni büst Amandus Adamson 1855.-1920. aasta ● Sündis Paldiski lähedal meremehe pojana; ● 1874
"Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. 13. Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri? Näited August Weizenberg rajas Eesti rahvusliku skulptuuri. Peetakse veel lisaks rajajaks Amandus Adamsoni. Weizenbergi teosed "Koit", "Hämarik"(mõlemad marmorist), "Linda"(marmor ja pronks). Käsitles rahvusromantilist ainest, loonud ka portreid, hauamonumente. Eelistas valget carrara marmorit. Tal tekkis idee püstitada Tartu Toomemäele ,,Wanemuise" ja Tallinna Toompeale ,,Linda" monument. Kavatsus ei teostunud. Kujuril valmis siiski 1880. a. marmorist ,,Linda" Eestimaa Provintsiaalmuuseumile teos, mida August Weizenbergi poolt
9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Joonis 2. Paul Raua maalid "Muhu rauk" 1898 ja "Poolakt" 1911. 1.2. Skulptuur Ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837-1921) lähtus klassitsismist. Tema õppis vabakuulajana skulptuuri Berliini ja Peterburi akadeemiates, kuid neid lõpetamata. Tänu mõnele balti aadlikust toetaja abile asus ta seitsmeteiskümneks aastaks Rooma, kus suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa. Roomas olles säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud Eesti-ainelised skulptuurid "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik", "Linda". 1878
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................
Käsu Hansu kaebelaul levis tollal Kagu-Eestis käsikirjaliselt, tänaseni säilinud kaheksast koopiast vanim üleskirjutus pärineb Tartu Jaani koguduse õpetaja Johann Heinrich Grotjani sulest Jaani kirikuraamatus 1714. aastast. Trükis avaldati kaebelaulu üksikute katkenditena Eesti Üliõpilaste Seltsi albumi II lehes 1894. aastal Villem Reimani redigeerituna. Tervikuna ilmus lugu koos saksakeelse tõlkega alles 1902. aastal. Käsu Hans oma itkulauluga on lisaks oma rahvale härda kaasaelajana oluline ka kui esimene teadaolev eesti soost luuletaja ning laul on omakorda lisaks ajaloosündmuse tõetruule kujutamisele väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, seda EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 6 hinnatakse kogu meie vanema kirjanduse üheks parimaks saavutuseks. Laul on kirjutatud
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
sajandil konkurente võideti. Ja et kunagi on olnud samuti aeg, mil klient oli kuningas. Mitte kauba/teenusepakkuja nagu Vene ajal. Samas aga oli seal ka ilus armastuslugu. Noor tüdruk, kes oma siiruse ning sooviga jääda vooruslikuks, ajas tolleaegse playeri hulluks. Moraal, kuidas hea võidab siiski halva ja saab ka õnnelikuks. Aga enne on katsumused. Émile Édouard Charles Antoine Zola (2. aprill 1840 Pariis 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja.Émile Zola sündis Pariisis. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri , jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis, sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi.Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kahel korral kukkus ta lõpueksamitel läbi. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
