Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.
Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel......................................................................................................14 5.TABELITE SEOSTAMINE..................................................................................... 16 5.1.Mitme tabeliga andmebaas.................................................................................16 5.2.Seose tüübid....................................................................................................... 19 5.3.Seoste loomine ja haldamine..............................................................................19 6.PÄRINGUD.............................................................................................................. 22 6.1.Päringu mõiste.............................
kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti
Siis kasutan malle - Paremal pool tuleb selline abiaken, millega on võimalik andmebaasi loota, ja klõpsan ,,Blank database" Siis ma annan andmebaasile nime, näitan koha, kuhu andmebaasi salvestan, klõpsun ,,Create" ja hakkan tööd tegema. 5 Tabelid. Esimene andmebaasi aken näeb niimodi välja Andmebaasi koostamine alustan tabelitest. Kõige soobivam võimalus kõike tabelite tegemiseks on minu jaoks Konstruktor. Sellepärast ma klõpsan ,,Create table in Design view". Siis ma klõpsan: · Save · Tuleb aken · Kirjutan tabeli nime ,,Kliendid" · Ok Pärast seda ma täidan esimest tabelit vajaliku väljade nimetuste ning selle väljade tüüpidega. 1. Isikukood tüübilt Number, Võtmeväli. Siin valin uue lubatud tähemärkide arvu, sest selles väljas peab olema kirjutatud hästi pikk arv.
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsioonid Andmebaasi funktsiooniks on genereerida (koostoimes infosüsteemi teiste komponentidega) kvaliteetne, adekvaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber
ee','õpetaja','Teie kool'),('48901312397','Kati','Karu','74645679','Tartu Jalaka 23-3','[email protected]','õpilane','Teie kool'); Laps CREATE TABLE LAPS ( Laps_ID INT AUTO_INCREMENT , Eesnimi VARCHAR(40) NOT NULL, Pikkus CHAR(5) NOT NULL, Sünniaasta CHAR(4) NOT NULL, Sünnilinn VARCHAR(100), PRIMARY KEY (Laps_ID)); ÜLESANDED Ülesanne 3 15.02.2017 __________________________________ Ülesanne 3. Lihtsamad select päringud Lihtsamad päringud SQL-is Käsud (alates 3. ülesandest), mida sisestad MySql-is ja saadud tulemused kopeeri ka siia töölehele. 1. Loo tabelid RAAMAT ja LUGEJA MySql-is, kui Sa pole seda veel teinud. 2. Sisesta andmed tabelisse RAAMAT vt faili "raamat.txt" ___ 3. Väljasta kogu tabeli RAAMAT andmed. SELECT * FROM `RAAMAT`; 4. Väljasta raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad. SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT 5
int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33; Console.WriteLine(m[1]); } } /* C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis liidetakse kõikide massiivi elementide väärtused sellele muutujale juurde. Avaldis summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for- tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema. Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente ehk loendur on väiksem kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendatakse loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes. using System;
väljad on üksteisest komadega eraldatud. · Fail mis sisaldab andmete tabelisse lisamiseks mõeldud INSERT lauseid. · XML dokument. · Andmete importimine. Andmeid võib importida eelnimetatud failidest aga ka pöördumise teel teise andmebaasisüsteemi poole. Näiteks võib andmebaasisüsteem pakkuda võimaluse linkida andmebaasi teises andmebaasisüsteemis loodud andmebaasi tabelid ja pöörduda lingitud tabelite poole kasutades SQL keelt. · Andmebaasi tehtud toimingute ja andmebaasi töökiiruse andmete logimine. · Statistilise analüüsi programm, et uurida andmebaasisüsteemi töökiirust või kasutatavust eelnevalt nimetatud logide põhjal. · "Prügikoristus" ja reorganiseerimine. Kustutatud tabeli ridade tegelik eemaldamine, salvestusruumi ümberkorraldamine. Siia alla kuulub ka indeksite ümberorganiseerimine peale tabelis olevate andmete muutumist.
..................................... 79 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAID INDEKSEID KÄESOLEVAS PROJEKTIS EI LOODA...........................79 6.12ANDMEBAASI STATISTIKA KOGUMINE................................................................................... 80 6.13 PÄRINGU TÄITMISPLAANI NÄIDE........................................................................................... 81 6.14 ANDMEBAASIOBJEKTIDE KUSTUTAMISE SQL LAUSED........................................................ 81 6.14.1 TABELITE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 81 6.14.2 ARVUJADA GENERAATORITE KUSTUTAMINE........................................................................ 82 6.14.3 VAADETE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 82 6.14.4 INDEKSITE KUSTUTAMINE..................................................................................................... 82 6
– program peab ütlema, et 0 korral funktsioon pole määratud. Programmi loogika peab siis välja nägema järgmiselt: Kui x on võrdne nulliga, siis anna veateade vastasel korral arvuta 1/x ja väljasta tulemus Sellise loogika implementeerimiseks PHP-s on olemas tingimuslaused (mõnikord neid nimetatakse valikulauseteks) ja nende üldkuju on: if (tingimus) { plokk1 } else { plokk2 } Tingimus Tingimus, mida kasutatakse if-else tingimuslauses on loogiline avaldis (lihtsam näide on võrdlemine, aga vajadusel võib kasutada ka avaldisi mis on ühendatud && või || abil). Programmi täitmisel kõigepealt kontrollitakse tingimuse kehtivust (kehtivus tähendab seda, et loogilise avaldise lõppväärtus on tõene (true)). Juhul kui tingimus kehtib - täidetakse esimene plokk (2 plokki kuuluv kood jääb täitmata), vastasel juhul - teine plokk (1 plokki kuuluv kood jääb täitmata). Näide
Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised Andmed tabelina Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne, haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. Andmebaas • Andmebaasi komponente: – Tabel (Table) – Protseduur (Procedure) – Tabelite vaheline seos (Relation) – Sisestusreeglid tabeliväljadele • Tabel ehituselementideks on – Väljad (Field) – Kirjed (Record) – Indeksid (Index) ehk järjestused Andmebaasihaldus- ja rakenduste koostamise keskkond Visual FoxPro Tabelite struktuur, andmetüübid ja avaldised Ülevaade Käsuaken Menüüd Tabelivaade Inforiba
(ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 6. Kuna teil on ettenägelikult alles need INSERT-laused, millega te kustutatud kirjed eelnevalt tabelitesse kirjutasite, siis taastage tabelitest kustutatud kirjed. (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 7. Tehke päring ühte tabelisse. Proovige erinevaid piiravaid tingimusi (WHERE) ja erinevaid kirjete järjestusi (ORDER BY). Proovige ka kõikide veergude väljastust (*) ja ka valikulist veergude väljastust (veergude loend üle koma) (Nüüd pole COMMIT-i ega ROLLBACK-i vaja, sest andmebaasis ei muudetud midagi ainult päriti) 8. Proovige leida üle väljade maksimume ( MAX(...) ), miinimume ( MIN(...) ) ja loendusandmeid ( COUNT (...) )
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KP21 Andmebaas Informaatika kursusetöö Juhendaja: M. Spitsõn Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Andmebaas........................
Analüüsis kirjeldan lahti ülesande püstitust nii, et kui keegi selle tüki lahti lööb ja läbi loeb saab ta kohe aru, milline see infosüsteem on. Projektis on ERD ehk Entity Relationship Diagrams mudel, olemite semantika ja olemite omadused. ERD mudel näitab andmebaasi visuaalsel kujul. Olemite semantikas on iga tabeli kohta informatsioon, mida selles talletatakse. Olemite omadusete all lähevad tabelide veergude kirjeldused, milleks on andmetüüp, semantika jne. Realisatsioonis on 3 SELECT lauset koos lahti seletava kommentaariga. 3 Ülesandepüstitus Eesmärgiks on luua SQL ehk Structured Query Language programmeerimiskeeles andmebaas, mis kirjeldab ühe või mitme kinosüsteemi toimimist. Andmebaas koosneb kirjalikust analüüsist, ERD ehk Entity Relationship Diagrams (eesti k. olemisuhtediagramm)
1) Mis on informatsioon? a) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. b) andmebaas. c) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel pole teatud kontekstis eritähendus. 2) Mida nimetatakse andmeteks? a) fakte. b) informatsiooni. c) inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. 3) Mis on andmebaas? a) sõjaväebaas. b) infotabel. c) omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum
2 Zoom Out kaardiakna kuva interaktiivne vähendamine 3 Fixed Zoom In kaardiakna tsentripõhine suurendamine 4 Fixed Zoom Out kaardiakna tsentripõhine vähendamine 5 Pan kaardiaknas "käpaga" navigeerimine 6 Full Extent kõigi kaardiaknas olevate kihtide kuvamine täies ulatuses 7 Go Back To Previous Extent kaardiakna eelneva vaate kuvamine 8 Go Forward To Next Extent - kaardiakna järgneva vaate kuvamine 9 Select Features interaktiivne objekti valimine 10 Clear Selected Features selektsiooni tühistamine 11 Select Elements elementide valimine 12 Identif y elemendi atribuudiinfo kuvamine 13 Find elemendi otsing kihi ja andmevälja alusel 14 Go To XY koordinaadipaarile (X,Y) liikumine 15 Measure objektide geomeetria mõõtmine 16 hüperlingi lisamine 7
...................................................... 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide........................................................................................................ 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine....................................................
ANDMEBAASI LOOMINE Start/Programs/Microsoft Access Käivitades programmi MS Access, ilmub avaaken, kus on järgmised osad: Create a New Database Using o Blank Access database - luua tühi andmebaas. o Access database Wizard - luua andmebaas kasutades targa abi. o Open an existing file- avada olemasolev fail. Vali Blank Access database ja klõpsa OK. Ilmub File New Database-aken. Enne, kui Te saate midagi tegema hakata, tuleb andmebaas luua. Access salvestab kõik Teie poolt tehtud objektid (tabelid, päringud jne.) sellesse andmebaasi (ühte faili). MS Accessi andmebaas on .mdb-laiendiga fail. Loo uus andmebaas u-kettale ja failinimeks pane Raamatukogu. Klõpsa Create. Avaneb andmebaasiaken. UUE TABELI LOOMINE Uue tabeli loomiseks aktiviseeri andmebaasiaknas objekt Table, seejärel anna korraldus New ja Design View (või Create table in Design view).
...............................................29 34.Andmete illustreerimine graafikute abil................................................................................................ 33 35.Graafiku loomine nõustaja abiga........................................................................................................... 34 36.Graafikute kujundamine.........................................................................................................................35 37.Piltide ja tabelite lisamine töölehele ..................................................................................................... 38 38.Kleepimise lisavõimalused.................................................................................................................... 38 39.Aadressid................................................................................................................................................39 40.Absoluut- ja suhtaadress.......................................
MALL Sisukord Aineregister DOKUMENT Kujutis All- ja lõpumärkus Sektsioon Päis Jalus Loetelu Lõik Tabel Rida Sõna Lause Märk Dokumendi loogiline struktuur on seotud tekstitöötlussüsteemiga, täpsemalt omavahel seotud komponenti- de kogumina, mis on kujutatud eespool oleval joonisel (Jokk, V:8). Dokumendi füüsiline struktuur, mis on mõeldud trükkimiseks või elektroonselt esitamiseks, koosneb fai- list
SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20 TABELILAHTRI TÜKELDAMINE 20
orienteeritud' seisukohast. Nt. MySQL'i andmeväli ei saa koosneda mitmest alamosast. Küll aga PostgrSQL'i puhul võib. Alates versioonist 8.3 on olemas ka fulltext otsing ja seda ei pea eraldi patchina lisama. Baasi loomine Käivitage postgreSQL prooviks: (logige uuesti sisse kasutaja postgres alt, et lisatud PATH'i take'eksid efffect'i :) Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring postgres=> SELECT datetime 'now'; (kas tulemus on näha?) väljuge andmebaasi kliendist postgres=> q eemaldage andmebaas $ destroydb mhh Kui see kõik läks libedalt siis on peamiselt kõik korras; tavis vaid ivake kasutajete õigusi sättida ja kõik. Kasutajad-õigused Kasutajate lisamine createuser -P root Enter password for new role: Enter it again: Shall the new role be a superuser? (y/n) y
'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(6,'Anne','Pintsel',to_date('1964/08/12','YYYY/MM/DD'),'46464683454','N','Kunsti huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(7,'Kaia','Õige',to_date('1982/01/01','YYYY/MM/DD'),'48245677896','N','Loomasõprade huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(8,'Juulia','Kuusk',to_date('1996/06/03','YYYY/MM/DD'),'49667541234','N','Loodussõbraliku ehituse huviringi juhendaja'); Päring ühte tabelit kasutades a) SELECT * FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA; Näeb tervet huviringi_juhendaja tabelit. b) SELECT * FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA WHERE SUGU='N'; Näeb kõiki kirjeid kus sugu on N ehk naine. c) SELECT SÜNNIAEG, SUGU FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA; Näeb huviringi_juhendaja tabelis kõiki sugu ja sünniaja kirjeid. Miinimum MIN(), maksimum MAX() ja loendusandmeid COUNT(): SELECT MIN(ISIKUKOOD) FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA;
--Taavet Tamm(a72028) --ylesanne 4. --1. Leida klubi Laudnikud liikmete nimekiri (eesnimi ja perenimi) tähestiku järjekorras. SELECT eesnimi, perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi = 'Laudnikud' ORDER BY perenimi asc; --2. Leida klubi Laudnikud liikmete arv. SELECT COUNT(*) AS "Klubi Laudnikud liikmete arv" FROM isik WHERE klubi = '51'; --Leida V-tähega algavate klubide M-tähega algavate eesnimedega isikute perekonnanimed. SELECT distinct perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi like 'V%' and eesnimi like 'M%' ORDER BY perenimi asc; --4. Leida kõige esimesena alanud partii algamise aeg. SELECT min(Algushetk) FROM partii; --5. Leida partiide mängijad (valge ja must), mis algasid 04. märtsil ajavahemikus 9:00 kuni 11:00. SELECT partii.ID AS "Partii ID", perenimi || ', ' || eesnimi AS "Nimi", isik.ID AS "Isiku ID", must, valge FROM isik, partii WHERE isik.id in (partii.must,partii.valge) AND partii
Merendus teaduskond Karlis Strazdin Programmi MS Office Access kasutamine Kursusetöö Juhendaja: Merike Spitsõn Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Mina valisin meile antud valikutest teemaks videolaenutuste andmebaasi, võimalikult. Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks, et videolaenutuses olevatel töötajatel oleks võimalikult lihtne leida üles millised inimesed on kasutanud laenutamiseteenust, milliseid kassette nad on laenutanud. Andmebaasist on lihtne leida millisel kuupäeval peavad inimesed laenutatud kassetid tagastama ja kui suur on hilinemisel nende viivis. Juhul kui inimesed tahavad filmide kohta teada saada veel lisainfot, siis tabelites on koostatud erinevaid päringuid ja vorme, et anda lisainfot kas kindla filmi või
sugu sünniaeg ... 37708220891 Leida Nõmmik mees 22.08.1977 35001130124 Aarne Oks mees 13.01.1950 Exceli tabelite jaoks on väga tüüpiline, et osades veergudes on sisestatavad andmed (algandmed) ja teistes - tuletatavad andmed (tulemid), mis leitakse valemite alusel. Enamasti on ühes veerus ühesugune valem. Tabelite valemites võib kasutada nimesid ja/või aadresse Sageli kasutatakse mitut omavahel seotud tabelit, kus andmeid ühtedest tabelitest kasutatakse teistest tabelitest. Tabelite sidumiseks kasutatakse sageli valideerimist (sisendandmed) ja otsimisfunktsioone (vaheandmed ja/või tulemid).
Sissejuhatus See töö koosneb üheksast eri osast. Esimene osa on autori deklaratsioon. Teine osa on "Sissejuhatus", annab ülevaate, millistest osadest see töö koosneb. Kolmas osa on ülesande püstitus, kus kirjeldan antud andmebaasi vajalikkust. Neljandas osas, milleks on analüüs, kirjeldab eesolevat andmebaasi. Töö viies osa on projekt, mis koosneb ERD mudelist ning olemite semantikast. Kuuendas osas asub kirjeldus, kus kirjeldan milliste programmidega antud andmebaas on koostatud. Seitsmes osa on kokkuvõte, kus võetakse kokku tegevus ja analüüsitakse töö kirjutamise erinevaid osasi, mis oli raske, mis kerge. Kaheksas osa on kasutatud kirjandus. Üheksandaks osas, milleks on lisa, sisaldab endas infosüsteemi tegemiseks vaja läinud skripte ja muid kirjeldusi. Ülesandepüstitus Antud töö eesmärgiks on teha infosüsteem kõnekeskuse jaoks. Sellise infosüsteemi vajalikkus
id FROM isik JOIN klubi ON isik.klubi = klubi.id; CREATE VIEW v_partii (id, turniir, algus, valge_nimi, valge_klubi, valge_punkt, must_nimi, must_klubi, must_punkt ) AS SELECT p.id, p.turniir, p.algushetk, v.isik_nimi, v.klubi_nimi, p.valge_tulemus / 2.0, m.isik_nimi, m.klubi_nimi, p.musta_tulemus / 2.0 FROM partii as p, v_mangija as v, v_mangija as m WHERE p.valge = v.isik_id AND p.must = m.isik_id; CREATE VIEW v_turniiripartii(turniir_nimi, partii_id, partii_algus, partii_lopp) AS SELECT Turniir.nimi, Partii.id, Partii.Algushetk, Partii.Lopphetk FROM Turniir JOIN Partii ON Turniir.Id=Partii.Turniir; create view v_klubipartiikogus(klubi_nimi, partiisid) as SELECT klubi.nimi, (SELECT COUNT(*) FROM v_partii WHERE valge_klubi=klubi.nimi OR must_klubi=klubi.nimi) FROM klubi; SELECT klubi.nimi, (SELECT COUNT(*) FROM v_partii WHERE valge_klubi=klubi.nimi OR must_klubi=klubi.nimi) FROM klubi; CREATE VIEW v_punkt(partii, turniir, mangija, varv, punkt) AS SELECT Partii.id, Partii
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7
ReDim Preserve a(Ubound(a)+1) Struktuurid Variant-tüüpi massiiv Type nimi struktuurielemendid End Type Alamprogrammid Private/Public [Static] Sub nimi(argumendid) End Sub Sündmusprogrammi nimi - objekt_sündmus Väljakutsumine nimi argumendid Call nimi(argumendid) Funktsioonid nimi(argumendid) [As tüüp] Väljakutsumine avaldis, nimi, Call Argumendid ByRef (vaikimisi), ByVal valikulised Optional, valikuliselt väärtustatavad massiivid ParamArray nimelised nimi:=väärtus Funktsioonid Teisendusfunktsioonid CBool, CByte CDate (CVDate) CInt, CLng, CSng, CDbl CStr, Format CVar, CDec Asc, Chr Hex, Oct Tüübifunktsioonid VarType IsNumeric, IsDate, IsEmpty, IsNull IsArray, IsObject IsError, IsMissing Ajafunktsioonid Now, Date, Time Day, Year, Month, Hour, Minute, Second Weekday
10. Koosta eraldi lehekülg, kus kirjas mängivate võistkondade nimed. 11. Seo lehed omavahel viidetega. 12. Pane avalehele viide korvpallireeglitele. Näiteks http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf 13. Otsi korvpalliga seotud pilte. Koonda nad ühele galeriilehele. Lisa viide avalehelt galeriisse ja tagasi 14. Koosta iga võistkonna kohta omaette väike tutvustav leht. Avalehelt tee viide lehele, kus asub võistkondade loetelu. Loetelust saab viite abil iga võistkonna juurde. Lisa ka tagasisuunas toimivad viited. 15. Võimaluse korral pane loodud lehestik üles avalikult kättesaadavasse veebiserverisse. Veendu, et kõik on ilusti nähtav. Serveri puudumisel püüa lehestik nähtavaks saada sõbra arvutis või oma arvuti teises kataloogis. 16. Tee oma lehestikus mõni täiendus (näiteks lisa üks korvpallimeeskond). Hoolitse, et uus versioon oleks nähtav ka ülespanekukohas.
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
