Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abstraktne-assotsiatiivne tüüp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
harry, potter, abstraktne, assotsiatiivne, huvitab, raamatuga, lugesin, paljudele, samuel, johnson, öelnud, assotsiatiivsed, sidemeks, lugedes, muuga, vapraid, tegusid, tarkade, joanne, rowling, sarja, kujutasin, loitse, igavad, algkooli, nauding, maailmagakuid täieliku pildi saamiseks on vaja analüüsida ka eri rubriikide lugemist. Keskmine läbi vaadatavate teemade arv annab veelkord ülevaate lugemise põhjalikkusest, kuid võrreldes aja- lehtede lugemisele kuluva aja vaatlemisega on see vaatenurk oma olemuselt siiski teistsugune. Nimelt näitab rubriikide arv seda, kui suurt osa artiklitest või erinevatest valdkondadest kas või korrakski silmitsetakse, aga ajalehtede lugemisele kuluv aeg pigem seda, kui paljudele artiklitele tegelikult keskendutakse. Selle küsimuse puhul oli iga vastajagrupi kohta loetavate rubriikide arvu aritmeetilise keskmise leidmine objektiivne, sest maksimaalne võimalik märgitavate vastuste arv oli piiratud ankeedis 13 nimetatud rubriikide arvuga ning keskmisest väga palju erinevaid vastuseid ei saanud seetõttu esineda. Erinevate klasside keskmised loetavate rubriikide arvud on kujutatud joonisel 2.
sama armas kui maaelugi, miks muidu seal nii väga vabadel hetkedel olla armastatakse. Ehk on popp oma tegelikku suhtumist enda teada hoida. Kahju, et ka minuvanustel, kel võiks olla enam julgust. 30 Ajakirja lugemise vajalikkus Ajakirjade lugemist peeti oluliseks, sest igasugune lugemine on vajalik, põnev ajaviide, hoiab kursis maailmas toimuvaga, arendab silmaringi, noori inimesi huvitab kuulsuste elu. Nende arvates saab sealt veel nõu, õpetusi ja nippe, uusi teadmisi, on võimalik moesolevaga kursis olla. Need, kes ajakirjade lugemist vajalikuks ei pidanud, arvasid, et saadud info on mõttetu, et on muid uudiste teadasaamisvõimalusi, ajakirjas klatsitakse kuulsusi ja see ei huvita. Ajakirjad, mida loetakse 31 Graafik näitab kõmuajakirjanduse populaarsust küsitletute seas
..............................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aastal 2001. aastal Põlva Keskkooli hõbemedaliga ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Peale seda läks ta 2008. aastal Eesti Muusika- ja
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
mees-naine, ratio-intuitsioon, siinpoolsus-teispoolsus, mateeria-vaim jm. Dekonstruktsioon piirdub enamasti hierarhilise suhte ümberpööramiseg, s.t väärtustatud on paaride teisena nimetatud liikmed, kuid binaarsus ise jääb püsima. Valtoni loomingu sisemine vastuolu tundub seisvat selles, et ratsionaalsust ja loogikat eitab ta mõistuslikult konstrueeritud kunstiliste struktuuride sees. Aforistlik, abstraktne, kohati piibellike paisutustega keel süvendab muljet Valtonist kui ideekirjanikust, ent ta ise rõhutab kirjanduse mängulisust. Talle on omane Koguja skeptiline vaimsus (Kaplinski 1984: 114), mis ohjab intellektuaalset kirge, ideede mängitamist. 1980-ndatel ilmub Valtoni sulest mitu romaani ja jutustust. ,,Arvid Silberi maailmareis" (1984, lühem variant 1981) on veel novellitsükli struktuuriga, püsielemendiks mehe ja naise ürgalgne suhe pillavalt metamorfeeruvate
jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta." 2001. aastal pälvis Contra Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ning 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 4 Et Margus Konnulast täit ülevaadet saada, lugesin Interentis erinevaid intervjuusid ning kõige informatsioonirikkamaks ja põhjalikumaks osutus Eesti Postimehe online-intervjuu aastast 2007, mil Contra Oskar Lutsu huumoripreemia pälvis. Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Mida arvate võru keele tulevikust?
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Me peitmas - niisugusena on kõige rohkem olnud juhust kohata Harri tsade ja merelaidude mees Jõgisalu selles või teises üksildases maanurgas. (Pioneer 1966, nr 9) Võta sa kinni, kuidas kellestki lastekirjanik saab. Aga et see Harri Jõgisaluga sedaviisi juhtus, on nagu endastmõistetav. Oma põhitöö järgi on ta ju aastatepikkuste kogemustega koolimees, Märjamaa Keskkooli õppealajuhataja. Ma ei tea, kui paljudele on antud Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus, neid olevat üsna kasinalt, aga Harri Jõgisalu on üks selliste teenekate inimeste hulgast. ( Heino Väli Pioneer 1966, nr 9) 3.2 ,,Käopoja tänu'' Kahtlemata on "Käopoja tänu" viimase aja üks tugevamaid debüüte. Ei ole soliidne ega pedagoogiline autori esimesest raamatust vasikavaimustusse sattuda. Aga kui muie, mis meie lasteraamatut lugedes teinekord (ja aina sagedamini) ikka suunurka sugeneb, Jõgisalu puhul
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
James Barrie “Peeter Paan” Hugh Lofting “Doctor Dolittle” Oscar Wilde “Õnnelik Prints” “Granaatõuntest maja” M. Twain “Tom Sawyer” Rudyard Kipling “Džungliraamat” L. Frank Baum “Võlur Oz” Frances Hodgson Burnett “Salaaed” Anna Sewell “Must iludus” Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”) Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast” Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne” 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj. 13. Tooge näieid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L. Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal. Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid
· Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 30 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 23. Poiste eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 135 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 38 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 36 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 5 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 5. See, mis meid huvitab, paistab kaugelt silma, sest mäekõrguselt eelistasid õpilased O. Lutsu ,,Kevadet". Arusaadav on seegi, et poiste eelistuste pingereas oli Ira Lemberi ,,Fantastiline tüdruk" viimasel kohal poiste ja tüdrukute raamatud on ikkagi olemas. Edasi paluti lastel otsida ja võrdluseks välja pakkuda ,,Kevadega" sarnaseid lugusid tänapäeva laste elust. Kõige enam pakkusid tüdrukud ja
a. miss Chamberlain. Tempo on elav. Aleksander Bakunin valitseb mõõduka despotismi vaimus, aga perekondlik atmosfäär on valdavalt demokraatlik. ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle midagi parunile inglise keeles. LJUBOV: Mida sa tahad, et ma ütleksin, papa? ALEKSANDER: Kõik mu tütred on õppinud viit keelt nimetage mind liberaaliks, kui soovite. Ma lugesin noore mehena Rousseau'd, olin Bastille' vallutamise juures, mitte et ma isiklikult oleksin vallutanud, aga ma mäletan, et see tekitas mus väga segaseid tundeid, mis näitab kui liberaalne ma üheksateistkümneselt olin. Ja naistele hariduse andmine jah, just nimelt! mitte lihtsalt klaveritunnid ja vene keele grammatika pour les
teha. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Seda raamatut oleks väga hea kasutada nädalapäevade õpetamiseks. Veel on hea kasutada seda sõpruse või muu sarnase teema juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on mõeldud lastele ja ise lugeda saavad lapsed, kellel on trükitähed selged. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Raamat on sihtgrupile huvitav. Saan seda väita oma kogemusest, kuna lugesin seda väiksena mitmeid kordi. Jutt on huvitav ja õpetlik. Huvi pakuvad kindlasti ka illustratsioonid. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib, et raamatus on väga palju suuri pilte. Pildid on värvilised ja sobivad tekstiga väga hästi kokku. Midagi sellist, mis mulle ei meeldiks, ei ole. 3 2. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "10
Õpilased kuulavad (aja)kirjanikku ning esitavad talle esinemise lõpus küsimusi. Oluline informatsioon kirjutatakse samale lehele, kus on Soopanit tutvustab informatsioon, raamatu lühikirjeldus ning esitatavad küsimused. Kolmandas tunnis tehakse kokkuvõtted ning otsitakse Remarque’i teose „Läänernidel muutuseta“ sündmustikust ja olukorrakirjeldusest sarnasusi/erinevusi võrreldes Soopani tutvustatud raamatuga. Valmistutakse kirjandi kirjutamiseks ning köidetakse teose käsitlemisel kogunenud informatsioon kokku ning kinnitatakse klambriga/liimitakse vihikusse. Neljandas (ja ka viiendas) tunnis kirjutatakse klassikirjandit ning kasutada võib täidetud õppematerjale kolmest möödunud tunnist. Õpilasel on võimalik vabalt valida nelja arutlusteema vahel. Tunni kavandamine
loomulik osa ning sellega tuleb õppida hakkama saama, siis saadab sind ka edu. Ettevõtlusega seoses Ettevõtlus on elu valdkond, millega puutume tahes-tahtmata kokku me kõik. Kõige lihtsam näide on kauplused, kus me käime need on ju ettevõtted ja me oleme kaupluses, et osta mõne teise ettevõtte poolt valmistatud (kasvatatud) tooteid. Põhimõtteliselt kõik (va. suurem osa looduslikest objektidest) meid ümbritsev on vähemal või rohkemal määral seotud ettevõtlusega. Nagu paljudele teistele, pole mullegi ettevõtlus võõras teema. Üks kõige ilmekam näide mu ettevõtluse karjääris on õpilasfirma asutamine ja sellega tegelemine. Õpilasfirma koosnes antud juhul kolmest isikust, kellel olid erinevad ülesanded firma tegevuse jaoks. Mina olin firmajuht, seega oli mul suurim vastutus kõige selles firmas toimuva ees. Kuigi ma olin firma direktor, ei saanud minagi käed taskus seista ja vaadata, kuidas teised tööd rügavad, vaid olin tihedalt tööprotsessiga seotud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
kaklejast poja oraatorianded, kui ka minu unistused sellest, et saada abeeks. Ja eks ma isegi kaotasin üsna pea huvi selle viimase unistuse vastu ja mulle hakkasid paistma ideaalid, mis vastasid minu temperamendile enam. Lugenud palju kordi läbi raamatud isa raamatukogust, jäi mu tähelepanu pidama sõjalise sisuga raamatutel, eriti ühel ajaloolisel rahvaväljaandel Prantsuse-Preisi 1870-1871.a. sõjast. Need olid kaks köidet tolleaegsete aastate illustreeritud zurnaalist. Lugesin need köited suure kiindumusega mitu korda järjest läbi. Möödus veidi aega ja nende kangelaslike aastate ajajärk sai minu jaoks 5 kõige kallimaks. Nüüdsest unistasin ma kõige rohkem asjadest, mis olid seotud sõjaga ja sõduri- eluga. Kuid see sai ka muus mõttes minu jaoks eriti suure tähenduse. Esimest korda terendas mulle seni veel ebaselge mõte sellest, milline vahe on nende sakslaste vahel, kes osalesid neis lahinguis ja
keeles ikka olemas olnud inglise keeles nüüd "human", "human being". See sõnakasutus viitab mehe eelisasendile ühiskonnas. Mees on ühelt poolt privilegeeritud inimene, tal on olnud rohkem õigusi. Teame ju, et naised said Euroopas valimisõiguse alles XX sajandil, mitmetes islamimaades ei ole neil seda praegugi. Samal ajal pani mehe valitsev seisund talle palju kohustusi, mille täitmine ei olnud paljudele sugugi kerge ega vastanud tema psüühikale. Nii mehed kui naised on teatavasti nii kehaliselt kui psüühiliselt väga erinevad, ning ühiskonnas, kus mehe ja naise rollid on väga rangelt paika pandud, on paljudel nendes rollides püsimine olnud raske, isegi võimatu. Teame ajaloost naisi, kes leidsid oma kutsumuse sõdalastena (näiteks Jeanne d'Arc), teame aga mehi, kes meelsamini tegelesid laste ja koduga ega tundnud mingit kalduvust sõdida, olla "mehelikud"
Ma tahan rääkida. põrmugi ei huvita, mida elu sulle pakub? OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on LAURA: Te ei tohi, teil pole õigust minuga ainus asi, mis on olnud saladus. niimoodi mängida. LAURA: Oh jumal-jumal! Kuidas ma seda OSVALD: Kas sa räägiksid natukene seletan? Ütlen ausalt, mul on pisut kõhe. täpsemalt, kuidas sa siia sattusid? Mind Öelge, kas ma pean teid kartma. huvitab üks asi. OSVALD: Räägi, räägi, räägi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime LAURA: Palun vastake. hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Ma ütlen sulle nelja silma all, et OSVALD: Aga täpsemalt? ma ei ole hull vägistaja. Tõenäoliselt ma LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna tahan sind oma käega puudutada, aga see ei sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, puutu siia
jabur. Olete üksi hakanud midagi ette kujutama. Oodake siis veel, äkki satub siia naisterahvas, kellele teie jutt korda läheb, aga mind jätke mängust välja... Teie igatsused ja unelmad, tähendab selline seisund, ei ole mulle võõras, aga lepime kokku, et siia sattus vale inimene. Kindlasti tuleb siia keegi, kellele on teie pakutavat õnne vaja, aga kordan veel, minule seda vaja ei ole. OSVALD: Ei tea, ei tea. See huvitab mind väga. Kas sa kannad kaelas peenikest kuldketti, mille otsas ripub väike kalake? Kas sul on see praegu kaelas? 8 9 Paus. Laura katsub läbi riiete. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. OSVALD: Kas on? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks põhjust sellega oma pead vaevata
muidu viks jada lpmatult jtkuda.Praegu,kui ma seda levaadet lpetan,kib Kirjanike Liidu listis rev arutelu,kuidas koostada prdumist eesti keele ja kirjanduse tundide vhendamise eelnu tttu.Aga pris loodusnhtust ta vist siiski pole,teda tuleb ikka kaitsta ja toita ka,et ta tugev oleks.Toita uute teadmistega. Lk 405-408 Teksti autor:Maarja Kangro Sisukokkuvte:Tegelikult on see pris kummaline, kuidas inimesed loevad. Mulle isiklikult ei meeldi tkk-tkk aega tegelda ainult he raamatuga. Minu jaoks on raamatuid palju - ja nad kik hakkavad tle korraga. Pidin rkima hes loengus sellest, kuidas ma luuletusi loen. See on hbivrne kitumine, ma arvan, et iga normaalne luuletaja ei tahaks endale sellist lugejat. Korraga on lahti kolm erineva autori luulekogu-luuletegu ja korraga ma otsin seda sisimat, mis luuletusi hendab. Vahel see on ka nii lisaks eesti keelele vib hendada kuskil minu nrvivtides asuv mte, mis saab endale kuju alles siis, kui ma tsiselt pan teksti sisuni juda. Ja
millega Gailit on venitanud oma maailma purpurse tõve kätte hukkumise loo nii kehakaks raamatuks. Terved päätükid pole sageli muud, kui turulehtede joonealused ja kalendrisabu täitvaile "mõtteteradele" sarnanevate paradokside potpourrid. Vahest algab mõni mõttekene päris teravmeelselt ja vaimukalt, aga keerleb mõne rea järele sarnaseks labasuseks, et hulga aega peab lakke vahtima, et edasi lugeda, kui kindlasti nõuks on võet raamatuga lõpule jõuda. Olgu siin tsiteerit mõni "tarkussõna", millistest raamat enamalt koosnebki: "Kui naine lausub sulle, et armastab sind, siis võta ning kihuta minema ta omast kojast, suitseta kadaka oksi, et kaoks ta lehk sinu majast ning raputa lupja põrandalle, et kaoksid ta roojased jäljed. See, kes igatseb, ei räägi omast igatsusest, see, kes unistab, ei jutlusta omi unistusi, ning see, kes armastab, ei lähe ealgi sulle sellest täiel suul kõnelema." "Ning
mõtleb, kirjutab, ta ei künna ega kaeva tähendus oli väga konkreetne ning kraave. See oli aeg, mil vabadus tähendas väljendas täpselt nähtuse vabadus, üllatus, kergemat elu, mitte veel poliitilisi mure olemust, hakkas alles aja vabadusi, valikuvõimalusi, mis teevad jooksul konkreetseid piirjooni kaotama elu elamisväärseks. Kui paljudele tähendab ja omandama üldisemat tähendust. Samas vabadus tänapäevalgi kergemat oli nende mõistete sisuks raskest elu? Küllap paljudele. Paulo Freire orjatööst vabanemine. on väitnud, et haridust vajavadki eelkõige Kuid hariduse ja vabaduse tähendus rõhutud, sest haridus kergendab on muutunud ka tänapäeval. Alles oli nende elu
Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega; Kunstniku biograafia kui haiguslugu Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia) Nartsissistliku defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega. Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil. Oidipaalset laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Fantaasia
Igasugune marginaalia, lahkarvamused moodustavad või võiks moodustada selle väikese kirjanduse. Loeng nr 7 (12.03.2008) Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele. Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7
Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
Saksad ise seisavad politsei selja taga ja piiluvad ukse vahelt. Ja ütleb neile vana Maurus terve koguduse kuuldes: ,,Miks olete minu koja teind röövliauguks, teie lupjamata hauakambrid ja muud niisuksed, mis te olete!" Aga politsei ei vasta, sest mis on politseil vastata. Tema jõllitab ainult silmi, vehkleb halja mõõgaga ja sihib laetud revolvriga. Ning nüüd ütlevad mehed vana Maurusele: ,,Õpetaja, üks sõna sinu suust -- ja me teeme politsei ning sakstega, nagu tegi Samuel Agakiga Jehoova ees." Aga tema pööras silmad rahva poole, õnnistas ja ütles: ,,Ei mitte, armsad eesti vennad ja õed, sest kirjutud on: kes mõõka tõmbab, saab revolvri läbi hukka. Sellepärast mitte mõõgaga, vaid tarkusega astume neile vastu keisri nimel. Kürjeleisson! Minge rahuga." Ja rahvas läkski ning vana Maurus asutas oma esimese järgu kooli, mis on tarkuse allikas. Nõnda sündis see kool, kuhu tahtsin mina ja kuhu tahate teiegi minna. Ja minge südamerahus, sest see on puht
ajalooliselt : inimene tuli just maailma sooviga ennast kehtestada alles hiljem me näeme, et instinktid suruti maha ja algas julmuse talitsemine eluterve moraal oli tema jaoks eluinstinktile põhinev see mõjutas ka, kuidas nietzsche käsitles keelt ja mõtlemist. ta pidas ka keelt võimutahte suhtes teisejärguliseks. nietzsche : tegu on kõik. nõrgad vajavad keelt, tugevad tegutsevad. nietzsche loogika sisaldab varasemate aegadega võrreldes selgelt uusi jooni. teda huvitab ka inimese tungide maailm. ta eeldab et just tungide abil on inimesel võimalik ennast kehtestada maailmas. sest maailmas kehtivad tungid. paljud kunstilisesteetilised põhimõtted on saanud nietzschelt mõjutusi. marksistliku taustaga theodor adorno on tugevalt nietzsche mõjutustega. 20s tõi avalikku kultuuri kõikjale massid. sellist masside hulka pole kunagi kultuurisfääris varemalt olla. aga kui teile ei meeldi idiepop siis saate ka väga hästi kasutada
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
loodust. · Rousseau: inimene on algselt puhas, aga mingi aeg hakkab tema puhutus kaduma ja ta muutub patuseks. · Rosseau: ,,Kõik on hea asjade looja käes, kõik kaob alla inimese käes" · Tema loogikas on vastantikus loodus ja kultuur, ta eelistas loodust. Looduses oli ju kõik puhtam, inimarengu kaudu (ka kultuur) toimub allakäik. · Inimene peab läbi tegma puhastustule, et tuua inimese loomupärane headus terrori kaudu välja. · Kirjanik Samuel D. Coleridge oli Arnoldi eeskujuks. · Coleridge: Jaotus: Civilization ja cultivation (tõlkida eesti keelde ei saa, aga pmst kultuur, põllumajandus). o Coleridge jaoks on tähtis, et neid kahte valdkonda ei segataks. o Civilizatsion on ikkagi materjaalne maailm o Cultivation aga osutab rohkem püüdlust millegi poole. o Cultivation leiab ased civilizatsioni kiuste. o Cloridge lootused on rajatud eliidile (Clensy vms
annaabi.ee 
