mõtteliselt üheks tervikuks (nt võetakse üksikud iseloomujooned ja moodustatakse neist mõttes terviklik iseloom) Ka süntees on arenenud praktilisest tegevusest Analüüs ja süntees on omavahel tihedalt seotud ja tingivad vastastikku teineteist- et midagi analüüsida on vaja tervikut, terviku saamiseks on vaja osi · Võrdlemisel kõrvutatakse esemeid ja nähtusi, kusjuures tuuakse esile nende sarnasused ja erinevused · Abstraheerimise abil eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama ( nt nõnda on võimalik paljudest metallidest eralda oluline omadus, elektrijuhtivus Abstraheerimise teel saadakse abstraktsed mõisted, mida inimene oma mõtlemises · Üldistamisel ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Aluseks võetakse need tunnused, mis abstraheerimise teel on saadud: kõik metallid juhivad elektrit
Aktiivne intellekt peab olema kas Jumal või mõni muu mittemateriaalne Jumala-taoline olend. Aristoteles ei ütle kuskil, nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt, mis tema keha üle elab. Inimesele iseloomulik täiuslikkus Inimesele iseloomulik täiuslikkus ja inimese elu eesmärk on teoreetiline elu maailma loomuse ja maailma Algpõhjuse kontempleerimine. Selle tegevusega jäljendab inimene Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil. Teadus Abstraheerimise ja induktsiooni teel jõutakse lõpuks teaduse baaseelduste teadmiseni. Tõelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistöö staadium, milleni jõutakse kõige viimasena. See, mis on eelnev loomuse või olemasolu järjekorras, on järgnev nii muutuste järjekorras kui ka teadmise järjekorras. Me alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus, ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame lõpuks selleni, mis on paremini teada iseenesest.
universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Nomen võib käia paljude konkreetsete asjade kohta. Universaalid ei ole asjad, sest viimased on singulaarid. Asjad ei saa olla üldised; reaalselt on olemas ainult üksikud, konkreetsed asjad. Üldisus on omane ainult sõnadele. Mõisted tekivad abstraheerimise teel, abstraheerimine põhineb asjadel. Mingit kindlat liiki üksikutel asjadel on alati ühine vorm, mille alusel neid saab nimetada ühise nimetusega. Propositsioon ei tähista asja, vaid asja olemise viisi. Prantslastele omase teravmeelse vaimukuse ja innuga lülitub Abélard juba varakult oma kaasajal jätkuvusse universaalide vaidlusesse. Olles oma õpingute ajal ammutanud mõlema vaidleva poole allikaist, pöörab ta küpsemas loovas eas oma mõtterelvad mõlema vastu.
Descartes'i arvates eristab inimesi loomadest see, et loomad ei ole võimelised kasutama kõne- ega kehakeelt, et ennast arusaadavaks teha ja oma mõtteid avaldada. Lisaks sellele on inimesel mõistus ja ta saab erinevates olukordades hakkama, kui loomadel on kõik elundite poolt seatud ja nad peavad erinevate toimingute jaoks kõik ümber seadma. Loomadel ei esine mõtlemist ega hinge. 40. Locke'i arvates moodustab inimese mõistus abstraheerimise teel üldideed. Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke'i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke'i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad.
Descartes’i arvates eristab inimesi loomadest see, et loomad ei ole võimelised kasutama kõne- ega kehakeelt, et ennast arusaadavaks teha ja oma mõtteid avaldada. Lisaks sellele on inimesel mõistus ja ta saab erinevates olukordades hakkama, kui loomadel on kõik elundite poolt seatud ja nad peavad erinevate toimingute jaoks kõik ümber seadma. Loomadel ei esine mõtlemist ega hinge. 40. Locke’i arvates moodustab inimese mõistus abstraheerimise teel üldideed. Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke’i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke’i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad. Locke väitis, et on kahte
loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi Teoreetilise mõtlemise võime on suunatud teoreetilise tegevuse tarvis vajalike loomutäiuste saavutamisele. Inimesele iseloomulik täiuslikkus Inimesele iseloomulik täiuslikkus ja inimese elu eesmärk on teoreetiline elu maailma loomuse ja maailma Algpõhjuse kontempleerimine. Selle tegevusega jäljendab inimene Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil. Teadus Abstraheerimise ja induktsiooni teel jõutakse lõpuks teaduse baaseelduste teadmiseni. Tõelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistöö staadium, milleni jõutakse kõige viimasena. See, mis on eelnev loomuse või olemasolu järjekorras, on järgnev nii muutuste järjekorras kui ka teadmise järjekorras. Me alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus, ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame lõpuks selleni, mis on paremini teada iseenesest
Nende lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: nende põhjuseks on otsesed objektist lähtuvad mõjud. Meelelise taju juures eristab Locke · primaarseid kvaliteete, mis on omased välistele asjadele kui sellistele (näiteks ulatuvus, kuju, tihedus, arv jne.) ja · sekundaarseid, subjektiivseid kvaliteete nagu värv, maitse, lõhn, mis kujutavad endast vaid subjekti kujutlusi. Vaimul on aga ka aktiivne võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise kaudu sünnitada komplektseid ideid, mille koostisosadeks on aga ikkagi lihtsad ideed. Inimene loob kolme liiki komplektseid ideid ehk liitkujutlusi: substantsid, modid, ja relatsioonid. · Substantsid on kas iseendas olemasolevad üksikasjad või liigid (nagu inimene, taimed). Substants kannab loendamatuid modisid. Substants on see, mille kohta me ei tea, mis see on. Me teame, et see on kõigi olendite, esemete ja asjade kandja. Locke võrdleb substantsi kerratõmbunud siiliga.
samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu kui ka vormi. V. Krutetski hinnangul suudavad noorukid palju enam kui murdeealised vastu panna tähelepanu hajutavatele ärritajatele. Mõtlemine on noormeestel ja neidudel murdeealistega võrreldes rohkem organiseeritud ning järjekindel ja põhjendatud. V. Krutetski märgib, et noorukite mõtlemist iseloomustab üha kõrgem üldistamise ja abstraheerimise tase, kasvab tendents nähtuste põhjuslikuks seletamiseks, argumenteerimisoskus, oskus tõestada teatud seisukohtade tõesust 1 või väärust, teha sügavaid järeldusi, seostada õpitavat süsteemiks. Areneb ka mõtlemise kriitilisus. Koos mõtlemise arenguga kasvab õpilaste kõnekultuur. Kujuneb oskus oma mõtteid väljendada, muutub keerulisemaks kõne struktuur, rikastub sõnavara
objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab. 13. Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid? Klassifitseerimine ehk liigitamine. klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu hulka, tuleb arvesse võtta kõiki elemente. Klassifikatsioon peab olema rajatud ühele alusele ja see ei tohi muutuda. Klassifikatsiooni elemendid ei tohi kattuda. Klassifitseerimise samm peaks olema sarnane so abstraheerimise aste ei tohiks muutuda. Eristavaks tunnuseks klassifikatsioonis ei tohi olla tunnus, mis peaks olema antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel; 14. Kuidas viia läbi uuringut? Millised on selle peamised etapid? Millistele küsimustele tuleb teoreetilisest ja töökorralduslikust seisukohast erilist tähelepanu pöörata? Mida ma tahan lõputööga öelda? Mis on probleem, mida tahame uurida Sõnasta hüpotees
millises järjekorras ja kui tugevasti tuleb aktiveerida vajalike liigutuste sujuvaks sooritamiseks. Prefrontaalkorteks on ilmselt kõige olulisem assotsiatiivne ala. Ta on informatsiooni säilitamise ja töötlemise peamisi keskusi ajus. Prefrontaalkorteksiga on seotud inimese motivatsiooni, meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon. Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese ettenägelikkus, abstraheerimise ja planeerimise võime. See ala omab suurt tähtsust inimese käitumise regulatsioonis. Prefrontaalkorteksi kahjustus võib põhjustada inimese kontrollimatult agressiivset käitumist. Anne-Ly Padrik HT-16 Muud olulised assotsiatsioonialad on: · somatosensoorne assotsiatsioonikorteks · visuaalne assotsiatsioonikorteks · auditoorne assotsiatsioonikorteks.
Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aktiivne intellekt peab olema kas Jumal või mõni muu mittemateriaalne Jumala-taoline olend. Aristoteles ei ütle kuskil, nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt, mis tema keha üle elab. Teadus Abstraheerimise ja induktsiooni teel jõutakse lõpuks teaduse baaseelduste teadmiseni. Tõelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistöö staadium, milleni jõutakse kõige viimasena. See, mis on eelnev loomuse või olemasolu järjekorras, on järgnev nii muutuste järjekorras kui ka teadmise järjekorras. Me alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus, ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame lõpuks selleni, mis on paremini teada iseenesest
Tunnetusel, seega ideedel, on kaks allikat: esiteks taju; teiseks mõistuslik refleksioon. Esimene on primaarsem, sest refleksioon eeldab juba tajusid. Ideede hulgas eristab Locke lihtsaid ja kompleksseid ideid. Lihtsad on kõik need ideed, mille allikaks on tajud, aga ka mõningad nondega suhestuvad ideed, mis pärinevad refleksioonist (nt naudingu, valu ja jõu idee). Komplekssed ideed on mõistuse poolt kokku pandud kolmel viisil: 1) ideede ühendamise; 2) kokkutoomise; 3) abstraheerimise kaudu. 5 Lisaks sellele on mõistus võimeline ka kompleksseid ideid osadeks jaotama (analüüsima). 3.Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid: Locke on jaotanud välise maailma esemete omadused primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed omadused on esmajärgulised ja tõelised omadused, mis on püsivad, absoluutsed ja sõltumatud sellest, kes neid täheldab. Näiteks mõni arv, liikumine, vorm.
erinevused. Aistingu ja taju võrdlus: Sarnasused Mõlemad on vahetud tunnetus protsessid. Erinevused Aisting peegeldab üksikuid omadusi aga taju tervikut. Abstraheerimine selle abil eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Üldistamine selle abil ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Aluseks võetakse need tunnused mis abstraheerimise teel on saadud. Töösse: 1.Psühholoogia mõiste: 2.Psüühika (mõiste ja jagunemine) 3.Protsessid (järjekord) 4.Seisundid 5.Omadused 6.Mõisted: aisting + liigid taju + liigid mälu (2) + osad kujutlus fantaasia + võtted mõtlemine + operatsioonid analüüs süntees võrdlemine abstraheerimine üldistamine Mõtlemisvormid On mõiste, otsustus ja järeldus. Mõiste on eseme oluliste tunnuste kogum. Otsustus on mõtlemis vorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse.
tõde olemus ja näited. Teaduslik fakt tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav. Kontseptsioon käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Seadus objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö või abstraheerimise tulemusena või idealiseerimise kaudu. Seadused jagunevad: 1) dünaamilised seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva objekti käitumise (Nt. Newtoni seadused) 2) statistilised iseloomustavad suure hulga objektide käitumise keskmisi tulemusi. Teadusteooria väidete ja tõestuste süsteem, mille tuumaks on teaduse seadused ja printsiibid
· Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega (tabula rasa). Locke eitas kaasasündinud ideede õpetust ükskõik millisel kujul tema meelest ei olnud midagi sellist olemas · Kogemuse allikaid on kaks: aistingud ja reflektsioon; samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest (liitidee all üldidee need moodustab mõistus abstraheerimise teel) · L järgi jagunevad keha omadused primaarseteks (need omadused on alati) ja sekundaarseteks (need omadused on vaid teatud tingimustes) · L järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus · Kõike ei ole võimalik tunnetada, kus tunnetus osutub abituks, aitab meid otsustusvõime (judgement) · Samas jätab L ruumi ka eksitustele. Järelikult pole ka kõige hoolikamal viisil
■ tema arust ei ole võimalik et inimesel on ideed kaasa sündinud, kritiseerib sünnipäraseid ideid: sündinu on ilma mingisuguste ideedeta, võrdles vastsündinut 1)puhta paberilehega (tabula rasa) 2)tühja toaga ■ kogemuse allikad: 1)aistingud 2)reflektsioon ■ lihtideed-tekivad iseenesest tänu kogemusele, liitideed- mõistus moodustab lihtideedest abstraheerimise (eemaldamine) teel ■ Kehal on 1)primaarsed omadused- need on alati 2)sekundaarsed omadused- need on vaid teatud tingimustes ■ olemas on : 1)intuitiivne tunnetus 2)tõestav tunnetus 3)meeleline tunnetus ■ kõike ei ole võimalik tunnetada, kus tunnetus osutub abituks, aitab meid otsustusvõime (judgement) ■ jätab ruumi ka eksitustele- alati pole kõik saadud teadmised kindlad: need on tõenäolised,
Täisea kriteeriumid: varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus. Kognitiivne areng Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood, Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime, Abstraheerimise võime, Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne areng - Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega, Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. , Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana
sõnadeks, silpideks ja häälikuteks. Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Süntees on analüüsile vastupidine protsess e. loogilise mõtlemise võte, millega analüüsi abil liigendatud üksikud osad ühendatakse mõttes üheks tervikuks. Ka süntees on arenenud praktilisest tegevusest. Abstraheerimine on loogilise mõtlemise võte, mille abil eraldatakse mõttes objekti olulised omadused ebaolulistest, kõrvalistest, juhuslikest omadustest. Abstraheerimise teel saadakse abstraktsed mõisted, mida inimene kasutab oma mõtlemises (n: ilu, headus, raskus jne.). 9 Võrdlemine on loogilise mõtlemise võte, mille abil kõrvutatakse esemeid ja nähtusi ning tuuakse esile nende sarnased ja erinevad tunnused. Üldistamine on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse ühesuguste objektide üldised ja olulised omadused. Aluseks on abstraheerimise teel saadud tunnused (Sõerd 1992:
· ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a. · ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a. · FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a. · LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a. MURDEIGA10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD Kognitiivne areng · Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood · Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime · Abstraheerimise võime · Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule Emotsionaalne areng · Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega · Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. · Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana
Kulmud lähevad kortsu). 1. Kuidas representeeritakse liigutusi ajukoore motoorsete piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? Prefrontaalne piirkond on piirkond, mis planeerib liigutusi ning paneb paika eesmärgi. Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese planeerimise, ettenägelikuse ja abstraheerimise võime. Näiteks, mis kelleajal ma hommikul tõusen? Premotoorne piirkond - prefrontaalne ajukoor saadab juhiseid premotoorsesse piirkonda, mis toodab liigutuste jada. Premotoorne piirkond on piirkond, mis tegeleb liigutuste järjestamisega. Näiteks trepist ülesse-alla astumise korral analüüsitakse premotoorses piirkonnas visuaalse informatsiooni põhjal kiiresti astme kõrgust/laiust ning langetatakse
temataolise suurkujuta. >>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti 11th of April 1:26 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata http://webct.e- uni
temata või temataolise suurkujuta. >>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes >>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki >>vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti 11th of April 1:26 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata http://webct.e-uni
temata või temataolise suurkujuta. >>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes >>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki >>vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti 11th of April 1:26 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata http://webct.e-uni
John Locke väitis empiristina, et · ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. · ilma kogemusteta on teadmised tühised. John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on · täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. · valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. · valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et · mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti · mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte · mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub
Kogemusel on kaks allikat: väline meeleline taju ja sisemine enesetaju (mõtlemine, tahe, usk). Nendest tulenevad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed võetakse vastu kas üksnes meeltega (värvid, helid) või paljude meeltega (ruum, liikumine) ja nendest tekivad reflektsioonid e sisemised teadvuse seisundid. Vaim on lihtsate kujutluste suhtes passiivne, sest need on põhjustatud otseselt objektidest, ent vaimul on võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise (üldistamise) kaudu sünnitada komplekseid ideid. Need ideed jagunevad kolmeks: substantsid (iseendas olemasolevad üksikasjad või looduses nähtu, nagu taimed), modid (tulevad substantsides ette, nt aeg on substants, päev on modi) ja relatsioonid (põhjuse ja tagajärje ideed, mis sünnivad vaba loomingu tulemusel). Inimese teadmiste maht on piiratud, see ei ulatu kaugemale kui meie ideed. Inimene peab teadma tegelikult ainult seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks
hinnata, kas on üldse määrus Keeruline on määratleda, kui Riigikogus pole öelnud, kas on määrus või ei (seega kasutatakse formaalset teooriat)! Aktide materiaalse liigitamise kriteeriumid: Abstraktne / Konkreetne: - Abstraheerimine on induktsioon (üksikult üldisele) ehk kasutatakse üldiseid mõisteid (nt mitte ,,tool", vaid ,,mööbel"), abstraheerimise astmeid võib olla lõpmata palju (sõltub kontekstist) Piiritlemata arv juhtumeid / Üksikjuhtum: - Riigikohus: määrusega on tegu siis, kui see on piiritlemata arvu juhtumite jaoks (aga nt liiklusmärgid on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks, kuid siiski pole tegu määrusega) Universaalne / Individuaalne: - Adressaatide järgi; Individuaalse aktiga tegemist siis, kui adressaadid ajas ei muutu (kõik on tuvastatavad); muul
mõiste. Isikliku mõiste kujunemise võib esile tuua kaks olulist protsessi, mis täiendavad teineteist: 1) sõnade tähendused omandatakse nii, et õpitakse ära kokkuleppelised ehk intersubjektiivsed mõisted; 2) isikul kujuneb isikliku kogemuse põhjal ning teistest sõltumatult välja isiklik mõiste ja siis hakkab ta seda teistega kooskõlastama. Teise protsessi puhul võib isiklik mõiste tekkida abstraheerimise teel, esimese protsessi puhul võib õpitud mõistet abstraheerimise kaudu enda jaoks täiendada. Kui mõisteid keeles väljendatakse ja suheldakse, kujuneb välja (või täieneb) ühine kokkuleppeline arusaam sellest, mida üks või teine mõiste peaks sisaldama. Samade objektide põhjal kujunenud isiklikud mõisted on nii lähedased, et neid saab asendada üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga – kokkuleppelise mõtlemise vormiga – kokkuleppelise mõistega
Teadusfakt on igati täiuslik, kui on selgitatud tema tekke/esinemise tingimused. Teadusfakti teadusväärtuse määravad: 1) fakti uudsus 2) fakti tunnetuslik väärtus. Fakti teaduslik huvitavus on pigem subjektiivne kui objektiivne mõiste. SEADUS, SEADUSPÄRASUS. Seadus on objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö tulemusena, vastavalt eksperimendi vahendusel, abstraheerimise (mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade ja nähtuste sisusse kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ning seosed) ja idealiseerimine (teoreetiline tunnetamine, millega luuakse äärmuslikke, absoluutsete omadustega objekt, mida tegelikkuses pole olemas, jättes arvestamata tehnilised või koguni mõned põhimõttelist laadi raskused; eesmärgiks on lihtsustada keerulisi probleeme ja eraldada peamist teisejärgulisest) kaudu.
Omaette elamine, laste saamine, iseseisva perekonna loomine jne. Kaua see kestab? 18.-20-ndate eluaastate keskpaik või lõpp? Murdeiga on konfliktne aeg samas mitte ainult vanematega. Kognitiivne areng 38 Selle perioodi juures toimub olulisi muutusi just psüühilistes protsessides. Piaget' formaalsetes operatsioonides on see mõtlemise periood. Mõtlemisest mõtlemine ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime. Abstraheerimise võime.Kognitiivne areng ei vasta alati emotsionaalsele arengule. Nt ka iseenda identiteedi leidmine. Reflektiivsus ehk iseenda psüühiliste protsesside jälgimine areneb olulisel määral sellel perioodil. Omandatakse põhiline 11., 12, 13.-14.eluaasta vahel. Emotsionaalne areng Meeleolu tugev kõikumine - vahel sellest tullakse välja vahel ei tulda. See on suur väljakutse inimestele, kes teismelist ümbritsevad kui suurt tähelepanu probleemidele pöörata?
samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi ühine struktuurielement isiklik mõiste. Isikliku mõiste kujunemise võib esile tuua kaks olulist protsessi, mis täiendavad teineteist: 1) sõnade tähendused omandatakse nii, et õpitakse ära kokkuleppelised ehk intersubjektiivsed mõisted; 2) isikul kujuneb isikliku kogemuse põhjal ning teistest sõltumatult välja isiklik mõiste ja siis hakkab ta seda teistega kooskõlastama. Teise protsessi puhul võib isiklik mõiste tekkida abstraheerimise teel, esimese protsessi puhul võib õpitud mõistet abstraheerimise kaudu enda jaoks täiendada. Kui mõisteid keeles väljendatakse ja suheldakse, kujuneb välja (või täieneb) ühine kokkuleppeline arusaam sellest, mida üks või teine mõiste peaks sisaldama. Samade objektide põhjal kujunenud isiklikud mõisted on nii lähedased, et neid saab asendada üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga kokkuleppelise mõtlemise vormiga kokkuleppelise mõistega
kohalt üks oluline puudus – vähene üldistatus. Muidugi võib mõnikord tarvis minna rääkimist ühest konkreetsest kuusest kodumetsas, aga levinum vajadus on siiski rääkida paljudest või lausa kõigist kuuskedest korraga. Siis läheb kõigile vajalikele kuuskedele ühekaupa viitamine üsna vähetõhusaks. Õnneks on inimene võimeka loomana leiutanud viisi mõelda kuusest kui sellisest – nimelt kuuse mõiste. 10.2 Mõiste Üldjuhul saadakse mõiste objektidest abstraheerimise teel: võetakse kõnealuste objektide ühised olulised tunnused, jäetakse kõrvale juhus- likud varieeruvused ja vaadeldava otstarbe seisukohalt ebaolulised tunnused, ning saadakse abstraktse mõtlemise vorm, mis võimaldab mõttes ümber käia kõigi abstraheerimise aluseks olnud objektidega korraga. Näiteks lindude vaatlemisel võib nende mitmekesises hulgas täheldada mingis mõttes sarnaste isendite hulki, kes näevad sarnased
Kinnitatud diagnoos 00127 Keskkonna häiritud tõlgendamise sündroom 3. klass: aisting/taju Info vastuvõtmine kompimise, maitsmise, haistmise, nägemise, kuulmise ja liikumistaju abil, samuti vastuvõetud info mõistmi- ne, mille tulemuseks on objektide nimetamine, seostamine ja/või tunnus- te äratundmine. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. 4. klass: tunnetus Mälu, õppimisvõime, mõtlemise, probleemilahendusos- kuse, abstraheerimise, otsustamise, arusaamise, vaimse võimekuse, arvutamisoskuse ja keeleoskuse rakendamine. Kinnitatud diagnoosid 00128 Äge segasusseisund 00129 Krooniline segasusseisund 00173 Ägeda segasusseisundi risk 00222 Ebatõhus impulsside kontroll 00126 Vähesed teadmised 00161 Valmisolek küllaldasteks teadmisteks 00131 Mäluhäire 5. klass: suhtlemine Verbaalse ja mitteverbaalse info edastamine ja vas- tuvõtmine. Kinnitatud diagnoosid
annaabi.ee 
