Abort juhuslikkus või võimalus Elupooldava maailmavaate edukus sõltub suuresti sellest, kui haritud on inimesed, kes selle taga seisavad. Paljud inimesed on abordi vastu, ent vähesed on selle teema põhjalikult enese jaoks läbi mõelnud, ning veelgi vähesemad oskavad seda teistele veenvalt selgitada. Ma ei arva, et abort oleks kõige õigem tegu. Aborti saab tõlgendada mitut moodi. Mina pooldan põhjuseid, mis seaks ohtu lapse või ema elu. Paljud abordi tegemise põhjused ongi seotud just loote väärarenguga. Arvan, et abort peaks olema justkui kohutuslik, kui selgub, et laps võib sündida puudega või hoopis võib see olla ohtlik ema elule. Tänapäeval on palju noori, kes astuvad vahekorda ilma kaitsevahendita ning selle tagajärjel on jäänud rasedaks. Samas on abort rasestunud noore jaoks üks võimalus,
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk 10a Kadri Kõrm ABORT Referaat Juhendaja: Jana Koel Uuemõisa 2012 1 Sisukord Mis on abort?........................................................................................................................................3 Aborditegemise meetodid.....................................................................................................................4 Kirurgilised aborditegemise meetodid.............................................................................................5 Medikamentoosne abort............................................................
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ABORT referaat õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1.Aborti tüübid. ...................................................................................................................................5 2. Kas abort on mõrv?.................
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
Tallinna Ülikool Abort Referaat Autorid: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on abort? 4 Ajalugu 5 Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga 6–7 Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga 8–9 Abordid Eestis 10 Mille poolest ohtlik? 11 – 13 Abortide statistika 14 Ülevaated riigiti 15 - 16 Kokkuvõtte 17
Lootel, kui inimesel on õigus elule ja abort rikub seda õigust. Sündimatta lapsel on õigus olla vanemate poolt armastatud. Sellele peaksid mõtlema ka tulevased lapsevanemad, sest sündimatta laps ei ole selles süüdi, kui vanem(ad) teda ei taha või teda ei armasta. Paraku ei lähe elus kõik nii nagu tahetakse ja tahest tahtmatta minnakse seda teed pidi tehakse abort, kuigi on mitmeid teisi võimalusi. Mõnikord, on inimese jaoks aga abort ainuke võimalus. Näiteks siis, kui sündimata lapsel on mõni raske vaimne või kehaline kahjustus, rasedus ohustab lapseootel ema tervist, lapseootel ema on liiga noor, või liiga vana, või lapse ootel ema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist. Samuti ka kaitsevahendite alt vedamine. Abordiks võib olla ka teisi põhjuseid. Näiteks keegi sunnib lapseootel ema tegema aborti. Liiga noor, liiga vana, liiga vaene, liiga hõivatud, liiga mahajäetud, lahutatud,
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2
Mis on abort ? Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4
............................................................................................ 9 4.1.2.Laiendamine ja küretaaz......................................................................................10 4.1.3.Laiendamine ja tühjendamine............................................................................. 10 4.1.4.Soolalahuseabort................................................................................................. 11 4.1.5.Hüsterotoomia abort............................................................................................12 4.1.6.Menstruaalne väljavõtmine................................................................................. 12 4.1.7.Medikamentoosne abort......................................................................................12 4.1.8.Prostaglandiini abort............................................................................................13 4.1.9
[1] 1.2.1 Kunstlik viljastamine Vaatamata sellele, et paar soovib last, ei õnnestu naisel alati rasestuda. Ühel paaril kümnest, kes elavad regulaarset, ilma kaitsevahendita suguelu, ei õnnestu lapse eostamine. Seda nimetatakse viljatuseks ehk infertiilsuseks. Viljatuse põhjused võivad olla erinevad, mõnel juhul aga jääbki põhjuses selgusele jõudmata. Viljatuse võimalikuks raviks on kunstlik viljastamine. Selleks on olemas erinevaid viise, kuigi olgu meetod milline tahes, on rasestumise võimalus vaid 15-20%. Kunstliku viljastamise meetodid: - Ovulatsiooni esilekutsumine. Ovulatsiooni soodustamiseks stimuleeritakse munasarju viljakusravimitega, sel juhul toimub viljastumine tavapäraselt, seksuaalvahekorra ajal. - Katseklaasis viljastamine. Seda tehnikat kasutatakse kõige laialdasemalt. Selle meetodi korral võetakse munasarjast munarakke, mis laboritingimustes viljastatakse partneri spermatosoididega. Viljastunud munarakk viiakse emakasse, kus see arenema hakkab.
probleeme. Vanemate ja laste vahel tundub olevat lõhe, mis takistab neil omavahel vabalt suhelda. Lapsed ei oska või ei julge vanematele probleemidest rääkida ning vanemad ei oska probleeme näha ega kuulata. Eriti teravad suhted emaga on Ene Sepa "Medaljoni" peategelasel Heidil. Peale rasedaks jäämist loobus ema oma tütrest ning nende sidemed katkesid. Ema arvas, et Heidi teeb perekonnale häbi ja soovis, et tütar teeks aborti. Ta ei uskunud, et tütar saaks ilma tema toetuseta hakkama. Halvas läbisaamises olid süüdi mõlemad, kuna kumbki osapool ei üritanudki teist mõista vaid jäid kangekaelselt enda seisukohtadele kindlaks. Kiire elutempo ja muutunud ühiskond on tõepoolest vanemate ja laste vahelist lõhet suurendanud. "Kahjuks on tänapäeval palju selliseid olukordi, mil noored on täiesti tähelepanuta, kuna täiskasvanud on hõivatud oma karjääriga ning ei oska leida piisavalt aega nende jaoks
Seda peab jälgima,sest seadusandlus muutub. Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal samasugune östrogeeni tase.
2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
sõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad:
Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3. Kas meeste rasestumisvastaste tablettide turule tulek muudab kuidagi vastutuse jagunemist seoses soovimatust rasedusest hoidumisega? Põhjendage. 3. Jah. Paljud mehed ei soovi sel hetkel veel last ja kui naine selle eest hoolt ei kanna või unustas näiteks pilli võtta, siis mehed süüdistavad naisi. See süüdistamine jääks ära, kui ka mehed saaksid pille võtta. 4. Millistel tingimustel peaks abort olema täielikult keelustatud? Millistel lubatud? Põhjendage. 4. Täielikult keelustatud, kui naisel kindel oht, et ei saa enam tulevikus lapsi. Lubatud sellisel juhul, kui tegu on alles noore neiuga või vanema naisterahvaga. Samuti, kui on teada, et lapsel on väärarenguid juba raseduse alguses. 5. Mida teha, kui partneri intiimsed lähenemiskatsed on vastumeelsed ja tekitavad ebamugavust? 5. Pöörduda psühholoogi, politsei või arsti poole. Usaldustelefonile helistamine.
puuete, tervisehäirete või segatud verega lapsi. Nii et, vastupidiselt situatsioonile, mis oli mõni aasta tagasi, on tublisti vähenenud adopteerida antavate alla nelja aastaste laste arv. Samuti on suur nõudlus ka neegri laste järgi. Laste päritolu riigid aastal 2011. Hiina: 2587 Etioopia: 1732 Venemaa: 962 Lõuna-Korea: 736 Ukraina: 640 Tänapäeval usuvad mitmed naised, kes seisavad silmitsi planeerimatu rasedusega, et neil on ainult kaks võimalust - aborti teha või laps üles kasvatada. Kuid 20 aastat tagasi andsid 80-90 protsenti vallalistest naistest oma lapsed adopteerida. Kolm peapõhjust adopteerimiste arvu languseks on abortide arvu kasv, suurenenud sotsiaalne heakskiit laste üksinda kasvatamiseks, ning müüdid, mida on tekitatud adopteerimise ümber. Esimene müüt: Bioloogiline ema, kes hoolib oma lapsest, ei või mõeldagi adopteerimisest See väärkäsitlus võib põhjustada emale, kes kaalub lapse adopteerida
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
tütar. Murdeiga: isa kui lubjakas Murdeeas tahab nooruk iga hinna eest iseseisvaks saada. Selleks üritab ta end trotslikult ja agressiivselt vanemaist lahti rebida. Isa ihalemine asendub mässuga: isast saab lootusetu lubjakas, kellega on isegi mõttetu vaielda. Noorukiea kõige tähtsam ülesanne ongi õppida oma vanemaid realistlikult tundma, nende heade ja halbade külgedega. Isal tasuks meenutada, et tema ei ole muutunud, seda on teinud hoopis nooruk. Ta peab loobuma idealiseeritud maailmapildist, et lõplikult iseseisvuda. Kokkuvõte Eelnevas referaadis saime teada, et on olemas kolme tüüpi isadust: bioloogiline isadus, sotsiaalse isaduse ja psühholoogiline isadus. Samuti sai uueks teadmiseks, et isa psühholoogiline roll lapse elus on väga oluline, sest see mõjutab viimase heaolu ja arengut. Ülevaate sai ka isadest läbi aegade. Selle kokku võteks võib öelda, et isad olid oma lastega väga tihti koos, välja arvatud tööstusaegsed isad
õpiraskused, käitumisprobleemid ja suhteliselt madal intelligentsustase. Hiljutised loomkatsed näitavad, et emaüsasse jõudev nikotiin võib muuta beebi edaspidises elus sõltuvusele vastuvõtlikuks. Teismelisena piisab sõltuvusse sattumiseks paarist sigaretist. Mida saan ma ise teha? Kogu selle sünge statistika taga peitub uskumatu võimalus: suitsust loobudes teed sa oma lapsele suure kingituse. Mida varem loobud, seda parem. Ideaalis peaksid sa juba enne viljastumist suitsust loobuma. Esiteks on sul kergem rasestuda (suitsetamine vähendab rasestumise võimalust 40 protsendi võrra). Lisaks ei tule sul võidelda suitsust loobumisega hetkel, mil peaksid mõtlema hoopis teistele asjadele nagu tervislik toitumine, treening ja lapse sünniks valmistumine. Loomulikult ei saa igaüks nii kaugele ette planeerida. Aga kui sa oma rasedusest teada saades ikka veel suitsetad, peaksid viivitamatult asuma sellest loobuma. Kui suudad selle halva harjumuse maha jätta enne 14
rahalise investeerimise lastesse. Ma näen et praeguse sündimuse langus on tekitanud täpselt vastupidise suhtumise. Laps-kuninga põlvkonna aeg on möödas. Alla 40-aastaste põlvkond viib meid uude ajastusse, kus lapsel on väiksem koht. Aries viitab Alfred Sauvy vaatlusele, kes teadaolevat märkis, et tähtis uus nähtus on sündimuse kahanemine oli seetõttu, et inimesed keeldusid saamast soovimatuid lapsi. Kui hoolimatus või õnnetusjuhtumi tagajärg toob kaasa raseduse, soovitakse teha aborti. Kõik kes on tuttavad Sayvy tööga ja tema klassikalise demograafilise ülemineku iseloomustusega kui omakasupüüdmatu üleminekuga, tunnistavad, et järgmises lõigus Aries rõhutab veel ühte olulist kontrasti demograafilise olukorraga enne ja pärast 1960ndate keskpaika. Üksikisikute ja gruppide eluplaanid, Aries'e kohaselt, laps mitte ei puudu, vaid ta sobitub sinna nagu üks erinev tegur, mis võimaldavad täiskasvanutel puhkeda õide. Autori ja Lesthaeghe
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. 6.3.1.3 Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk
Kelly Sule 12.a Herbjørg Wassmo romaan „Dina raamat“ ÜLESANNE 1 Tegevus toimub 19. sajandi keskpaigas Põhja-Norras. Tegevus algab Dina isa, lensmani, talus. Dina on viieaastane. Tema ema Hjertrud võtab ta endaga pesukööki kaasa. Dina uudishimu on suur ning ta läheb katla juurde, kus keeb lehelis. Väike tüdruk kummutab katelt nii, et selle sisu äh- vardab teda ära põletada. Äkki keerab ema pea katla poole, märkab tüdrukut varitsevat ohtu ning sööstab teda päästma. Ta saab põletada ja sureb. Sellest hetkest alates ei salli isa tütart ega tema nut- tu. Ta saadab tütre kodust eemale, hiljem võtab talle koduõpetaja, Lorchi. Too õpetab Dinat tšellot ja klaverit mängima. Kui Dina oli 16, pidi ta isa soovil abielluma Jacobiga. Mees viis ta enda koju, Reinsnesile. Ülejää- nud tegevus toimub põhiliselt seal. Peale Jacobi surma, millele ka Dina
· Kõige olulisemsamm teel muutuseni on see, et mees oma tegusid tunnistaks. Bancrofti eriprogrammi läbivad mehed peavad oma tegusid viimse detailini kirjeldama ning tunnistama, et nad on käitunud niimoodi tahtlikult, võimu ja kontrolli saavutamiseks. · Naine peab mehe juurest ära minema ainult siis võib sündida tõeline, mitte petlik ja ajutine muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti. Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja. Kõikidest Eesti naistest on aasta jooksusl vägivalda kogenud 20%, ehk viiendik täiskasvanud naistest tunnistab ennast vägivaldse käitumise ohvriks. Seega siis ca 116 tuhat naist vanuses 15-74 aastat
mida mida nad öelda soovivad. Sel ajal, kui nad hakkavad maadlema uute kogemustega, vajavad nad meid, et jätkaksime neile elu keerulisuse tõlgendamist neile arusaadavasse keelde ning kommenteeriksime oma kogemusi appi võttes nende arusaamu maailmast. Morris (2007) väidab oma raamatus"The Single Parent Handbook" seda,et järgnev lugu on täiuslik näide viisist, kuidas täiskasvanu tõlgib/tõlgendab üht valusat kogemust kolmeaastase jaoks. Loomulikult ei arva ma autor, et keegi peaks just nii alustama, kuid näide annab asja mõtte edasi. Bob: Emme, palun, kas ma saaksin jäätist? Ema : Ei varsti on aeg teed juua ja sa rikud oma isu ära. Bob: Aga emme, ma ütlesin palun. Ema: Ma tean ja see oli armas, kuid vastus on ikka ei. (Poiss hakkab jonnima, öeldes, et emme on päh ja ei armasta teda enam. Ema jääb täiesti rahulikuks: ta teab, et lapse asi on jäätist tahta, aga tema on tema ülesanne lapse söömisharjumusi kujundada.)
Ma tahan seda last. Andke laps mulle (http://www.ewtn.com/motherteresa/vocation.htm)." Pärast Bangladeshi vabadussõda tehti kindlaks, et rohkem kui 450 000 naist Ida- Pakistanis (nüüdne Bangladesh) oli vägistatud, sünnitades hiljem mõnituhat sõjabeebit. Ema Teresa tõendas oma vastuseisu abortidele avalikult kutsudes üles maha jäetud naisi alles jätma oma sündimata lapsi. Ta kirjeldas oma vaateid hiljem, kui ta päris 14- aastase vägistatu kohta Iirimaal:" Abort ei saa kunagi olla vajalik... sest see on puhas tapmine (http://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Teresa)." Samuti ei leppinud ta sellega, et vanurid saadetakse oma järglaste poolt vanadekodudesse, kus kõigi pilgud on suunatud ainiti uksele, lootes, et lapsed neid vaatama tuleksid (Kurg, 1998). 1982. aastal ema Teresa veenis iisraellasi ja palestiinlasi, kelle vahel oli tulevahetus, et peatada lahing mõneks ajaks, et päästa 37 vaimse puudega patsienti piiramisrõngas olnud
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Sisu: · Sünnituse lähenemine Limakorgi eemaldumine Regulaarsed emaka kokkutõmbed Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos Süsteemne valustamine ehk regionaaltuimestus · Sünnitus abivahenditega Tangsünnitus Vaakumsünnitus Keisrilõige · Sünnitusviisid
Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.