Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abort ja südametunnistus ja seadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abort, rasedus, aborti, südametunnistus, arvamusi, enamikes, keelustamist, tapetakse, hiinlased, sigivad, aborte, teeks, toimuks, ülerahvastumine, teatakse, abordistAbordi poolt ja vastu Abort on raseduse tehislik katkestamine või katkemine embrüo või feetuse emakast eemaldamise läbi, mis lõppeb tema surmaga. Abordist rääkides kerkivad koheselt esile mitmed probleemid. On maid, kus on abordi tegemiseks kehtestatud kindlad reeglid ning naise tahtmist ei arvestata, kuid on ka riike, kus on abort naise enda valik. Enamikes Euroopa riikides on aborti võimalik teha kuni 12. rasedusnädalani. Üldiselt jagunevad inimesed abordiprobleemi koha pealt kahte leeri. On olemas need, kelle arvates on abort sündimata lapse mõrvamine ja igatepidi õigustamata. Teisitimõtlejad aga arvestavad rohkem naiste õigustega ja on nõus, et teatud tingimustel on abort õigustatud ja vajalik. Abort on õigustatud, kui naine on rasedaks jäänud vastu tahtmist ja ei suutnud seda ära hoida.
Tallinna Ülikool Abort Referaat Autorid: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on abort? 4 Ajalugu 5 Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga 6–7 Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga 8–9 Abordid Eestis 10 Mille poolest ohtlik? 11 – 13 Abortide statistika 14 Ülevaated riigiti 15 - 16 Kokkuvõtte 17
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ABORT referaat õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1.Aborti tüübid. ...................................................................................................................................5 2. Kas abort on mõrv?.................
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2
2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
kohustused loogiliselt sõltuvad Jumala käskudest. Jumal tagab moraaliseaduse objektiivsuse. Inimene peab olema moraalne, et mitte kurvastada Jumalat ja vältida sanktsioone. Ateistid ja agnostikud seda ei usu, sest kui inimene leiab, et Jumalat pole olemas, siis need seisukohad teda ei veena. Piibelliku eetika järgi on moraalselt õige see, mida Jumal käsib, sest ta teab, mis on õige ja hea. Aquino Thomas ütles: Inimloomuse seadus Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel. Ainus võimalus, kuidas Jumal end ilmutada saab, on mingi mõjutuse või käsuna meie endi sees; käsuna, mis püüab meid panna käituma mingil kindlal viisil. Religioon on eetika alus: Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon täiendab eetikat.
.......................................................................... 37 Lisad .............................................................................................................. 38 3 Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 1519aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul
kanda kahtlejale (Singer 1979: 13). Lisaks sellele tuleks kahtlejal näidata, et mõni teine moraaliteooria sobiks argielu muutuvatesse oludesse niisama kenasti nagu Singeri poolt visandatud huvil põhinev universaliseeriv utilitarism. Singeri teooria rakendused puudutavad võrdõiguslikkuse küsimusi nagu intelligentsuse tähtsust, rassivahesid, sugupoolte erinevusi ja teisi sotsiaalse positsiooni määrajaid. Peale selle uurib ta loomade õigusi ja tapmist -- näiteks aborti, eutanaasiat ja loomade tarbimist toiduks. Ta käsitleb ka rikaste ja vaeste erinevuse probleemi. See on lühike nimekiri tüüpilistest praktilise eetika uurimisteemadest. Küsimus on siin loomulikult selles, mis on nendel probleemidel ühist ja mis neis on oluline. Enne kui ma vastan, vaadakem, kuidas rakendab Singer oma utilitarismi sel puhul, kui probleemiks on loomade koht meie moraalikoodis. Valin näiteks selle probleemi, sest see näib vähemalt Soomes üsna ootamatult
probleeme. Vanemate ja laste vahel tundub olevat lõhe, mis takistab neil omavahel vabalt suhelda. Lapsed ei oska või ei julge vanematele probleemidest rääkida ning vanemad ei oska probleeme näha ega kuulata. Eriti teravad suhted emaga on Ene Sepa "Medaljoni" peategelasel Heidil. Peale rasedaks jäämist loobus ema oma tütrest ning nende sidemed katkesid. Ema arvas, et Heidi teeb perekonnale häbi ja soovis, et tütar teeks aborti. Ta ei uskunud, et tütar saaks ilma tema toetuseta hakkama. Halvas läbisaamises olid süüdi mõlemad, kuna kumbki osapool ei üritanudki teist mõista vaid jäid kangekaelselt enda seisukohtadele kindlaks. Kiire elutempo ja muutunud ühiskond on tõepoolest vanemate ja laste vahelist lõhet suurendanud. "Kahjuks on tänapäeval palju selliseid olukordi, mil noored on täiesti tähelepanuta, kuna täiskasvanud on hõivatud oma karjääriga ning ei oska leida piisavalt aega nende jaoks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist ühiskonnast (Saar 1996:
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis t�
09 4.Inimõigused regionaalsel tasandil Ameerika süsteem · Ameerika mandrite inimõiguste süsteem põhineb kolmel dokumendil: o Ameerika Riikide Organisatsiooni harta (1948) o Ameerika deklaratsioon inimese õiguste ja kohustuste kohta (1948) o Ameerika inimõiguste konventsioon (1969) Peamine dokument, ei ole ühinenud näiteks USA (ta on allakirjutanud, kuid võtnud mõtlemisaega) ja Kanada (põhimõtteliselt ütleb dokument, et abort on keelatud, Kanadas on abort lubatud. Kanada põhimõtteliselt inimõiguste dokumentidele reservatsioone ei tee). · Inimõigustega seotud küsimused muutusid üha aktuaalsemateks ning nendega tegelemiseks moodustati 1959.a Ameerika Inimõiguste Komisjon, mille ülesandeks oli ,,pidada valvet" nende õiguste edendamise üle. · Ameerika Inimõiguste Kohus loodi Ameerika inimõiguste konventsiooni alusel ja selle täitmise tagamiseks
1990ndatel, kus enneolematul kõrgel tasemel immigrante taotles poliitilist varjupaika. Paljud riigid on astunud samme, et ohjeldada immigrantide arvu riigis, kuid kahjuks piiratud mõjuga. Lisaks on omandanud tähtsuse ka ebaseaduslik sisseränne. Teist demograafilist üleminekut iseloomustav fakt: arenenud tööstusriigid jäävad veel pikaks ajaks sisserändajate sihtkohtadeks. Need riigid püüavad koos ja ka eraldi hoida sisserändajate voolu riiki mingisugusegi kontrolli all. Rändesaldo enamikes maailma tööstusriikides tagasihoidlikult positiivne. Seega immigrandid, kes tulevad riiki rahvusvaheliselt tunnustatud pagulasena, turistidena, kes jäävad lubatust kauemaks riiki, varjupaiga taotlejad, ebaseaduslikud immigrandid, kes tulid riiki kaubitsema, hooajaliseks tööjõuks või ka ametliku sisserände kava alusel riiki asunud immigrandid, saavad olema nende populatsiooni struktuuri ja kasvu otsustavaks teguriks. 3. Teise demograafilise üleminekukontseptsiooni esmane kasutamine
moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus, et valetamine on ebamoraalne aga pole ühtegi seadust, mis keelaks valetamist. Seadus erineb moralist ka selle poolest, et seaduse kehtestamiseks on olemas füüsilised ja rahalised sanktsioonid (nt vangistus, trahvid), samas kui moraali kehtestamisel on sanktsioonideks vaid südametunnistus ja reputatsioon. Seaduse puuduseks on see, et see ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi. Moraal ja etikett. Etiket puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etiketi puuduseks on see, et ta ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis. Etiket on kultuuriline leiutis, samas kui omraal pretendeerib sellele, et olla avastus
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
Sankt siooni Valdkond Normatiivsed vastandid d Õige ja väär, nagu neid Südametunnistus; määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Eetika südametunnistus, mõistus ühiskondlik või kokkulepe heakskiit/halvakspanu Õige ja väär (patt), nagu Südametunnistus; neid määratleb usuline kiitus/laitus; Religioon autoriteet (pühakiri, püha ühiskondlik traditsioon) heakskiit/halvakspanu
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
· Tegu on õige siis, kui selle teeks nendes oludes ka vooruslik toimija. · Vooruslik toimija on see, kes toimib vooruslikult, s.t kellel on voorusi ja kes neid ellu viib. · Voorus on iseloomujoon, mida inimene vajab hästi elamiseks . Hursthouse'i abordinäide · Vooruseetika ei püüagi anda vastust küsimusele, kumb on tähtsam, kas loote õigus elada või ema enesemääramisõigus. · Vooruseetika hindab teo tegijat: kuidas suhtuda abordi tegijasse? Abort iseenesest ei ole õige ega vale. · Millest lähtub tegija hindamisel? Nt bioloogilistest ja sotsiaalsetest faktidest, konkreetsest olukorrast, kaasnevatest tunnetest jne. Eetika alused, 9. loeng:FAKTI JA VÄÄRTUSE PROBLEEM Metaeetika · Metaeetika käsitlus eetika enda kohta. · Eetika semantiliste, loogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste teoreetiline uurimine.
Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.) Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on
sellest, et on olemas läbi aegade ühte moodi mõistetud kogemuste kogu ja see aitabki jõuda tõe juurde. Ühismoraalimõtlemine ütleb, et inimkogemus on universaalne (relativism ütleb, et unikaalne). Sarnaseid olukordi elame läbi igal pool, pidevalt, kõik kordub uuesti. Kultuuriuurijad leiavad, et sarnast käitumist inimkultuuris leidub ja on näha. Tekib probleem, et kui eetiliselt õige ja vale on see, mis on läbi proovitud ja töötab, siis kas protsess töötab edasi. 2.) südametunnistus 12. saj. tekkinud moraalse tunnetuse suund. Adam Smith ja Joseph Butler. Nad leidsid, et inimesed on jumala poolt varustatud erilise kõlbe tunnetusega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele. Inimese omale enesekesksus selle kõrvale tuleb ligimesearmastuseprintsiip. Kui inimene lähtub südametunnistuselt, siis ta lähtub sageli irratsionaalselt. Arvasid, et südametunnistus on piiratud haare ei saa olla igas olukorras.
suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me põhjendada ei suuda, mille kasutegur on meile tänaseks päevaks arusaamatu. Muretsegem pigem laste tuleviku pärast – kust tuleb meile edaspidi uus ja haritud, kvalifitseeritud tööjõud alusharidusse, kes alushariduse kõrget latti hoiab. Üheksakuuselt lasteaeda igailmaga õue (Õpetajate Leht 10.10 2014 M.Kirsipuu) Loetud artikkel tekitas minus vastakaid arvamusi. Põnev oli lugeda Eesti ja Soome alushariduse erinevusi kuid samas tekitas artikkel ka palju küsimusi.Kas lapse 9-kuuselt lasteaeda viimine on ikka õige? Räägime ju pidevalt, et lapse jaoks tuleb leida aega.Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista
ajahetkest. Küll aga on EIÕK võtnud kaasuses Brüggemann ja Scheuten vs. Saksamaa seisukoha, mille kohaselt naine, kelle õigust abordile piiratakse siseriikliku õigusega, on igal juhul kannatanud konventsiooni tähenduses. EIÕK leidis kaasuses A, B ja C vs. Iiirmaa, et sõltumata siseriiklikust seadusandlusest on teatud juhtudel abordi riigisisene keelustamine vastuolus õigusega privaatsusele. Samas on EIÕK leidnud, et õigust teha aborti ei tohi kitsalt tõlgendada üksnes kui naise õigust eraelule ja sellest tulenevale kehalisele enesemääratlusõigusele ning seetõttu ei tohi artiklilt 8 tõlgendada sellises tähenduses, et rasedus ja selle katkestamine on ainult ema eraeluline asi. Abordiga seotud küsimuste lahendamisel tuleb kaaluda erinevaid, sageli vastuolulisi õigusi, mis puudutavad naist, lapse isa ja sündimata last. Kehalise ensemääratluse alla võib liigitada ka eutanaasia haige teadlik elu
· Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südametunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. · "tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus. · Valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu. Kant eetilisest inimesest: · Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele. · Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik · Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks.
laevapere liikmetel. 8.2 Puhkuse ajakava Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, võttes arvesse töötajate mõistlike soove. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne aegumist. Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel: o naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; o mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; o vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last, – lapse koolivaheajal; o koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. Puhkuse ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul.
· Germinaalstaadium- viljastumisest kümnenda päevani · Embrüonaalne staadium- 10. Päev- 8.rasedusnädal · Looteline staadium- 9. Rasedusnädal- 38.rasedusnädal. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim. 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. 5.nädalast hakkab loode tundma valu. 12.rasedusnädal- organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Kahjustab suitsetamine, halb toitumine, alkohol- ei ole ohutut doosi, kohvi südame vereringele, negatiivsed mõtted (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon, olmemürgid, ravimid- aga kasu peab ületama kahjumid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid. 16
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
annaabi.ee 
