Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abimaterjal äriplaani koostamisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reklaam, tehnoloogia, turundus, erilisus, riskifaktor, käive, unikaalsus, patendid, uudsus, load, valdkond, tegevusharu, äriklient, hinnakujundus, postimees, messil, turg, makrokeskkonna, töötus, intressimäärad, toorainete, inflatsioon, tehnoloogilised, swot, unikaalne, olemasolevad, kaubamärk, mikrokeskkonna, kriitilised, tuumkompetentsidusaldusväärne ja aus tööandja oma töötajaile. 5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 5.1 MAKROKESKKONNA ANALÜÜS Poliitilised ja seadusandlikud mõjurid: Tegevust piiravad või reguleerivad dokumendid Majanduslikud mõjurid: Majandustsüklid ja tarbijate ostujõudlus Töötus ja tööpuudus/tööjõu puudus Inflatsioon Sotsiaalsed mõjurid: Rahvastiku vähenemine = õpilaste vähenemine Tehnoloogilised mõjurid: Kiire tehnoloogia areng 5.2 SWOT ANALÜÜS Tugevused: Unikaalsus ja uudsus Madalad püsikulud Motiveeritud õpetajad Vähe töötajaid Asukoht (logistiliselt hea) Nõrkused: Varasema kogemuse puudus ettevõtjana Tundmatu firma/kaubamärk Töötajate vähene kvalifikatsioon Võimalused: Tekib püsiv klientuur Klientuuri saamisega muutub teenus populaarsemaks (soovitatakse teenust teistele) Ohud:
· Telefonid · Faks · E-mail · Juhatuse liikmed · Põhikapital, st aktsiakapital/osakapital · Omanikud, nende osa kapitalist · Kontaktisik, tema telefon 3. Äriidee on mõte hakata tegelema mingi teenuse pakkumise või toote tootmisega ning teenida sellega kasumit. Äriidee võimalikud komponenendid mida antud äriplaani osas kirjeldada on: · ärivaldkond; · toode/teenus (lühidalt); · sihtgrupp; · idee uudsus ja erilisus; · teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); · teie idee koht turul; · tegevuse alustamine: kus, kuidas; · mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. Visioon, missioon, eesmärgid Visioon - kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus,
Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5. Ajastatud 2. loeng 8. sept 2011 Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad: personalimajandus, materjalimajandus, tootmine, turundus, strateegia, arvestus Personal · Personali hulka kuuluvad ettevõtte kõik töötajad · Personali juhtimine üks juhtimise põhifunktsioonidest · Personali juhtimise raames uuritakse töö iseärasusi ettevõttes ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Personali värbamine: · Ettevõttesisene värbamine: teadete tahvel, intranet
· Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglis tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. · Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. · Langenud püsivkulud väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. · Tootlikkuse tõus sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 7. Ettevõtjaks olemise plussid ja miinused. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja
Ettevõtte nimi Ettevõtte juriidiline vorm Aadress Telefonid Faks E-mail Juhatuse liikmed Põhikapital, st aktsiakapital/osakapital Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon 3. ÄRIIDEE Äriidee on mõte hakata tegelema mingi teenuse pakkumise või toote tootmisega ning teenida sellega kasumit. Äriidee võimalikud komponenendid mida antud äriplaani osas kirjeldada on: ärivaldkond; toode/teenus (lühidalt); sihtgrupp; idee uudsus ja erilisus; teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); teie idee koht turul; tegevuse alustamine: kus, kuidas; mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 4.1 Visioon Visioon kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha.
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne,
,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne,
4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. Langenud püsivkulud - väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. Tootlikkuse tõus - sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (loengus käsitletud
Konkureeriv ettevõte Konkurentide iseloomustus Toote Kliendi- Müügi- Müügi- Asukoht kvaliteet teenindus meetodid toetus 1. Põnnipesa lastekeskus hea hea veebileht 120 Viimsi keskus 2. Väike Päike hea hea reklaam 120 Pärnamäe ajalehes küla 3. Pääsupoeg rahuldav rahuldav veebileht 120 Viimsi keskusest 3 km 4
· Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega. o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega. o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
· Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega. o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
· põhines majandusprognoosidel · ülalt-alla lähenemine · Planeerimisosakonnad (corporate planning dept.) · eesmärgiks kasumi maksimeerimine · organisatsioon kui hierarhiline ressursse paigutav masin · mänguteooria Strateegilise juhtimise areng · 70-ndatel majanduskriis ja optimismi lõpp Pikaajalistest plaanidest lahtiütlemine (, loobumine) Jaapanlased tehnoloogia arengus esirinnas Konkurentsieelise ja kasumlikkuse allikate otsimine Strat Juhtimise tormiline areng: planeerimiselt tegemisele Michael Porter "Competitive Strategy: Techniques for Analyzing Industries and Competitors" - 1980 Kenichi Ohmae (Mr Strategy) ,,The Mind of a Strategist the Art of Japanese Business" 1982 Teooria 80-90-ndatel 1980-1990 veelgi teravam konkurents, vähenenud marginaal
Kuidas ja milles oleme Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda. kordumatud? · Ettevõtte visioon kirjeldab milliseks soovitakse ettevõtet arendaa pikas · Mis on meie tuumkompetents s.t. milline meie teadmiste ja/või perspektiivis. tehnoloogia kogum võimaldab luua klientidele konkreetseid praktilisi eeliseid? · Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. ,,Cutting out the middleman model" DELL ,,Frantsiis" Soovitav, et
4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus 5.2. Tootmisprotsess 6. Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine 9.2. Müügitulu ja müügikulu 9.3. Tegevuskulud 9.4. Kasumiläve analüüs 9.5. Finantsprognoosid (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) 1.4 Kirjutamisstiil Äriplaani kirjutama asudes võib tekkida esimene tagasilöök – teatakse, millest kirjutada, aga ei teata,
6. Nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. · Mikroettevõtted - 0-9 töötajat (92%) · Väikeettevõted - 10-49 töötajat (7%) · Keskettevõtted - 50-249 töötajat (< 1%) · Suurettevõtted - 250+ töötajat (0,2%) 7. Start-up ettevõtte mõiste. · Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. · ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat; · ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;
• KELLELE: • Sihtgrupp: • Kellele Sa väärtust lood? • Kes on olulisemad sihtgrupid? • ….. Nt. milline on selle sihtgrupi iseloom: massiturg; nišš; …. • MIDA: • Väärtuspakkumine: • Mis väärtust kliendile pakud? • Millist kliendi probleemi lahendad? • Milliseid tooteid/ teenuseid pakud? • …Nt uudsus, disain, hea hind, kulude vähendamine, riskide vähendamine, personaliseeritus, juurdepääs, kasutusmugavus …. • KUIDAS: • Võtmeressursid: • Milliseid ressursse on meil vaja oma: • väärtuspakkumise jaoks? • müügikanalite jaoks? • klienditeeninduse jaoks? • tuluallikate jaoks? • … Nt võimalikud ressursid: füüsilised; intellektuaalsed (bränd, patent,
Seoses püsiklientuuri väljakujundamisega hoitakse hinnatase ühtlane ning kliendile taskukohane. Kavandatava ettevõtte omanik Sten Lippur on Eesti Töötukassas arvel töötuna. Ta taotleb Eesti Töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust summas 4474 eurot kaamerate soetamiseks. Muud kulutused ja tehnika kaetakse omavahenditest. [email protected] Üritusi – kontsert, koolitus, teabepäev, firmaüritus, kooli lõpetamine jms. Lavastatud asju – teater, film, lühifilm, reklaam, sotsiaalse sisuga video jne. Kõike muud – intervjuud, lühiklipid jms. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Sten Lippur Filming OÜ Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Aadress Haapsalu, Lihula mnt 7 Telefonid 56700525 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Sten Lippur
elementidest ning võimaldab väljendada konkreetse firma äriloogikat. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid – võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted: Sihtturg; klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt
·tarnijaid teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks; ·tarbijaid; ·konkurente; ·konkurentsisituatsiooni; ·huvigruppe rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. 9. Milles seisneb turunduse tähtsus? Turundus on info, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna, toetuse ja turustuse planeerimine ning teostamine, realiseerimaks individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke. Turundus on tähtis kuna turundus stimuleerib nõudlust; turunduskuludel on suur määr müügihinnale; turunduses on hõivatud suur osa töötajatest; turundus on kasutatav kõik võimalikes organisatsioonides; turundus toetab: tootmist, vahendamist ja tarbimist; turundus
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
37) Kululiidri strateegia Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud Võimaldab: o madalamad hinnad ja suurem turuosa või o turuhind ja suurem kasum Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomseid hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. (NT - Säästumarket, Tele2) Ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad oluliseks! Diferentseerimis strateegia Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab Oluline siis kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda Võimaldab: o küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või o suurendada müügimahtu ja/või saavutada tarbijate margitruudus. (NT - EMT, Stockmann) Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud! Fokuseeritud strateegia Keskendumine kitsale turusegmendile
kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega, siis seda osa ei ole vaja kirjutada. Osas tuuakse välja olulisemad saavutused, aga ka peamised raskused ning võimalused neid ületada. Pole mingit vajadust varjata varasemaid ebaõnnestumisi. Nende väljatoomine näitab pigem, et
1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 Turunduse määratlused Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus turunduse seisukohalt on võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup Marketing vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse
ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus
1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 Turunduse määratlused Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse
Hanso turismitalu pakutavate töökohtade kuulutused, ilmuvad kohalikus vallalehes ,,Haaslava valla teataja" ning ,,Postimehes". 8 3.1 Ettevõtte struktuur, organisatsioonimudel Ära on toodud põhipersonal (pidevjoon) ning sisseostetavad teenused (katkendlik joon) JUHATUS MAJUTUS TURUNDUS JA TOITLUSTUS AVALIKUD SUHTED Administraator / Peakokk teenindaja Abikokk Koristaja/Aednik FINANTSOSAKOND VABA AEG / HOOLDUS MEELELAHUTUS
valmistootega; · kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; · põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); · kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; · kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; · kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; · hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega, siis seda osa ei ole vaja kirjutada. Osas tuuakse välja olulisemad saavutused, aga ka peamised raskused ning võimalused neid ületada. Pole mingit vajadust varjata varasemaid ebaõnnestumisi
OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. TOODE (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad HÜVED (benefits).
........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet:
Makrokeskkonnaks on jõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda ning pakuvad turunduse võimalusi ja ohte demograafilised, majanduslikud, tehnoloogilised, poliitilised, ökoloogilised ja kultuurilised. Firma turundaja saab kontrollida oma tegevust: sihtturu valikut, turunduseesmärkide püstitamist, turundusorganisatsiooni ülesehitust, turundusmeetmestiku kokkupanekut, kuid kontrollimatuteks jäävad tarbija, valitsus, majandus, tehnoloogia ja sõltumatu meedia. Turundaja peaks keskkonnamuutustele reageerima proaktiivselt, st varakult tunnetama ja ennetama ebasoodsaid tegureid, mitte aga reaktiivselt, st avaldama vastutoimet siis, kui miski hakkab juba tugevasti mõjutama. Firma ja keskkonna turunduslikest aspektidest pildi saamiseks rakendatakse laialdaselt SWOT-analüüsi (ettevõtte tugevused ja nõrkused tegevuste kvaliteet ja tähtsus; keskkonna ohud ilmnemise tõenäosus ja tõsidus ning keskkonna
annaabi.ee 
