Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abielulahutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahutus, partner, kurbus, tunnet, fisher, fisheri, lahkuminek, kõigepealt, lahutust, lahkumineku, hirmud, uuestüütunne, psühholoog, kurbust, masendus, enesehinnangõltumatus, rühmatöö, kari, lähen, bruce, ronimine, vastan, minust, hirmudest, veste, niimoodiõprussuhted, tõusta, avatus, armastadaeksuaalsuse, eneseusaldus, astmel, tahadREFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha
Lahutus. Selle põhjused ja tagajärjed. Elu pärast lahutust. Referaat Koostaja: Anna-Kristiina Rikmann Maardu Gümnaasium 11a Maardu 2011 Sisukord 1. Lahkuminek ja abielulahutus?....................................................................................3 2. Mis võivad olla lahkumineku põhjused?.....................................................................4 3. Lahkumineku etapid...................................................................................................5 4. Elu pärast lahutust.....................................................................................................6 5. Tunded pärast lahutust...............................................................................................7 6. Kuidas edasi minna?..................
Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb
CAP-programm(Child Assault Prevention Programme) on mõeldud lapse väärkohtlemise esmaseks ennetuseks kogu kooli tasemel. Peale selle läbimist olid lapsed laste väärkohtlemist veel enam taunivamad. Kõige enam esines EE laste hulgas järelvalvetust ja ülekaitstust ning kõige vähem laste hariduslikku ja tervise hooletussejätmist. Teine allikas Anderson & Sabatelli 2007 Keskmiselt ligi 50% esimeses abielus olevatest paaridest lahutab. Sellest tulenevalt ligi 40% lastest kogeb vanemate lahutust. Ligi 75% lahutatud naistest ja 80% lahutatud meestest abielluvad uuesti. Lahutust võiks vaadelda kui arengulist sündmust, mis mõjutab pere struktuuri ja suhtlemismustreid. Lahutus ei alga selle legaalsest kinnitamisest, juba enne seda kogeb paar kriisi (probleemid jäävad lahenduseta, frustratsioon, viha, valu). Abielupinge(marital distress)- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis
Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abiellumisi.Tavasuhete kõrvale tekkinud ka virtuaalsuhted. Su suhted võivad olla millised tahes, tõsiasi on see, et ühel päeval põhjustavad inimesed Sinu elus rõõmu, teisel päeval viha või kurbust. Need kõik on tunded, millega toimetulemiseks on oluline neist teadlik olla. Armastus, rõõm, naer kuid ka viha ja kurbus on kõik osa elust ning enamasti on inimestel vajadus oma tundeid kellegagi jagada. Rõõmust on tavaliselt kergem rääkida, kuid negatiivseid või intiimseid tundeid jagame kellegagi keda usaldame. Suhete ja suhtlemisega kaasnevad omad õigused, kohustused ja väga raskeid otsuseid. 1.1 SUHTED SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA Suhete iseloom sõprade ja eakaaslastega on noortel erinevatel eluetappidel erinev. Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse lapsepõlve lõpuks
siis spetsialistiga nõu pidada. Mida lähemale nad partnerile jõuavad, seda enam nad püüavad tagasi tõmbuda. Seega nad võivad käituda nii, mis partnerit solvab ja eemale peletab. Näiteks kasutades järske ja äkilisi väljendeid. Skisoidsele inimesele sobivad lühiajalised ja vahelduvad suhted. Skisoidse inimese puhul on statistika järgi vabaabielu väga sagedane variant kooselu puhul. See ei tähenda seda, et skisoidne inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse
Kelley on pakkunu välja s o t s i a a l s e v a h e t u s e t e o o r i a, millele toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme. Keskseteks mõisteteks on selles mudelis hüved ja tulud. Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub inimene negatiivset , mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid. Kulude domineerides võib jääda inimesele mulje, et partner ei pinguta piisavalt ning et ta ise teeb suhte pärast rohkem, kui vastu saab. Kuna määrav on inimese enda subjektiivne arusaam hüvest ja kulust, võib häirivaks muutuda isegi see, kui kaaslane pingutab suhte pärast liiga palju, ja mõistetakse , et ise samaga ei vastata. Kui abikaasad tunnevad, et saavad piisavalt hüvesid, on suhe nauditav. H ü v e d: Abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine; soojuse, stabiilsuse,
7) Masohhist tunnetab alaväärtust, jõuetust ja sõltumatust välistest jõududest ja teistest inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud
c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg c) pühendumine · Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad ülejäänud. · Meeldimine tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus,kuid puudub kirg ja pühendumine. · Meeletu armumine armastus esimesest silmapilgust,seob füüsiline külgetõmme,puuduvad hingeline lähedus ja puudub pühendumine. · Tühi armastus säilinud on ainult pühendumine,varem esinenud kirg ja hingeline lähedus on kadunud. · Romantiline armastus kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.
Ole proaktiivne! Kui laps pole seksuaalsusega seotud küsimusi esitanud enne kooliiga, siis küsi ise. Ära muretse, kui oled närvis! Seksuaalsus on loomulik osa elust! Vasta küsimustele, kui laps neid küsib! - Noorukiiga sugulise küpsuse alguses keerlevad noorte mõtted seksuaalsuse ümber. See väljendub ka kõnepruugis. Kehalise küpsusega seonduvalt ei saa öelda, et kohe ollakse huvitatud ka seksuaalvahekorrast. Kõigepealt huviorbiidis suguline küpsemine, mis toimub suguelunditega jne. Siis, milline on romantilise armastusega seonduv vastassugupoolega üldse. Ja alles hiljem tekib huvi konkreetse inimese vastu. Alles pärast sugulist küpsemist on noor võimeline hingelistele tunnetele mõtlema. Seksuaalsust puudutavad teemad peavad olema lahti räägitud enne, kui tegelik seksuaalkäitumine aset leiab. Tagantjärele tarkusest abi ei ole
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
Kreeka 500-300 eKr Inimese ja tema võimekuse ülistamine Haridus, kultuur, kangelaslikkus (mitte naiste puhul) Naistesse üleolev suhtumine, naidi peeti irratsionaalseteks, hüsteerilisteks, seksi- ja toiduhulludeks Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast Naiste rollid abikaasa või hetäär Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud Abielunaine kodu, majapidamise, orjade valitseja Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta ,,kreeka armastus" meestevaheline kiindumus, vanem mees õpetaja, noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja
Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 3.Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
aafrika)- hollistlik filosoofia (terviklikuse filosoofia). Terviklikud süsteemid omavad sageli selliseid omadusi, mis nende üksikutel komponendidel puuduvad. Adler arvab, et üksikisik püüdleb terviklikkuse täiuslikkuse poole. · Alaväärsus- alaväärsus tunne pole midagi ebanormaalset ning on põhiliseks edusammude ajendiks läbi ajaloo (ta uuris läbi ajaloo tähtsaid isikuid ja paljudel oli lapseeas tugev alaväärsus tunne). Kõik inimesed tunnevad alaväärsus tunnet. Kui alaväärsus on väga tugev on pidurdab see isiksuse arengut. Mõõdukas alaväärsus tunne võib ergutada indiviidi mingite saavutusteni vaeva nägema. · Domineerimis püüd- alguses rõhutab just agresiivsuse ja võimuvõitluse tähtsust. Tema jaoks on agresiivsus mitte vaenulikus vaid mingi takistuse läbimiseks vajalik tunne. Positiivne- siis kui hõlmab ühiskondlikud hüved ja teiste eest hoolitsemist,
võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada. Milline on sinu lähisuhe? · Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada? · Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu? · Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid? · Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind? · Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid? · Kas sa tunned, et sa ei tee oma partneri silmis midagi õigesti?
http://www.abortiongrief.asn.au/documents/men-and-abortion-trauma.pdf Mehed ja aborditrauma / unustatud isad. Abordil võib olla sügav mõju mehe elule, seda läbi oma valusa kogemuse ja/või oma partneri trauma tõttu. Vanemaks olemine on protsess ... ...mis algab raseduse olemasolu esimesest teatest . See esmane avastus võib toota terve plejaadi ootamatuid ja mitte alati positiivseid emotsionaalseid reageeringuid. Sellised tunded nagu hirm ja kindlusetus tõusevad pinnale, tunded millest paljusid lahendab ainult aeg. Ka planeeritud rasedus võib olla hirmutav. Selle protsessi tundlikus on mõjutatud paljudest faktoritest: · Suhe partneriga. · Ajapuudus, et töötada läbi oma sügavamad tunded. · Väline surve perekonnalt, eakaaslastelt, tervishoiu personalilt, ühiskonnast... · Sisemised põhjused nagu läbi töötamata lapsepõlvetraumad, võimetus saada ühendust oma sügavamate tunnetega. · Tajutavad ootused mehe ja naise rolli suhtes o Mehe
"3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat Regressioon tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema) Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid: oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia falloline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud
"3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat Regressioon tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema) Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid: oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia falloline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud
oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru." Neiu: ,,Mina ei ole veel kedagi armastanud, olen olnud ainult armunud ... Armastus on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik tänu minu armastusele. Nii sügavat tunnet minul veel olnud ei ole." Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." ARMASTUS ERINEB SÕPRUSEST JA MEELDIMISEST Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus-
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
7) Masohhist tunnetab alaväärtust, jõuetust ja sõltumatust välistest jõududest ja teistest inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C. Rogers. Koolkond tekkis 20. sajandi 30-del. Isiksus on inimkogemuse arenguprodukt. Inimene on olemuselt arenguvõimeline ja edasipüüdlik, püüdleb arengu ja täiustumise poole. Humanistliku psühholoogia keskmeks on inimeseettekujutus iseendast. Koolkonna looja on Carl Rogers.
oma vajadusi - millal ta midagi tahab. Ta tunneb end olevat lõksus, ohver, et peab kõik üksi ära tegema, ja teised on selle eest vastutavad. Tema heateod on tunnustamata ja see teeb vihaseks. Teisi inimesi kontrollides ei märka ta teiste tõelisi vajadusi, ei usu, et nood omal jõul millegagi hakkama saavad. On fokusseeritud probleemidele. Probleemide eitamine, häbi, varjamine ja ilustamine - "meil on kõik korras" - on lähisõltuvusele väga tüüpiline. Lähisõltuv partner hoiab alal oma kaaslase probleemi või "halba iseloomu", kohandudes sellega, selle asemel et aus olla ja kaaslase probleemiga väärikalt vastamisi seista. Lähisõltuvuse tunnused Lähisõltuvuse tundemärke leidub meis kõigis. Orienteerumine väljapoole- inimene on harjunud sobituma kellegagi endast väljaspool. Tema mõtteid ja tegusid ei juhi tema enda tunded mõtted ja vajadused. Ta tajub kergesti end ümbritsevate inimeste vajadusi ja tahab neid rahuldada
Läheduse jaoks on vaja stabiilsust. Mida püsivam on suhe, seda suuremaks võib minna lähedus, aga seda 16 väiksemaks muutub seksuaalrahuldus. Tegurid, mis suurendavad agressiivsuse riski lähisuhtes: · Viha- solvumine, reaktiivne ja proaktiivne agressiivsus. · Armukadedus/truudusetus- viha, otsene ja kaudne agressiivsus. · Negatiivsed emotsioonid- kurbus, viha, hirm. · Madal sotsiaalmajanduslik staatus (SES)- vaesus. · Tugevtoimeliste narkoainete tarvitamine- füüsiline vägivald meeste poolt enamasti alkoholijoobes. · Madal enesehinnang ja kõrgendatud süütunne. · Lapsena seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. · Lapsena vanemate konfliktide nägemine ja vanemate lahutus- suhetes kus on tekkinud vägivaldsus on kalduvus muutuda veel vägivaldsemaks.
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
alimendikohustustest kõrvalehoidmisel ebaausate võtete kasutamises, siis üksikemasid süüdistatakse isade poolselt liigses ahnuses, omavastutuse eitamises ning kättemaksusoovis. Teine võimalus elatisraha kohuslaste kõrvalehoidmise selgitamiseks on lähtuda põhjustest, miks elatisraha ei maksta. Alimentide maksmise kohustustest kõrvalehoidmisel on peamiselt tegemist emotsionaalsete või ratsionaalsete põhjustega. Emotsionaalsed.(Viha, kurbus, pettumine endises elukaaslases- ebakõlad vanemate vahelises suhtes. Vanemad ei suuda negatiivsete tunnete taustal esikohale seada lapse huvisid ning seetõttu jäävad paljud elatisraha küsimused täiskasvanute,mitte lastekeskseks.) Ratsionaalsed.(Võimetus maksta alimente seoses majandusliku toimetulematusega. Selline olukord tekitab niinimetatud suletud ringi, kus üksikvanem, kes eraldielavalt
vajadusel naine peaks saama teha aborti. (Puusepp, L. 2011) Abort jagati kolme faasi: abordieelne faas, abort ise ning abordijärgne faas. Üheks küsimuseks oli, et milline faas oli kõige raskem. 29 naist ehk 50% ütles, et abordieelne faas, 11 naist ehk 19% ütles, et abort ise ning 14 naise ehk 24,1% jaoks oli raske abordijärgne faas. 7 Abordieelses faasis kõige levinumad emotsioonid olid: kurbus (77%), närvilisus (63,8%), depressioon (58,6%). Abordi ajal kogeti abitust (38%), närvilisust (31%). Abordi järgselt tunti kergendust (62,1%), kurbust (56, 9%) ja tühjust (56,9%). (Puusepp, L. 2011) Põhjused miks naised aborti tegid olid erinevad. Üheks põhjuseks oli see, et naine ei soovinud last saada (36,2%), peres oli juba piisav arv lapsi (36,2%), terviseprobleemid (36,2%). Uuringu läbiviija ise leiab, et valim on järelduste tegemiseks väike, kuid aborti teinud naised
suhtelt ja oma partnerilt ootavad, kui räägitakse avameelselt üksteisega, võetakse ühiselt midagi toredat ette, tuuakse oma suhtesse muutusi, üllatatakse teineteist, vürtsitatakse voodielu, veedetakse koos aega või kui suhe on juba üpris jahedaks muutunud, siis tuleks mõnda aega eraldi olla ja puhata üksteisest, et oleks suur jällenägemisrõõm ja siis osatakse ka koosolemist rohkem hinnata. Suhte värskena hoidmiseks ja lahkumineku ära hoidmiseks vabanege rutiinist! 1. Minge kahekesti kinno, piknikule,teatrisse ,kultuuri üritusele,restorani,jalutama,matkama ,reisima. 2. Üllatage oma kaaslast.Tehke üksteisele väikseid kingitusi.Kinkida võib mida tahes ,peaasi ,et see kaaslasele meeldib.Kõige tähtsam on ,et kingituse andjal oleks meeles kingituse saaja eelistused.Mitte kinkida seda mis kingituse saajale ei meeldi.Muidu võib sellest tüli tekkida. 3. Jätke üksteisele hingamis ruumi
Ainus, mis skisoisdsele isikule täeliselt kuulub ja mida ta mingil määral tunneb in tema ise. Seetõttu ta pelgabpõhjusega või ekslikult oma integreerituse ohustamist, sekkumist oma ellu. Kui talle vajalikku distantsi rikutakse , kaotaks ta oma pidepunkti iseenda näol. Vatavalt oma elutunnetusele adub ta igasusgust seotust sundusena, mis nõuaks liiga suurt loobumist iseendast, tähelepanu ja lähedust vajav partner võib sellise olukorra tekitada. Igatahes võib skisoidne inimene veel altari või perekonnaseisuameti ukse eeski kannapüürde teha. Kui skisoidne isik tahab partneri varal selgusele jõuda oma ambivalentsuses, õheaegselt armastavas ja vihkavas seisundis, samuti sügavas kahtluses, kas teda ennast üldse armastatakse, on situatsioon tõsisem. Ta hakkab partnerit proovile panema, nõuab oma kahtluste hajutamiseks aina uusi tõendusi. See võib viia psüühilise piinamiseni ja sadismini
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda .............................
· mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad
annaabi.ee 
