· kehahoid istumisel, kõndimisel, seismisel · ilu ja tervise väljendus, oma meeleolu peegeldus · uhke, julge, enesekindel · dünaamiline ( liikumisel ) · staatiline (seismisel ) Rühist sõltub: · siseelundite töö · rühi tervishoidlik mõju · inimsele välimus · enesetunne Rühivaatlus: · eest: kõrvad, õlanukid, rangluu, rinnad, taljekolmnurk, sõrmeotsad, puusanukid, põlved (sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt
(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii sirged käed võimalikult kõrgelt selja taha, suru abaluud kokku, mine tagasi lähteasendisse, ülakeha endiselt maast lahti. Tee harjutust 2 x 15 korda. 2. Lähteasend: kummardu 90 kraadi ette, kand ja varvas ühel joonel, kõht sees, rind ees. Hoia hantlid sirgelt all. Tõmba hantlid puusa juurde kõhu alla, pöidlad väljapoole, surudes abaluud kokku. Hoia põlved pehmed. Mine tagasi lähteasendisse. Korda harjutust 2 x 15 korda. Harjutused teistele lihastele: Küljepainutused
m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine: m. trapezius I-XII rinnalüli ogajätke abaluuhari tõstab õlavöödet; keskmine: lähendab abaluud (õlga) lülisambale; alumine: langetab ülestõstetud abaluud seljalailihas VII-XII rinnaküli, õlavarrluu väike tõmbab ülestõstetud või etteviidud õlavart m
4. Õlavarrelihas m. Brachialis Algab – distraalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu körpusele. Funtsioon – on painutada küünarvart. 6 5. Trapetslihas m.trapezius Algab – kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub – abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Funktsioon – lihase ülemine osa tõstab abaluud, alumine langetab abaluud, keskmine osa lähendab abaluud lülisamba suunas. 7 6. Suur ümarlihas m. teres major Algab – abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub – õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. Funktsioon – tõmbab õlavart tahapoole ja pöörab õlavart sissepoole. 8 7
Mõned Pildid Küfoosist MIDA TEHA, KUI OLED AVASTANUD KÜFOOSI? Siruta end korralikult välja! ("kasva" kuklast pikemaks, tõmba pingesse tuharalihased, lase õlad vabaks) Venita välja ülepinges olevad lihased Anna koormus alatoonuses olevatele lihastele Lõpeta kompleks üldvenitusega I RÜHI KONTROLL SEINA ÄÄRES. Vastu seina peavad toetuma kukal abaluud, õlad Tuharad kannad RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED: Seis seina vastas . Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, sirutus Seis seina vastas. Laskumine kükki, seina toega Tõus püsti Aitäh Vaatamast!
Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda.
Koljupealne lihas- Need lihased muudavad kokku tõmbumisel näo avade kuju ja asendit ning annavad näole iseloomuliku ilme. Peapööritajalihas- Lihas suundub põiki-üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluule. Ülesanne on pead painutada, kallutada ja pöörata. tõstavad ja pööravad pead Trapetslihas- Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlevöödet allapoole. Fikeseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast. lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest. liigutab õlavart Suur rinnalihas- Kokku tõmbudes langetab ülestõstetud käsivart ning kui see on juba langetatud, siis liigutab õlga ettepoole, kumerdades selga. Lisaks võib tõsta rinnaõõnt. viib õlavart ette Seljalihas- Tõmbab õlavart taha ja allapoole, roteerib sissepoole, langetab ülestõstetud kätt. Õlavarre kolmpealihas- Sirutab küünarvart üle käsivarre. sirutab küünarvart
liigese juures Kaelapikklihas Kolmandast Eesmise Atlase Pea ja kaela venitamine (kaelalülide rindkereselgroolülist kaareni/võlvini osas) Selg Trapetslihas* Algab kuklaluult, kaela- Abaluule kinnitub Liigutab abaluud, kuid eelkõige hoiab M. TRAPEZIUS ja rinnalülide ta õlavarre liikumisel seda paigal ogajätkedelt Seljalailihas* VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu väike Tõmbab ülestõstetud või etteviidud M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha;
3) Lihaste kinnituskohaks 4) Võimaldab liikumist PEALUUD 1) Näokolju- silmakoopad, ninaluu, 2) Sarnaluud-alalõualuu, ülalõualuu 3) Ajukolju-otsmiku e laubaluu,2kiirluud, 2oimuluud, kuklaluu KERELUUD 1) Selgroog-33 lüli-7kaelalüli,12rinnalüli,5nimmelüli,5kokkukasvanud ristluulüli,4-5õndralüli 2) Roided-12 paari, 10 on ühendatud rinnakuga VÖÖTMELUUD 1) Õla e ülavöötmeluud-2 rangluud. abaluud 2) Alavöötmeluud-2puusaluud, 2niudeluud 3) Vaagna moodustavad 2 puusaluud ja kokkukasvanud ristluulülid JÄSEMETELUUD 1) Käeluud-õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud 2) Jalaluud-reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, kannaluud, pöialuu, varbaluu PTK. 1.5 lihased. 40% inimese massist Ülesanded: 1) Annavad kehale kuju 2) Kaitsevad siseelundeid 3) Säilitavad kehatemperatuuri 4) Panevad liikuma kehaosad 3 tüüpi lihased:
8.Töövõime sõltub: 1)lihaste suurusest e Rinnakorv-12paari roideid, millest 10paari kinnituvad lihasemassist.2)Lihaste treenitusest. rinnaluule ja 2 paari on lihastes. 3)Lihaste tervislikust seisundist. Vaagnavööde- kolm kokkukasvanud luud: puusaluu, Väsimus sõltub:!)töökiirusest,igal inimesel on oma kindel häbemeluu, niudeluu. rütm. Õlavööde-rangluud ja abaluud. 6.Inimese skeletilihased koosnevad vöötlihas koest. Lihased jaotatakse kahte suurde rühma talitluse järgi: a)sirutajad lihased b)painutajad lihased Lihase ehitus: 2. Enamasti töötavad painutajad ja sirutajad vaheldumis sellega saavad mõlemad lihased puhata.
õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10
Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud · Küürselgsus: lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, pea ettepainutus. Rinnaosa lihased ülipinges, selja ülaosa alatoonuses. · Lameselgsus: kõik l/s füsioloogilised kõverused, l/s liikuvus ja amortisatsioonivõime on väheneneud. · Vildakselgsus: lülisamba külgsuunalised kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Võib tekkida skolioos. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges, vastaspoolel on lihased lõtvunud. 8. Miks õige rüht on kasulik? 1
Rüht ja rühihäired Therese Eliise Allekõrs 12. a. klass Mis on rüht? Rüht on asend milles su keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui sa seisad, istud või lamad. Selline asend on sinu lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. Erinevad rühid Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust
liigese 2° elevatsiooni kohta toimub skapulotorakaal liigesest elevatsioon 1° - Võimaldab liigutusi: 2) abaluule toetuvad tugevad lihased, tekitades jõukangi - AC ja SK liigeste liikumisega liugleb abaluu üle rindkere: 180° abduktsiooni või fleksiooni kohta toimub SK liigeses 60° liikumist (u 65% ROMist toimub SK liigeses, 35% aga AC liigeses) - Rangluu on abaluule hoob, mis eleveerub ja roteerib, et eleveerida abaluud. - Abaluu liikumine toimub KOLMES suunas: protraktsioon/abduktsioon ning retraktsioon/adduktsioon. - Pro/retraktsioon: õlanukk (acromion) liigub liigese meniskil ja abaluu roteerib coracoclavikulaarsideme abiga. Abaluu re/protraktsiooni võib olla 30-50° - Üles-alla rotatsioon: abaluu liigub frontaaltasapinnas mediaalsele- lateraalsele ehk ab/adduktsioon; rangluu liigub meniskil ning abaluu roteerumise ajal toetub trapezoid-ligamendile (-lateraalse
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide õlavart
Teostab randmeliigeses painutust 17. Teostab retroflektsiooni puusaliigeses 18. Eemaldab õlavart 19. Teostab küünarliigeses painutust 20. Teostavad painutust põlveliigeses 21. Sirutab küünarliigeses M.Triceps brachii - Õlavarre kolmpealihas 22. Lähendab abaluud lülisambale 523. Pöörab keret 6 24. Pöörat reit väljapoole m. gluteus maximus suur tuharalihas, m. niudenimmelihas ei saa näidata 25. Teostab põlveliigeses siserotatsiooni ja puusaliigeses 7 sirutust m. semimembranosus poolkilelihas ja m.
täielikult. 1 • Lamatise tekkimine on individuaalne, kriitiliseks peetakse siiski 90 minutit ning kauem kestnud lokaalset survet. LAMATISE RISKIPIIRKONNAD • Ehkki lamatised võivad tekkida ükskõik, millisesse kehapiirkonda, esineb neist suurem osa keha alumisel poolel. • Sellili –kannad, tuharad, ristluu piirkond, abaluud, kukal, küünarnukid • Kõhuli- kõrvalest, silmalaud, otsmik, lõug, rangluud, põlved • Küllili-pahkluud, põlved, küünarnukid, puusad, roided, õlg, kõrvalest • Istudes- tuharad, ristluu piirkond, kannad, küünarnukid LAMATISE TEKKIMIST SOODUSTAVAD TEGURID • KUDEDE KOKKUSURUMINE • KUUMUS • NIISKUS • HÕÕRDUMINE • HALB NAHAHÜGIEEN • HALB ÜLDTOITUMUS • HAPNIKUPUUDUS • VANUS • ISEENSLIKE KEHALIIGUTUSTE PUUDUMINE
63. RINNA LIHASED ROIETEVAHELIHASED SISEMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: iga roide ülemiselt servalt Kinnitub: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid VÄLIMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: roiete almuiselt servalt Kinnitub: roiete ülemisele servale Funkts: tõstab roidid EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurköbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt 64. KAELA LIHASED
kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Hea rühi hoidmine eeldab tegelemist iseendaga ja aitab ennetada paljusid erinevaid vaevusi. Halba rühti iseloomustab lõtv kehahoid, sageli on lihased nõrgemini arenenud, pea langetatud, lülisammas kokku vajunud, kõht lõtv, abaluud tiivataolised ja teineteisest eemaldunud, õlavööde ebasümmeetriline. Tegelikult sõltub rüht ka keha asendist ja tasakaalust, sest inimene peab keha asendit erinevate tegevuste puhul pidevalt kohandama. Rühi jälgimine võib esmapilgul tunduda tarbetu, kuid tegelikult on õige rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks. Hea rüht aitab vältida lihaspingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu.
alajäsemete luud. Selgroog moodustab keha keskse toese. Selgroog koosneb 33 lülist, mis jagunevad 5 piirkonnaks: kaelalülid (7), rinnalülid (12) ja nimmelülid (5). Puusapiirkonnas on viis ristluulüli, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid, 12 paari roideid. See kaitseb südant ja kopse. Õlavöötme hulka kuuluvad rangluud ja abaluud. Ülajäsemete luud on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. Vaagna moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad ristluuga. Alajäsemeteluud on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ja labajala luu.
o Koormust saab reguleerida, valides kas toengpõlvituse või toenglamangu. Surumine o Seisa sirgelt, suru peopesad rinna ees tugevasti kokku, loe kümneni, lõdvestu korraks ja korda harjutust. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Lendamine o Seisa, kummardu veidi ette ja vii hantlitega käed kõrvale üles õlgade juurde. o Eriti kasulik on, kui viid abaluud võimalikult kokku. o Treenib rinnalihaste sisemisi osi. Lamades surumine o Lama selili, käes hantlid. o Küünarnukist pisut kõverdatud käed on külgedel paralleelselt õlgadega. Vii kõverdatud käed üles näo kohale kokku ja langeta aeglaselt. 3.Kõht kauniks! Harjutus taljele o Võta turjale harjavars, seisa sirgelt, hoia puusad paigal ja tee kerepöördeid paremale ja vasakule. Kehatõsted kõverdatud jalgadega
erinevad liikumised. 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust
Seljalihas Viib õlavart taha Välimine kõhu põiklihas Pöörab keha Kaelalihased Tõstavad ja pööravad pead Õlavarre kakspealihas Painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas Sirutab küünarvart Deltalihas Liigutab õlavart Trapetslihas Hoiab paigal ja liigutab abaluud Reie kakspealihas Painutab säärt Suur tuharalihas Viib reit taha Kaksiksääremarjalihas Sirutab pöida Suur rinnalihas Viib õlavart ette Rätsepalihas Kõige pikem lihas, praktiliselt tähtsusetu 4 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla 5
*Selgroog moodustab keha keskse toese. *Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli. *Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. *Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. *Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS. *Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse. *Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD. *ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga. *ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ning labajala luud. *LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamisel. *Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti- ehk vöötlihased, südamelihased ja silelihased.
ülemiselt servalt naaberroide alumisele servale), langetab roideid ja väljahingamine Välimised roietevahelihased(roide Õlavöötme lihased alumiselt servalt naaberroide ülemisele servale), tõstab roideid ja sissehingamine Eesmine saaglihas(roietelt abaluu mediaalsele servale), toob abaluud külgedele Väike rinnalihas(3-5 roidelt kaarnajätkele), viib abaluu nurka ette ja alla Suur rinnalihas(rangluult ja rinnakult õlavarreluu suurkõbrukese harjale), tõmbab õlavart ette ja keerab sissepoole ja langetab üles tõstetud kätt Diafragma ehk vahelihas(rinna ja
polikliiniku taastusraviosakonda võimlema ja ravikehakultuuri tegema. Vastavalt vajadusele korratakse kuuri kord kvartalis või kord poole aasta jooksul. Joonis 2 Vale rüht Küfoos ehk kumerselgsus (ladina keeles kyphosis) on inimesel esinev tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas. Küürselgsuse ehk küfootilise hoiakuga kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, närvitüvede ülitundlikkust ja häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Küfootilise kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja
Epifüüd ja diafüüs kokku kasvanud.kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi. Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga. Luude kasv on aga erinevatel
Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all.
major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor) Eesmine saaglihas 8 või 9 ülemist roiet Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette-küljele, tõmbab ning ülemine ja alumine abaluu alumist nurka ette, õlavarre nurk tõstmine kuni vertikaalasendini Sisemised roietevahelised Iga roide ülemine serv Naaberroide alumine serv Roiete langetamine, s.o välja-hingamine (interkostaal-) lihased
Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks. 2) Passiivsed harjutused aitavad ennetada kontraktuure pareetilises jäsemes. Patsient liigub pareetilist jäseme aitades terve jäsemega täieliku liigese liikuvuse ulatuses (joonis 2, 3, 4) http://www.stroke-rehab.com/passive-range-of-motion.html (8.12.2017) 5 Joonis 2. Patsient paneb oma labakäed kokku. Hoides käed otse, tõstab abaluud aluspinnalt, abistades terve käega pareetilist kätt. Korrata 5-10 korda. Joonis 3. Patsient paneb oma labakäed kokku. Painutab kätt küünarliigeses ja toob tagasi algasendisse. Korratakse 5-10 korda. 6 Jo onis 4. Patsient paneb oma labakäed kokku. Viib sirget käed üle pea ja toob tagasi algasendisse
Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks. 2) Passiivsed harjutused aitavad ennetada kontraktuure pareetilises jäsemes. Patsient liigub pareetilist jäseme aitades terve jäsemega täieliku liigese liikuvuse ulatuses (joonis 2, 3, 4) http://www.stroke-rehab.com/passive-range-of-motion.html (8.12.2017) 3 Joonis 2. Patsient paneb oma labakäed kokku. Hoides käed otse, tõstab abaluud aluspinnalt, abistades terve käega pareetilist kätt. Korrata 5-10 korda. Joonis 3. Patsient paneb oma labakäed kokku. Painutab kätt küünarliigeses ja toob tagasi algasendisse. Korratakse 5-10 korda. 4 Jo onis 4. Patsient paneb oma labakäed kokku. Viib sirget käed üle pea ja toob tagasi algasendisse
aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid, eesmärgid ja juhised töö planeerimiseks, abistamismeetodid. Individuaalõe ülesandeks on: a- Teostada ainult protseduure b- Täita ainult arsti korraldusi c- Olla alati patsiendile/kliendile kättesaadav d- Vastutada õendusplaani täitmise eest Õdedeanamnees sisaldab: Arsti korraldusi Haiguse prognoosi Inimese elamistoiminguid Haiguste patogeneesi Nimeta lamamisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab selili: Kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu, kannad Rektaaltemperatuur ehk pärasoole temperatuur kraadi 36,9-37,7 Terve inimese hingamissagedus on 12-18 korda minutis. Nimeta 5 pulsi palpeerimise kohta: Unearter, kodarluuarter, õlavarrearter, reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, näoarter, selgmine jalaarter. Nimeta 4 juhtu, kui rakendatakse nasogastraalsondi kaudu toitmist: Söömine suukaudu ei õnnesti või see on vähene, isutus, iiveldus, teadvusetus. Toidu vajadus on kasvanud
HIINA KIRJANDUS 1500 eKr esimesed kirjalikud tekstid rituaalse sisuga, esimeste kirjalike tekstide, mida saab pidada kirjanduseks, läheb aega. Esimesteks tekstideks olid nn oraakliluud, päriselt loomade luud, härgade abaluud, kilpkonna kilbi alumised osad; siledaks poleeritud, sõnumid, sisaldasid küsimusi vaimudele, ilmastiku olude kohta, naabritega läbisaamist, valitsejate seisu, järeltulijaid. Küsimused olid peale kraabitud. Need olid esimesed hiina märgid, mida kasutati. Päris kirjandusest saame rääkida alates 6. sajandist eKr. Siis tekkisid inimesed, kes hakkasid tegelema riikliku tähtsuste dokumentide ja muusikapalade klassifitseerimise ja koostamisega.
Välimised Algavad roide alumiselt ülemisele servale. Roiete tõstmine, s.o roietevahelised servalt. Täidavad roietevahemikke sissehingamine. lihased lülisambast kuni roidekõhredeni. Ülemine osa tõmbab abaluud ette-küljele, alumine osa tõmbab Kinnitub abaluu abaluu alumist nurka ette, Eesmine Algab saagjate sämpudena mediaalsele servale ning kusjuures abaluu külgmine nurk saaglihas 8 või 9 ülemiselt roidelt
Juhul kui suguhormoonide produktsiooni pubekaeas on puudlik , siis kasv jätkub, kellel on ka teised sekundaarsed sugutunnused välja kujunemata. Luud on kaetud luuümbrisega. Seda ei ole liigespindadel. Luude paksenemine toimub teatud määral luuümbrise tõttu. Luuümbrise sisse kasvavad närvid ja veresooned, mis varustavad luukudet. Luud kasvavad öösiti, kasvuproduktsioon on öösel suurem. 2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud) 3. Lühikesed luud ( lülisamba lülid, lamakäed ja jalad) 4. Segatüüpi luud. (näokolju luud, oimuluu) Luude kasv ja areng Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi
Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus Algab kahe peaga: · rinnakupideme ülaservalt · rangluu mediaalselt otsalt Kinnitub: · kuklaluule · oimuluule F: Ühepoolsel tegevusel kallutab pead, kahepoolsel tegevusel viib pea kuklasse. Seljalailihas m. latissimus dorsi Algab: · viielt alumiselt rinnalüli ogajätkelt · niudeluu harjalt · kolmelt alumiselt roidelt Kinnitub: · osaliselt abaluule
pectoralis major viimaste roiete õlavarreluu käsivart, liigutab esiküljelt suurköbrukese õlga ettepoole harjale kumerdades selga, tõstab rinnaõõnt, Väike rinnalihas Kolmandalt, Abaluu Kokku tõmbumisel /musculus neljandalt ja kaarnajätkele langetab abaluud pectoralis minor viiendalt roidelt ning tervet õlga, tõstab roideid Eesmine saaglihas Üheksast kuni Abaluu sisemine Liigutab abaluu kümnest serv siseserva ette, esimestest tõstab õlga, tõstab roidest roideid
Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 4. Luude jaotus Pikad luud e toruluud reieluu, sääreluu, õlavarreluu, künarvarreluud need luud koosnevad võrdselt nii kompaktainest, kui ka käsnainest. Pikad luud on seest õõnsad. Lühikesed luud sabalülid, randmeluud, kämblaluud ja varbaluud need luud koosnevad põhiliselt käsnainest, kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5. Luude ehitus Luuümbis on kõiki luid kattev sidekoest kest, mis liigestes asendub kõhrega. Luuümbris sisaldab luumoodustusrakke e osteoblaste, mis on vajalikud luu kasvuks ning taastumiseks. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Käsnollust leidub lühikeste luude ja lameluude
ümbrise rakkudesse kaltsiumi soolade ladestumise teel. Kuna kaltsiumi soolade ladestumine võib teatud määral avaldada survet ka närvikiududele, siis võib luukasv tekitatada valu. Luude klassifitseerimine ja ainete sisaldus luukoes Luukoes on 50% vett, 15% rasva ja 12% muid orgaanilisi aineid Noorel inimesel.. Jagunevad: 1. Toruluud 2. Lamedad luud – vaagna, koljuluu, abaluud 3. Lühikesed luud – lülisambalülid, labakäe ja labajala luud 4. Segatüüpi – mitmesuguse kujuga. Nt oimuluu. Koljuluu koosneb eri luudest. Koljuluud on omavahel ühenduses õmbluste kaudu. Koljus on 2 sellist piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge – sulgub 2-3 elukuul ja suurlõge – sulgub 2. Eluaasta algul. Trahhiit – luud ei luustu õigeaegselt, luud on pehmemad. Jalad võivad
väljendusrikkus, aadelikkus ja markantsus. Trakeeni hobuse tüübi tunnused on väljendusrikas pea, suured silmad ja hästi vormitud kael, plastilised lihased ja korrektsed selged jäsemed. Tõutäkkudel ja märadel peavad olema selgelt väljendunud sootunnused. 2.1.4. Kehaehitus Kehaehitus on suursugune ja harmooniline, mis soodustab hobuse saavutusi sportlikel aladel. Siia kuuluvad: keskmise pikkusega, pealt kumer ning kuklaga hästi ja kergelt ühendatud kael, suured libajad abaluud, selgelt eristatav kaugele seljale ulatuv turi, töövõimeline selg, mis vastab atleetliku sporthobuse standardile ja ühendab endas liikumise, kandejõu ja tasakaalu, pikk, kergelt kaardunud muskliline laudjas ning harmooniline kerejaotus eeskehaks, keskosaks ja tagakehaks (Joonis 2). Edasi on soovitav kehaehitusega sobivad jäsemed korrektsete suurte liigestega, keskmise pikkusega sõrgatsitega ja hästivormitud kapjadega, mis lubab eeldada pikka kasutusiga. Peale selle korrektne, st
roideid; rinnalüli + rinnaluu + roided = rinnakorv, rinnakorvis süda ja kopsud), 5 nimmelüli, 5 ristluu lüli (liikumatult kokku kasvanud sp kutsutakse ka ristluuks), 4-5 õndraluu lüli (koondunud õndraluuks). · Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Õlavööde 2 abaluud, 2 rangluud. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga · Vaagnavööde 2 puusaluud, ristluu. Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga. · Keha kõige pikem luu reieluu. · Luudevahelised ühendused: liidused liikumatud luudevahelised ühendused; liigesed kahe või enama luu liikub ühendus. Liigestes on
nõudmistega järk-järgult harjuda, sest kõõlused ja sidemed vajavad kohanemisaega. Sidekoe järkjärguline mõjutamine tugevdab liigeseid ja hoiab ära vigastusi. Isegi kui suudad tõsta suuri raskusi, mine kergemalt raskemale üle aeglaselt, kui sa pole varem raskustega treeninud. Kuidas saaksin raskuste tõstmisest kõige rohkem kasu? Paremaid tulemusi annavad õige asend, kehahoiak ja harjutusele keskendumine. Esmalt jälgi oma kehahoiakut et selgroog oleks sirgelt, abaluud all ja koos ning kõhulihased pingul. Seejärel kontrolli, kas hoiad hantleid õigesti ja randmed sirgelt. Keskendu treenitavale lihasele ja pinguta seda veel pisut, kui tunned lihast kokku tõmbuvat. Läheb aega, enne kui õpid liigutusi koordineerima ja keha saab õigest asendist teadlikuks. Lihaste vastupidavuse arendamine: · Kiirusjõud: plahvatuslik jõud (kordus 1-6, koormus 30-60%, taastus 3-5min), hetke(kiir)jõud (kordus 4-8, koormus 0-40%, taastus 3-5min).
pea.#Õlgadevahele kadunud kael.#Lõtv ja punnis kõht. #Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud määrab juhtmängija. Näit: kullimängus hea füüsilise koormustaluvusega lapse; #Kasvatuslikust abaluud. seisukohast on vaja, et kõik lapsed saaksid täita juhtmängija ülesandeid; #Mängujuht võib 36. MIS ON PEAMISTEKS RÜHIHÄIRETE TEKKEPÕHJUSTEKS? Eelkoolieas algavat rühihäiret juhtmängijaks määramist kasutada lapse esiletõstmiseks;3) Juhtmängija valitakse liisusalmiga.
Kui kinnituvad kaks poolt, siis läheb selg sirgu. Ühe poole kinnitumisel toimub aga keha kallutamine küljele. Seega funktsiooniks selja sirgeks ajamine. · Romblihas tõstab ja lähendab abaluid teineteisele. Algab kahe alumise ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. · Abaluu tõstur algab nelja ülemise kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tõstab abaluud ja õlgu. · Seljalailihas algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt ja niudeharjalt kinnitudes õlavarreluu väikeköbrukese harjale. Funktsiooniks käe alla viimine. · Trapetslihas algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt, kõikidelt rinnalülide ogajätketelt ning kinnitub abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Viib pead kuklasse ning langetab seda ja tõstab ja langetab ka õlavöödet. 44
· Võimalusel kasuta käru · Kandes jaota koormust mõlema käe vahel võrdselt, kasutades mõlemaid kehapooli · Kanna keha ligidal Haara kandamist kinni võimalikult kindlalt. Taastusharjutused: Koristamisel on soovitav vereringe ergutamiseks aeg-ajalt venitusharjutusi teha, mis tagab meeldiva enesetunde ja säilitab töövõime pikemaks ajaks. Venitusi tuleb teha tööde sooritamisel pinge all olnud lihasrühmadele. · Tõmba õlad tahapoole ja abaluud korraks kokku. Tunned kuidas lihased pingestuvad. Lõdvestu · Tee õla- ja käevarreringe (küünarnukid kõverdatud) ette ja taha · Tõsta õlad üles. Hoia neid hetke ja tunned, kuidas lihased pingestuvad. Lõõgastu. · Ühenda käed selja taga ja tõsta võimalikult kõrgele · Aseta käsi kõverdatult rinnale, teise käega venita kõverdatud kätt. 30 sekundi järel vaheta käsi. · Aseta jalad ja käed laiali vastu uksepiitu
Musculus latissimus dorsi o: T8 – T12 processus spinosi + fascia thoracolumbalis + crista iliaca + costa 10-12 i: crista tuberkuli minoris f: õlaliigese retroflexio-abductio-pronatio- -> tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole; langetab suure jõuga ülestõstetud kätt Musculus trapezius o: os occipitale + ligamentum nuchae + T1-T12 processus spinosi i: clavicula lateraalne pool + acromion + spina scapulae f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis
roide lihasest. Kui kinnituvad kaks poolt, siis läheb selg sirgu. Ühe poole kinnitumisel toimub aga keha kallutamine küljele. Seega funktsiooniks selja sirgeks ajamine. * Romblihas tõstab ja lähendab abaluid teineteisele. Algab kahe alumise ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. * Abaluu tõstur algab nelja ülemise kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tõstab abaluud ja õlgu. * Seljalailihas algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt ja niudeharjalt kinnitudes õlavarreluu väikeköbrukese harjale. Funktsiooniks käe alla viimine. * Trapetslihas algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt, kõikidelt rinnalülide ogajätketelt ning kinnitub abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Viib pead kuklasse ning langetab seda ja tõstab ja langetab ka õlavöödet. 61
O-jalad väikelapsel jalad ei sirgene, vaid kõverduvad üha enam o-asendisse. Halba kehahoidu nimetatakse passiivseks rühiks, mis on enamlevinud funktsionaalne rühihäire, mida esineb lastel enim intensiivsel kasvuperioodil. Lõtva kehahoidu iseloomustavad: Kühmuvajunud selg Langetatud pea Õlgade vahele kadunud kael Lõtv ja punnis kõht Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud abaluud. Samuti ka skolioos, 25. Laste liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1 tund mõõduka intensiivsusega liikumist. Noored, kes juba kuigivõrd liiguvad, peaksid lisama veel 1/2 tundi liikumist iga päev. Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele. 0-2 a - liigutuste algoskused, reflektoorsed liigutused
Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest SÜVAKIHT EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8.-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette. KESKNE KIHT VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure
c) Välimised roietevahelihased (pindmine kiht) - Algavad: roide alumiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale. Tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest ja rindkere seina moodustamisest. Heterohtoonsed lihased: a) Esmine saaglihas (süva kiht) - Algab: saagjate sämpudena 8.-9. ülemiselt roidelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Saaglihas, eriti ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette. b) Väike rinnalihas (keskne kiht) - Algab: 3.-5. roidelt. Kinnitub: abaluu kaarnajätkele. langetab abaluu lateraalset nurka, mistõttu abaluu alumine nurk läheneb lülisambale. c) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja
annaabi.ee 
