AB0-süsteem Esimest korda tutvustas AB0-süsteemi 1901. aastal Austria patoloog ja seroloog Karl Landsteiner, kes sai avastuse eest Nobeli preemia meditsiini valdkonnas. Ta väitis, et punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valgulisi aineid, glükoproteiine, mida ta hakkas nimetama veregrupiteguriteks. Vereplasmas leidub peaaegu alati antikehi neile veregrupiteguritele, mida ei leidu inimese enda punalibledes. Niisiis esineb A-veregruppi kuuluva isiku plasmas antikehi B-veregrupitegurite vastu ja vastupidi
AB0 ja Rh-süsteemid Inimese veri, mis on pealiskaudsel vaatlemisel ühesugune, jagatakse umbes 30 eri rühma. Vererühmad on päritavad. Nõnda jagunevad inimesed pärilike vereomaduste poolest erinevatesse vererühmadesse. Iga vererühmasüsteem on määratud erinevate geenide poolt kromosoomis. Õnneks ei põhjusta enamik erinevusi vererühmades tugevaid antigeenseid reaktsioone ehk vere sobimatust. Selles osas tuleb silmas pidada vaid AB0 ja reesussüsteemi, millel on väga aktiivsed antigeenid, tõrjumaks teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel kleepuvad võõra vere rakud kokku ja peened veresooned ummistuvad. Sellepärast on paljudes riikides tavaks määrata kõigil elanikel AB0-rühm ja reesusrühm ning need andmed passi kanda. AB0-süsteem Paljudest erinevatest süsteemidest on enim kasutusel AB0 süsteem. AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi
VERERÜHMADE SÜSTEEMID (AB0 ja Rh.) AB0 süsteem Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga
trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastavate aglutinogeenide suhtes on plasmas võimalik aglutiniinide(üldnimetus-antikehad) esinemine. Vastavalt nende kobinatsioonidele eristatakse veregruppe. Nende klassifikatsioone on enam kui üks: 1) AB0 klassifikatsioon, mille avastas Landsteinen. Vastavalt sellele klassifikatsioonile on 4 veregruppi: Grupp aglutinogeenid Aglutiniinid plasmas 0(I) puudub anti A ja anti B A(II) A anti B B(III) B anti A AB(IV) A ja B puudub *Kui A ja anti A satuvad kokku, siis tekib punaliblede kokkukleepumine e. Aglutinatsioon, hapnikku ei saa enam trantsportida, võib tekkida tromb(veresoon sulgub).
Populatsioon- populatsiooni moodustavad ühel asutusalal elavad sama liigi organismid. Polügeensus- mitmete pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega, vaid mitu mittealleelset geeni samaaegselt. ( Näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus) Polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. ( Näiteks seda ilmneb inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Vererühmad- inimeste või loomade pärilik veretüüp. Doonor- oma vere, sperma, elundi, rinnapiima või koe andja. Mulatt- valge ja neegri järglane. Fenotüüp- ühe isendi kõigi tunnuste kogum. Erütrotsüüt- punalible. Mitmikud- mitu korraga sündinud järglast. Indiviid- isend, üksikolend. Isend- üksikolend. 3. Dominantsed tunnused- tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad
hingeldus juba väga väikese koormuse korral. Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba verevarustust kudedes. VEREGRUPP Veres erütrotsüütidel ja vereplasmas võivad sisalduda antigeensete omadustega kehakesed. Antigeenid paiknevad punaliblede pinnal ja vereplasmas võivad sisalduda antikehad. Neid kombinatsioone veres on erinevaid, tänapäeval on erinevaid antigeene ja vastavaid grupsüsteeme avastatud rohkem kui 1-2. Praktilist tähendust omavad igapäevaselt AB0 süsteem ja reesussüsteem. AB0 veregruppide süsteemi avastas Austria teadlane Landsteiner 1940. aastal. Vastavalt AB0- süsteemile võib esineda 4 erinevat veregruppi, vastavalt A ja B a-glutinogeenide esinemisele. aglutinogeen-antigeen aglutiniin-antikeha anti-A anti-B GRUPP ERÜTROTSÜÜD PLASMAS ID- A või B anti-A või anti-B 0 - anti-A; anti-B A A anti-B
positiivne 20%, negatiivseid veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punased verelibled
Peale ABO ja Rh- veregrupi süsteemile on tänapäeval veel 27 veregrupisüsteemi , mis teeb kokku siis 29. Kliiniliselt neist olulisemad on Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem. Kell- süsteemis on avastatud tänaseks üle kümne erineva antigeeni. Tähtsaim nendest on K- antigeen. Inimesed kelle punalibledel esineb see antigeen on K- positiivsed ja kellel ei ole need on siis negatiivsed. Positiivseid on 9% ja negatiivseid 91%. Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Inimese veregrupi määravad ära kaks antigeeni mis paiknevad inimese punalibledel ja need on antigeenid ja antikehad. Veregrupp on pärilik ja see inimese elu jooksul ei muutu. Vereülekande puhul peab tähele panema seda et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Muidu tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud
näiteks sea nahk, veresooned või klapid. On teada mõningaid õnnestumisi transplantaadi ülekandmisel loomalt loomale. Transplantatsiooniantigeenid Kudede individuaalse erinevuse uurimine algas juba dr. Karl Landsteineri töödega veregruppidest 1901. aastal. Inimesed võib jagada nelja rühma vastavalt A, B antigeenide sisaldusele nende erütrotsüütides. Tänapäeval tuntud A, B, 0 ja 1902. aastal avastati AB grupp. AB0-süsteemi antigeenid on proteiinid või lipiidide küljes olevad karbohüdraadid. AB0- süsteemi antigeene leidub veel ka trombotsüütidel, epiteelrakkudel ja lahustunud kujul ka erinevates kehavedelikes (sülg, maomahl). Need alloantigeenid määratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne. Teiseks tähtsaks erütrotsüütide alloantigeenide süsteemiks on reesussüsteem. Avastati 1940. aastal.
heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus, avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Sugukromosoom isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev.(X ja Y) Suguliiteline geen Inimese X-kromosoomis paiknev geen. Suguliiteline puue inimese puue mida määrav geen paikneb inimese X-kromosoomis. Alleel Ühe geeni erivorm
/ Analüüsiv ristamine on ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust./ Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus./ Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel)/ Suguliiteline geen Inimese X-kromosoomis paiknev geen. Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine
Ahja 2015 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEREGRUPID....................................................................................................................4 1.1. AB0-süsteem...............................................................................................................4 1.2. Kell-süsteem................................................................................................................5 1.3. Rh-süsteem..................................................................................................................6 1.4. Kuidas määratakse veregruppi...................................................................
Monohübriidne ristamine vanemvormid erinevad ainult ühe tunnusepaari poolest. Dihübriidne ristamine vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Alleel sama geeni erinev esinemisvorm. Homosügootsus nt AA või aa. Heterosügootsus nt Aa. Intermediaarsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Aheldunud pärandumine ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos. Sugukromosoomid X ja Y kromosoom, igas rakus 1 paar Autosoomid kehakromosoomid, igas rakus 22 paari Suguliiteline geen inimese Xkromosoomis paiknev geen. Pärilik muutlikkus geneetiline. Jaotus: kombinatiivne, mutatsiooniline.
isendiga. 5.Milles seisneb genealoogiline meetod ja millised on selle kasutusvõimalused? Seda kasutatakse inimese geneetikas pärilike tunnuste uurimiseks. Koostatakse sugupuu ja vaadatakse tunnuste avaldumist erinevates põlvkondades. Seda meetodit saab kasutada ka pärilike haiguste avaldumise prognoosimiseks näiteks pärilik kurtus, epilepsia, värvipimedus e. daltonism, hemofiilia e. verehüübimatus, pärilik suhkruhaigus jne. 6.Millistest genotüüpidest tulenevad AB0 süsteemi vererühmad? AB0 vererühmad tulenevad sellest, kui ühe tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli, eks siis genotüübid võivad olla dominantsed, näiteks JaJa, Jai, JbJb, Jbi. Võib ka olla retsessiivseid genotüüpe, näiteks ii. 7.Mis on reesuskonflikt ja millisel juhul see tekib? See on ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. See tekib siis kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. KOKKUVÕTE
heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel) Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). Homosügootne organism organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. Alleel ühe geeni erivorm. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust.
haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta (oluline on vastata ausalt kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda ja patsiendi tervist). Doonor kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga. Andmed on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele. Missuguseid analüüse doonori verest tehakse? Igal doonoril määratakse veregrupp AB0-, reesus-, ja kell-süsteemis ning erütrotsütaarsed antikehad, HI-viiruse ja hepatiidi C-viiruse antikehad, hepatiidi B-viiruse pinnaantigeen ning süüfilise tekitaja antikehad. Pildid Täname kuulamast!
leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid. Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid. Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0-ja reesussüsteem. Vere põhiülesanded on ainete transportimine, organismi kaitsmine, temperatuuri ühtlustamine ja säilitamine ning organismi ühtseks tervikuks sidumine. Kudedest lümfisoontesse imbuv vedelik moodustab lümfi, mis mööda lümfisooni liigub verre.
hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. (lahknemisseadus) 14. Mendeli 3. Seadus- homosügootsete vanemate dihübriidselt ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. (sõltumatu lahknemisseadus. 15. Genealoogiline meetod- indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 16. Intermediaarsus- lahknemine vahepealsete tunnustega. (AB0-süsteemi vererühmade määramisel) 17. Polüalleelsus- kui ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. 18. Polügeensus- genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. (inimese kasv, kehakaal, nahavärvus) 19. Lookus- piirkond kromosoomis, kus asub 1 geen, mis määrab ära 1 tunnuse 20. Analüüsiv ristamine- isendi genotüübi kindlaks tegemiseks ristatakse uuritavat isendit retsessiivse
· Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meiosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Viib sugurakkude (spermide ja munarakkude) tekkele. Gameetne meioos esineb loomadel. · Polüalleelsus-Geenifondi omadus,mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Esineb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. · Intermediaarsus-Geenipaari seisund, mille puhul kumbki aleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldubvahepealne tunnus. · Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. · Sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese
katseloomade- ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatav ristamine. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avalduv vahepealne tunnus. Polüalleelsus geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. Polüalleelsus ilmneb nt. inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on nt. inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Reesussüsteem alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüütidele. Aglutinatsioon e. vere hüübimine, mida põhjustab vale vere ülekanne, veri mõlemalt poolt. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest
jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 25. Vere hüübimist saab vältida hirudiini.lisamise teel katsutisse 26. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on AB0-süsteem ja Reesussüsteem AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt... Veregrupp Anti-A seerum Anti-B seerum O - - A + - B - + AB + + 27. ............................................ 28
või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. 3. Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Et kindlaks määrata katseloomade ja –taimede homo- või heterosügootsust. 4. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 5. Mida nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 6. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 7. Millistele vererühmadega inimestele võib üle kanda AB- rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele Küsimused lk 162 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2
7a lapse tase), lühike eluiga (u 21a), mehed on steriilsed. 2) Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogumit. 3) Geenmutatsioon väikesed muutused DNA struktuuris, selle tulemusena võivad tekkida retsessiivsed alleelid, mis avalduvad järglaste genotüübis (nt sirprakuline aneemia). 4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel. 6) Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, mida põhjustavad kromosoomide lahknemise häired meioosis (nt Downi tõbi 21. kromosoomi kolmekordsus, Edwardsi tõbi 18. kromosoomi kolmekordsus).
Lea Vatsel 2010 Mis on veri ? ( http://www.seemycells.co.uk/ ) Veri on vedel sidekude Koosneb vererakkudest, vereplasmast ja sellest lahustunud ainetest Vererakke on mitut tüüpi Moodustab kehakaalust 7 % ( 4-5 liitrit ) Veregrupid : ( http://uudised.err.ee/index.php?06210776 ) Kasutatakse enamasti AB0-süsteemi A-veregruppi kuuluva isiku plasmas esineb antikeha mis on B-veregrupi-tegurite vastu ja ka vastupidi 0-grupiga isikul on antikehad, mis on nii A kui ka B vastu ( A-l ja B-l need puuduvad ) Peamised vere haigused : Enam levinud aneemia e. kehvverelisus ( http://www.psoriaasikeskus.ee/psoriaas/psoriaas_kyyntel.htm ) Leukoos Vere hüübimissüsteemi ( http://www.ebc.ee/~mremm/virol/rna/retro.html ) haigused
kombineeruvad omavahel vabalt.(sõltumatu lahknemise seadus) Monohübriidne ristamine-ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus-ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos Polüalleelsus-geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. AB0 vererühma määramisel inimesel Retsessiivne alleel-alleel, mille polt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Sugukromosoom-isendi soom määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Suguliiteline geen-inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline puue-inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. PÄRILIK MUUTLIKKUS ehk geneetiline (mittepärilik-modifikatsiooniline) Geneetiline muutlikkus->
Kus nad tekivad? Spontaansed mutatsioonid tekivad iseeneslikult organismi normaalses elukeskonnas, indutseeritud mutatsioonid on mutatsioonid, mis eksperimendi käigus on kunstlikult esile kutsutud, generatiivsed mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ning kanduvad edasi järgnevatele põlvkondadele ning somaatilised mutatsioonid tekivad keharakkudes (embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus). 4. Milles ilmneb polüalleelsus? Polüalleelsus ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel 5. Mida ütleb gameetide puhtuse seadus? Gameetide moodustumisel lahknevad faktorite paarid selliselt, et alleelid ei segune ja igas gameedis on igast paarist esindatud vaid üks 'puhas' faktor (alleel); faktorid jaotuvad 1:1. 6. Mida nimetatakse heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeltava tunnuse suhtes erinevad alleelid.
Vaid väike osa globuliinide fraktsiooni kuuluvatest immuunoklobuliinidest (antikehad), on sünteesitud lümfotsüütide poolt. Vereplasma valgud tagavad selle, et vereplasma osmootne rõhk on suurem, kui rakkuvahelise ruumi vedeliku osmootne rõhk. See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana. 14) Millisesse gruppi kuuluva verega on AB0 süsteemi järgi tegu, kui vereplasma esinevad A antikehad ja erütrotsüütide pinnal B antigeenid? V. B 15) Kui veregruppi määramisel panna kokku uuritavast verest pärit erütrotsüüdid ja teada oleva grupiga verede plasmad ning aglutinaadid tekivad seal, kus erütrotsüütid on lisatud A grupi ja 0 grupi plasmale. Millise veregrupiga on tegu? V. B
Vere ülesanded: 1 Ainete laiali kandmine organismis(hapnik,süsihappegaas;glükoos,rasvad,valgud,vitamiine) 2 Jääkainete viimine erituselunditesse 3 Tagada organismi kaitse(õgirakud) 4 Organismi temperatuuri ühtlustamine(organite temp kõrgem ja keha pinna temp madalam) 5 Seob organismi tervikuks Veri Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0- ja reesüsteem(Rh-positiivne,Rh- negatiivne.) erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. Vereülekandes kasutatakse ainult sama rühma verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet, mis võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele
kärbsel aga 117. Kogu inime- avaldumine, või intermediaarsus tunnuse vahepealne avaldumine võrreldes se DNA-st arvatakse vaid 4- homosügootidega. 5% osalevat otseselt valkude sünteesimisel, kogu ülejää- nud osa on lihtsalt ballast (et Näide. Inimese vererühmade AB0-süsteem. äkki läheb kunagi vaja). Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, Erinevus kahe inimese DNA A, B ja AB. Need on määratud ühe geeni 3 alleeliga, millest 2 (A ja B)
Osalevad vere hüübimises. 15. Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemuseks tekib fibriini ühendid, mis moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. 16. Nimeta põhilised vererühmad, mille poolest need omavahel erinevad? · AB0 (vererühmad 0, A, B, AB) · Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. 17. Miks ja kuidas tehakse vereülekannet? · Suure verekaotuse, verehaiguste või mürgituse korral. · Kasutatakse AINULT sama rühma verd, et vältide eri rühma vererakkude kokkupuudet. 18. Nimeta vere ülesanded! · Ainete laiali kandmine organismis. · Tagada organismi kaitse.
genotüüpide homo- ja heterosügootsust. Genealoogiline meetod- indiviidi genotüüpi välja selgitamine sugupuu koostamise abil Intermediaarsus- geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel Põlügeensus- genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärv. 3. Mendeli III seadus; dihübriidne ristamine. Morgani seadus. Millal kehtib Mendeli III, millal Morgani seadus? Vastus: Mendeli III seadus (sõltumatu lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate
vere osmoose rõhu , mille järgi reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal. Orgaanilistest ainetest glükoos, aminohapped, rasvhapped, piimhappe jne VERE ENSÜÜMID Vereplasmas sisaldubpalju ensüüme, mis on liigitatud funktsionaalseteks (kindla ülesandega) ja mittefunktsionaalseteks ensüümideks. Ensüümide abil veres saab mõõta veresuhkrut ja alkoholisisaldust ning avastada haiguseid ( probleeme organismis) VERE GRUPID AB0 SÜSTEEM Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B- antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära
kopsudesse. Arv: naistel 4,0 5,5 x 1012/liitris, meestel 4,5 6,0 x 1012/liitris Leukotsüüdid kaitsevad keha võõrsissetungijate eest. Moodustavad antikehi. Arv: 4,0 8,8 (10) x109 /liitris. Trombotsüüdid peatavad verejooksud hüübimise abil. Arv: 150 400 x 109 /liitris 27.Millised on inimese veregrupid? Mille alusel neid eristatakse? Inimese veregrupid, mida kasutatakse on AB0 süsteemis on ABAB0, kus punasel vererakul on pinnal glükoproteiin (igal veregrupil erinev valk, 0 omal puudub ja AB omal on mõlemad). Reesusfaktori süsteem, k erütrotsüüdi pinnal Dantigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem, 28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine
füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Mutant päriliku muutuse kandja. Isend, kellel esineb mutatsioon. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Mutatsiooniline muutlikus geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris. Polüalleelsus geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus (3n), tetraploidsus (4n) jne. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNApolümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema.
10. Mõisted suguliiteline, intermediaarne, dominantne, retsessiivne, kodominantne Suguliiteline- pärilike tunnuste liitmine või ahendumine sootunnustega Intermediaarne- tunnuse vahepealne avaldumine Dominantne- üks tunnus domineerib teise tunnuse üle Retsessiivne- üks tunnus jääb teise tunnuse varju Kodominantne- tunnuste võrdväärne avaldumine 11. Osata nimetada unifaktoriaalseid ja multifaktoriaalseid tunnuseid Unifaktoriaalsed- põselohud, albinism, AB0 veregrupid, tsüstiline fibroos Multifaktoriaalsed- kehakaal, andekus, nakkushaigus, vähk, diabeet. 12. Pärandumistüübid, teada kolme näidet iga pärandumistüübi kohta AD- Isal või emal on pruunid silmad, siis on ka lapsel pruunid silmad. Üks vanematest on Huntingtoni tõves, siis on see ka lapsel. Üks vanematest on lühinägelik, on ka laps lühinägelik. AR- Vanaema või vanaisa on haiged, siis on ka lapselapsed haiged. XD- XR- Y-liiteline- 13
vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Dominantne alleel - alleel, mille poolt maaratud tunnus avaldub heterosugootses olekus. Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0- süsteemi vererühmade määramisel. Polügeensus - genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade voi -taimede genotuupide homo ja heterosugootsust.
tähistatakse SS, aga valgeõielist ss. Roosaõieline on, aga siis Ss. Polüalleelsus vererühmade puhul Polü tähendab mitu ja alleelsus tähendab geeni erivorme. On tavapärane, et üks geenialleel tuleb ühelt vanemalt ja teine teiselt vanemalt. Kui tunnust määravaid alleele on mitu, siis nim. nähtust polüalleelsuseks. Nii on see näiteks vererühmade puhul, kus AB-0 süsteemis on 3 alleeli, mis määravad veregrupi. Veregruppe on 4. AB0 süsteem (PÄHE!) Veregrupp Alleelid 0 ii (homosügootne retsesiivne genotüüp) AB IaIb (kodominantne genotüüp) A IaIa (homosügootne või Iai (Heterosügootne) B IbIb (homosügootne) Ibi (heterosügootne) Nähtust, kus tunnuse määramises ei osale mitte 1 geen oma alleelidega, vaid mitu geeni
9 tk. kollased siledad 3 tk. kollased krobelised 3 tk. rohelised siledad 1 tk. rohelised krobelised Mendeli kolmas seadus di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Vererühmade geneetika: · inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi. · Tuntuim on AB0 süsteem. · Tuntud on veel Reesussüsteem. · Olemas on veel MN süsteem. Fenotüüp Genotüüp 0 ii A IaIa / Iai B IbIb / Ibi AB IaIb NB ! Seda tabelit peab peast teadma. · esimesena tekkis 0 vererühm
Ajaühikus geeni kohta Isendi genoomi kohta (x geenide arv 6. Sugurakkude teke 7.Viljastumine 8. Geenide ekspressiivsus ja penetrantsus penetrantsus (ingl. Penetrance)- Indiviidide protsent, kellel on konkreetne fenotüüp, võrreldes nende isenditega, kellel see võiks genotüübi tõttu olla. ekspressiivsus (ingl. Expressivity)- Geeni kontrollitud tunnuse avaldumise kvantitatiivne tase. Sama geen võib erinevatel isenditel avalduda erisugusel määral. 9. ABO veregruppide süsteem AB0-veregrupid (ingl. AB0 blood groups)- Kõige tähtsamad veretüübid inimese vereülekandel. Selles süsteemis on põhilised A-, B-, AB- ja 0-grupp, mis on määratud ühe geeni kolme alleeliga. 10. Suguliiteline pärandumine Suguliiteline pärandumine dominantse tunnusega isa korral (ema daltoonik, kaksikretsessiiv) Erineb autosoomsest pärandumisest: F1-põlvkonnas lahknemine; F1-põlvkonnas ristpärandumine (tütred isa ja pojad
Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1-le. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB- vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised). 3.5 Sugukromosoomid Gonosoom ehk sugukromosoom (inglise gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravadsügoodi geneetilise (kromosoomse) soo[1].
21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon ( kokkukleepumine), kui seguneb antiseerumiga korralikult, on tegu sama grupi verega, milline on antiseeerum, kas A või B. Kui veri seguneb mõlemas antiseerumis korralikult, on tegu AB veregrupiga, kui veri mõlema vereseerumiga muutub tükkideks on tegu 0 veregrupiga, see tähendab, et selles
Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid
Värvus: värvitu Kuju: amööbjas Liikumine: nagu amööb Eluiga: 2-4 päeva Arv 1 kuupmillimeetris veres: 4000-9900 normaalne (Leukotsüütide arv tõuseb põletiku korral). VERELIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID Ülesanne: osalevad vere hüübimises Värvus: värvitu Kuju: korrapäratu, tuumata Liikumine:ei liigu Arv 1 kuupmillimeetris veres: 250 000 Hemofiilia on verehüübimatus. Inimeste veri on erinev – kasutatakse AB0-süsteemi (A, B, 0, AB veregrühmad) ning reesusrühmade süsteemi (Rh-pos ja Rh-neg). Umbes 85% inimestest on Rh-positiivsed. AB verd on eestis kõige vähem – 7%; A rühma verd on 35%, 0 rühma verd on 34% ja B rühma verd 23%. Vererühmade süsteemi tuleb kindlasti arvestada vereülekandel Vere ülesanded on: 1. Transportida aineid (veri kannab kudedesse hapnikku, toitaineid, hormoone ja
5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-). 85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen. Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, et Rh-, see on ainult u 15% elanikkonnast. Erinevalt AB0-süsteemist ei ole Rh- inimesel algselt antikehasid D- antigeeni vastu. Esimesel kokkupuutel Rh+ verega hakkavad alles antikehad tekkima (veri sensibileerub), seega esimene Rh- kokkupuude Rh+ verega ei üõhjusta antigeen-antikeha reaktsiooni. 1 Ema ja loote vahel tekib reesuskonflikt siis, kui lapse ja ema veri kokku puutuvad (kui verd mitte läbilaskva platsenta kaudu on D-antigeenid siiski sattunud ema organismi ja ema veres on tekkinud
Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd, segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Aglutinatsiooni tekkimise või mittetekkimise järgi saab veregrupi kindlaks teha. AB0 süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A- antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära
1h möödumisel selginenud plasmakihi mõõtmisega. Mäletsejaliste ESK on väga aeglane: ööpäevas mõni mm. ESK muutused (peamiselt kiirenemine) viitab aneemiale, nakkus- ja parasiithaigused, mädased põletikud, kasvajad. Loetakse plasmasamba kõrgus mm. Inimese norm 3-8 mm/h. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 5 2.7.7. Erütrotsüütide antigeensed omadused. 2.7.7.1. Veregrupid inimesel : AB0 ja reesussüsteem. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, tekib antigeen-antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine). Inimesel on 14 veregruppide süsteemi, 2 on meditsiinis tähtsad AB0- ja Rh-süsteem. AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd.
Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Analüüsivat ristamist kasutatakse selleks, et kindlaks määrata katseloomade ja -taimede homo- või heterosügootsust. 5. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 6. Millist nähtust nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 7. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 8. Milliste vererühmadega inimestele võib üle kanda AB-rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele. Lk 162 ül 1-8 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2
Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Analüüsivat ristamist kasutatakse selleks, et kindlaks määrata katseloomade ja -taimede homo- või heterosügootsust. 5. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 6. Millist nähtust nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 7. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 8. Milliste vererühmadega inimestele võib üle kanda AB-rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele. Lk 162 ül 1-8 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2
Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid
Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid
annaabi.ee 
