Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele.
MOGULITE VALITSEMINE · Afganistanist tulnud vallutajad rajasid India põhjaosas Moguli riigi ning hõivasid 17.sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Indias tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. · Igapäevane elu muutus vähe:säilisid varnad ja kastid,rahvuslikud erinevused. · Suurmogulite dünastia silmapaistvamaks valitsejaks oli AKBAR SUUR. Ta kuulutas enda jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks. Ta püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva parandamise teel. · Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16.sajandil tekkinud SIKHI uskkond. Sikhid kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nende tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde
6. Oluliseim euroopa kultuuri element, mis Aafrikat mõjutas oli KRISTLUS 7. Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ristiusku pööramiseks tehti juba 15.saj Kristluse võidupaik Kongos 1. Esimesed Portugali ekspeditsioonid toimusid Kongosse juba 1482.a 2. Eriti suured muudatused leidsid aset Afonso I valitsusajal a. Portugal saatis sinna misjonäre, töömehi: (kiviraidureid ja puuseppi) , kes aitasid ehitada pealinna. 3. Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava, milles kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine. a. Pealinnas rajat kool 400-le õpilasele (esmajärjekord õukondlaste lapsed) b. Valitseja poeg Enrique saadeti Portugali ning peale õpinguid kloostrikoolis pühitses Rooma paavst ta piiskopiks. 4. Kõik need muudatused nõudsid suur väljaminekuid, mida püüti korvata orjade
Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. Säilisid varnad ja kastid, rassilised ja rahvuslikud erinevused, uskumuste ja traditsioonide rohkus. Akbar Suur püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. 16. sajandil tekkinud sihki uskkond kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille
elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele. Türklased laiendasid oma ülevõimu põhiliselt Aasias, Aafrikas kui Euroopas.1453 aastal vallutasid nad Konstantinoopoli, millest tehti Türgi sultanaadi pealinn Istanbul. Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aasta sadu ja mis oli
tee(4.tõde kannatuse lakkamisele viiv tee). Hani riigi perioodil (206 eKr 220 pKr) tegutsesid pealinnas riigikoolid ametnike ettevalmistamiseks. Matemaatika, astronoomia, meditsiin, õigusteadus jt teadusharud olid kõrgel tasemel. Olulisemad leiutised: · Paber · Kompass · Seismoskoop · Must püssirohi 1 Haridus Hiinas oli nii madala kui ka kõrge astmega koole. 10-30 lapsele palkasid vanemad neile ühiselt õpetaja ning sisustasid klassiruumi lihtsa mööbliga. Kooli läksid lapsed 7-8 aastaselt ning 10 aasta jooksul omandati elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. Õppetöö kestis koidikust kella 10-ni ning kella 11-st videvikuni, esines ka õhtuseid tunde. Puudusid puhkepäevad, koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ning aastavahetuse paiku. Tekstide sisuks, mis tuli pähe õppida, oli enamasti eetika, filosoofia, stilistika.
uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestus neil vallutada kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu e Qingi dünastia. Ühiskond korraldati ümber: valitsevaks eliidiks mandzud, neist aste madalamal hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Lihtrahvas moodustas alamkihi. Alistumise tunnusena pidid hiina mehed ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi. Kuid hiinlased ei andnud alla. Tekkis palju uusi salaühinguid(,,Triaad", ,,vanemate Vendade Ühing" jt), kelle eesmärgiks oli mandzude võimu kukutamine. Kultuur Qingi dünastia ajal
kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised soovisid naasta aga algislami tavade ja kommete juurde. 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mille tulemusena kujunes Türgi ( Osmanite) impeerium. Türklased laiendasid oma
Koloniaalperioodil on olemas Lääne-Sudaan, mis on Prantsuse Sudaan, kuhu alla läheb ka nt Mali, ning Ida-Sudaan, mis on Inglise Sudaan. Sahel on maastikuline piirkond Sahara ja sellest lõunas asuvate savannide vahel – poolkõrb. 2. Aafrika vanad kultuurid Bantud ei ole konkreetselt mingi rahvas, vaid pigem võib rääkida mitmetest bantu keeli rääkivatest rahvastest. Bantu nimetus on kunstlik lingivistide poolt tuletatud – see tähendab rahvaid, kes kuuluvad Nigeri kongo keelte gruppi. Ba- on mitmuse prefiks. bantu tähendab inimest. Nende algne asuala oli Nigeeria ja Kameruni piirialadel. Esimene etapp nende ajaloos kestis 1. sajandini eKr ja tegu oli migratsiooniajaga. Teises etapis 1. saj alguses pKr liiguti läände ja itta, haarati alad India ookeanist, Atlandi ookeani välja. Kolmas migratsiooni etapp jääb 3.-10. sajandi vahele – liiguti idarannikut pidi lõunasse, jõuti praegustele Zimbabwe alale kuni Aafrika lõunatipuni välja.
Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad
tungisid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid, kes ründasid germaanlasi. Rooma keisrid ei suutnud seda takistada. Peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele. Rahvasterändamise käigus tekkis senise Lääne- rooma keisririigi alale mitu germaanlaste riiki. Isegi Itaalias võimutsesid germaani soost pealikud. 476. aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne- Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476, mil kukuti viimane Lääne- Rooma keiser, loetaksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V. sajandi lõpul tungisid aga Itaaliasse idagoodid, purustasid Odoakeri väe ja said Itaalia valitsejaks. Nii tekkis Itaalias
Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Saatis riigi eri piirkondadesse asevalitsejad, käskis ühtlustada kaalu- ja mõõdusüsteeme ja kirjaviisi. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu
Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke. Roomlased erinesid gemaanlastest keele, riiete ja välimuse poolest. Germaani hõimu väepealikud olid hertsogid. Aastal 375 sai alguse rahvasterändamine. Hunnid tungisid Euroopasse. Hunnid jäid elama tänapäeva Ungari aladele (vanasti Pannoonia). Nende pealik oli Attila. Aastal 410 rüüstasid vandaalid Rooma linna ning aastal 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Odoaker'i poolt. Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik
Ehitis kujutab rituaalselt universumi, kus maa ja taevas ühinevad. Palverändurid liiguvad mööda terasse üles. Selle teekonna pikkus on 5 km. Igal terassil tuleb enne järgmisele tõustes, pöörata vasakule (paremale minnes minnakse saatana suunas). Raidreljeefe on 1500 stseenid Buddha elus ja õpetusest seega maailma suurim kivisse raiutud Buddha õpetus. On ka tavaelu kujutavaid reljeefe 9. sajandi Jaava elust. Ehitust alustati 800 m.a.j. Sailendra dünastia poolt. Ehitati üle 75 aasta. Umbes paarsada aastat hiljem ehitis jäeti maha ja mattus aja jooksul dzungli rüppe. Napoleoni sõdade ajal taasavastasid Borobuduri inglased. Restaureerimine algas 1907. 1970 ja 1980-ndatel UNESCO toetusel restaureerimistööd. HAMPI templikompleks Vijayanagari ("Võidu linn") linn, India Vijayanagari linn on olnud kunagi Hindu impeeriumi keskus ja India lõunaosa üks suurimaid linnu. Õitseng algas 14. sajandi esimeses pooles.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise
4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi. Jaapani keisrid arvatakse põlvnevat Amaterasust endast. Keiser oli elava jumala staatuses Jaapani kapituleerumiseni Teises maailmasõjas 1945. a. Jaapan: budism Mahajaana budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen budismi. Sarnaselt hiina chan budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule
lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutasid 15 riiki, hiljem veel 48 maad. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani
.............................13 Partia 250 eKr - 226 pKr..................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed
Ta elas ja õpetas Ateenas. Samuti näitas ta end ülesse vapra sõjamehena. Platon Vana-Kreeka filosoof. Sokratese õpilane. Tema pani Sokratese mõtted kirja. Ta on filosoofilse idealismi rajaja. Rajas esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia. Platoni tekstid olid dramaatilised. Ta mõtles ideedest. Hannibal Kartaago väejuht. Sõdis Vana-Rooma riigi vastu, ta läks suure ringiga sõjaelevantidega Rooma ja ehmatas roomlasi. Teda sunniti Itaaliast lahkuma. Octavianus Augustus I Rooma keiser, Ceasari järeltulija. Valitses 1.-5.saj pKr. Temaga algas Roomas rahuaeg. Ta suri loomulikku surma ning ta ei pidanud suuri sõdu. 6. Keskaegsete linnade iseloomustamine (olulised kohad + kirjeldused). Linnas asusid teedesõlmpunktides, laadapatside ja kirikute ümbruses ning vanades linnustes. Linnad olid ümbritsetud müüriga. Müürist väljapoole jäid karjamaad. Olulised kohad linnas olid turuplats ja raekoda. Hooned olid kivist katustega, 2-3 kordses ja üksteisele lähedal.
vabariigid arvati Briti imp koosseisu # 1896a Briti koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik- demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist soodustanud tehnilised uuendused: Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele.# Transpordi arend autod lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk 20 saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli suunda: Revisionistid Vene enamlased Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20
pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada moseede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka sariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese. Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Esimesed medresed tekkisid kuskil kümnendal sajandil. Sel ajal Euroopas sellisel tasemel koole ei olnud. Araablasi saab pidada ka Antiik-Kreeka pärandi säilitajateks. Tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde. Hiljem juba renessansi ajal tõlgiti neid edasi teistesse keeltesse. Esialgu järgiti ka Antiik-Kreeka seadust, kuid hiljem panustati rohkem sellesse ja jõuti kaugemale kui Kreekas oli jõutud. Antiikmaailmas oli teadus paljuski teooria tasemel, aga Araabias ei kardetud eksperimenteerida (nt. viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi hakkas arenema farmakoloogia e
10.s Bagdadi kalifaadi lagunemine. aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu. 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel. Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi)
omalaadne kahe usundi kooselu, mis on püsinud tänapäevani. Seoses budismiga ehitati 7. sajandil pealinn Nara lähedale Horyuji klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Shinto Budism Kultuur Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ja tarbekunst. Tegevust alustas rahvuslik teatriselts, pidulikult tähistati jaapani teetseremoonia 300. aastapäeva (1886). Palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses keskajast pärit lilleseadekunst ikebana, mille koolkondade arv ulatub tänapäeval 3000-ni
Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist araablaste kätte 7. saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon. Nad olid küll kontaktis isami kultuuriga, kuid ise ei olnud islamiusulised ja säilitasid omanäolisuse. Teine enam-vähem iseseisev tsivilisatsioon oli Kongo. Algusaega pole teada, kuid seal oli juba riik 15. sajandil, kui portugallased sinna jõudsid. Portugallaste suhted Kongo riigiga olid erinevad, kui 17. sajandil Kongo riik allutati portugallastele. Hiina kujunes eraldi ja iseseisvalt (Tiibet ja Himaalaja on seal vahel). Tsivilisatsioonide vahelised kontaktid on seal kohaliku tsivilisatsiooni kujunemise ajal praktiliselt väljaspoole olematud. Ameerika tsivilisatsioonid kujunesid II aastatuhandel eKr, Andides võib-olla ka III aastatuhande
· Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid. LINNAKULTUUR · Nn. Paabli patupeda/Taevane Jeruusalemm · 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika. 21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID
Preester ennustas jumalate tahet. Igal linnal oli oma kaitsejumal. Hammurapi ajal tegeleti astronoomiaga, jumalad seostati taevakehaga. Istar Veenus Samas Marduk Jupiter Tunti 7-5 planeeti Elu on nagu pilliroog, jumalad otsustavad, millal läbi lõigata, inimene muutub saviks, läheb surnuteriiki, kus on igavesed piinad. Kuningate matused olid suursugused. Lihtinimesed maeti polliroos kõrbeliiva. Kiilkirja teke Vana - Babüloonias Tänapäevase taseme saavutas 2.at Kirjandus ja kunst Tähtsaim teos on Gilgamesi eepos. Müüd veeuputusest. Arhitektuurist palju säilinud ei ole. Säilinud on kujukesed, amuletid, liivakivist esemed. Kujukeste väline sarnasus ei olnud oluline pungis silmad, suured kõrvad. Teadus 1. Matemaatika 60 põhiarvu, õpiti kraadides nurka mõõtma, ringjoon jagati sektoriteks, pii(3,14), ruutjuur, ruutvõrrandid. Tase ületati Vanas-Kreekas 2. Astronoomia - Maailma esimene kuukalender, 12 kuud + 11p. Hetiitide riik
Hansa Liit Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit Dominiiklaste ordu jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust ja teha misjonit Frantsisklaste ordu katolike mungaordu, mille kord nõuab heategevust ja vaesust, panid rõhku haridusele Rekonkista araablaste väljatõrjumine Hispaaniast, tagasivallutus Tudorid Inglise kuningadünastia, 15-17 saj. Habsburgid Saksa dünastia, mis valitses ka Austrias, Tsehhis ja Ungaris Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne Munk erakuna või kloostris elav meesaskeet ( usulise vennaskonna liige) Nunn kloostris elav ja nunnaordusse kuuluv naisaskeet Abt katoliku mungakloostri ülem
§3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine - Keiser ehk BASIELUS omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu - Keisrit abistasid riiginõukogu ja senat - Bürokraatlik riigiaparaat (teenistusastmete tabel) - Bütsantinism õukonna silmakirjalikkus ja õukonna väline hiilgus: sagedased paleepöörded (107 keisrist suri 34 loomulikku surma, 8 langes sõjas, ülejäänud mõrvati, torgati pimedaks või pühitseti mungaks) 3
Kuigi alguses suudeti Inglastele vastu hakata, muutus asi lõpuks partisanisõjaks, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagreid. 1902 arvati buuride vabariigid Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu soovis avaldada ka Aasia ning seal loodi 1896. a India Rahvuskongress, mis avaldas aga suuremat mõju kümmekonna aasta pärast. Ka Hiinas toimus vastuhakk, bokserite ülestõus(1900), mis veriselt maha suruti. 1911. a kukutas jõudu kogunud kodanik-demokraatlik liikumine Mandzu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng 1908. a paiku käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid. 1900. a tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev(tseppeliin). 1903. Orwille ja Wilbur Wrighti lennuk, püsis õhus 12sek 1909. a Louis Beriot' lend üle La Manche'i 1895.a eetris Guglielmo Marconi esimene raadiosaade ja 1901 esimene raadiosignaal üle Atlandi 1912. Uppumatuks peetud ookeaniauriku(Titanic) hukkumine Maailmamajanduse areng 20. saj algul
revoulutsioonilistele gruppidele vastupealetung. Friedrich Wilhelm III pakuti Saksa kuningatrooni,mille ta tagasi lükkas. Pärast seda toimus Preisimaa eestvõttel revolutsiooni mahasurumine jõulisel teel ning kevadeks 1849 saadeti ka Rahvuskogu laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria. Austrias oli samamoodi puhkenud revolutsioon märtsis 1848, kus olid väga tugevad Metternichi vastased nõudmised. Kõik toimus jällegi väga kiiresti, keiser Ferdinand I oli nõudmistega nõus: Metternich lasti lahti, koostati konstitutsioon, kuulutas välja liberaalse valitsuse. Dets 1848 astus ta ka ise tagasi ning Austria keisriks sai Franz Joseph I, kes polnud enam järelandmistega nõus ning hakkas omalt poolt vasturevolutsiooni teostama. Metternich pöördus seejärel tagasi ning hakkas keisri nõuandjaks. Oluliseks oli rahvuslik ärkamine Austria impeeriumi teiste rahvaste hulgas, ennekõike Ungaris
· Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
