Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning ühe võistkonna mõlemad pooled seisavad vastastikku. Mõlemale võistkonnale antakse üks pall. Pallid antakse samale poole. Võistkonna esimene mängija viskab palli vastas olevale oma võistkonna mängijale ning ütleb mingi looma või linnu. Kui viskaja nimetab linnu püüdja kükitab ning kui looma siis püüdja viskab korraks palli õhkui. Looma või linnu ütleja jookseb vastasoleva kolonni taha nign püüdja viskab järgmisele püüdjale korrates eelmise mängija tegevust jne. Mäng lõpeb kui kõik on saanud visata ja püüda ning kõik on oma kohtadel tagasi. 4
Sest see väljahüütud mängija peab jooksma mauhti! oma vastas seisvast ahelikust läbi. Kui see õnnestub, saab ta kellegi vastaste ahelast oma punti kaasa võtta. Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli. Lõpuks on kõik mängijad ühe, võitjate meeskonna rivis. Põrkefrisbi Osalejate arv: vähemalt 8 inimest Vajalikud vahendid: 1 tennisepall Ettevalmistus: Moodustatakse 2 võistkonda Mängu kirjeldus: Mängu eesmärk on saada palliga põrgatades vastase piirist üle. Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles Osalejate arv: vähemalt 6 inimest Vajalikud vahendid: mänguhimulised lapsed/noored Ettevalmistus: igaüks peab leidma endale paarilise ja tuleb moodustada kaks ringi (1 sisemine ja 1 välimine) Mängu kirjeldus: Moodustatakse 2 ringi (1 sisemine ja 1 välimine) sama arvu inimestega.
(tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii." · Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda või marssida jne. · Võid sõna "sõber" asendada lapse nimega. MÄNGUASJADE SORTEERIMINE · Istu koos lapsega põrandale ja aseta mänguasjad ümberringi. · Alustage mänguasjade sorteerimist värvi järgi. Ütle näiteks: "Otsime üles kõik punased mänguasjad ja paneme need siia." Jätkake värvi järgi sorteerimist. · Sorteerida võib suuruse, värvi, iseloomulike tunnuste järgi (ratastega mänguasjad, loomad jne) · Küsi lapselt, mille järgi tuleks tema arvates mänguasju sorteerida. Koos mõtlete kindlasti välja mitmeid uusi võimalusi. KUI MA OLEKS... · Laula või loe: "Kui ma oleks väike pall, väike pall, väike pall, Kui ma oleks väike pall, veereksin just nii.
Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Võrkpalli I põhikursus Harjutusvara Darja Žmatšenko 1. Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel.
Mängul on vaatamata teistele pallimängudele ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asuvad suht. Väikesel maaalal, 6 mängijat mõlemal poolel. · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded. · Võrkpall on spordiala, kus mängijal tuleb oma max jõudu kasutada ilma toetuspinnata, st õhus. · Mängu iseloomustab suure eergia kulutamise perioodi vaheldumine puhkehetkedega. · Kontakt lendava palliga on hetkeline, mis muudab oluliseks täpse liikumise enne kokkupuudet. Tähtis on palli ja mängija koostöö arvestamine nii ühel kui ka teisel pool võrku. · Kogu võrkpallimängu omapära seisneb lendava palli õigeaegses tabamises, oskuses pallile jõudu rakendada, seda suunata, ning arvestada palli lennu ja põrke iseärasusi. Pall Võrkpalli pallid on kirjud, mitme värviga. Võivad olla nii nahast kui ka sünteetilisest materjalist
38. MUUSIKA KASUTAMISE VÕIMALUSI · Lastelaulud sünnipäevakuude meenutamiseks. · Lastelaulud: "Kükita", "Kõlab üle maa ja mere" · Jumppa laulu. · Töö rühmades: Galeriimeetod · Kapsalehepall (Küsimused lehtedel) 39. JUST DANCE Just dance- https://www.youtube.com/results?se arch_query=Just+dance VAHETUNNI S: Koridorikeksud Liikluslinnak (Rattad, tõukerattad) Mängunurk Õppevahendid mängimiseks: Kurikad, ronimistorud, kokkukeritav redel, pehmed pallid. Pallivahetunnid Lauatennis nii väljas kui sees. Alias Lauajalgpall, lauamängud. VAHENDID http://nuputaja.ee/et/ http://miljonmiksi.ee/ MÜRAFO OR LÕPETUSEKS! Täringuülesanne, kus igale numbrile vastab ülesanne/harjutus. Täname kuulamast!
veelkord ümber esimese tähise ja viib palli järgmisele võistlejale. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: võrkpall, ämber, 2 võimlemisrõngast, riidest tunnel, tähis Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi keskjoonel asuva tunneli, jookseb enne võrkpalli otsajoont asuva rõngani, teeb sellega viis sulghüpet (tiirutab rõngast nagu hüpitsat), alustab enne võrkpalli otsajoont vähikõnniga (jalad ees) liikumist ümber korvpalli otsajoonel asuva tähise ja liigub vähikõnniga tagasi üle võrkpalli
................................................................................................................ 72 TEEME ENDALE ISE AABITSA........................................................................................ 73 MÕMMIDE KOHVILAUD .................................................................................................. 74 KAALUME RIISI................................................................................................................. 75 PANEME AKNALE SILDI KÜLGE ..................................................................................... 76 TEEME KOOS SÜÜA........................................................................................................ 76 KAARDIPAKK ................................................................................................................... 78 4.eluaasta:....................................................................................................................
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
KORVPALLI HARJUTUSED - Paarisharjutus - Kaks inimest, üks pall Mängija liigub palliga korvi poole ja annab söödu teisele, teine mängija liigub seljati korvi poole. Teine mängija annab tagasi söödu, üks kord 1 2 vasakult poolt, teine kord paremalt poolt. - Kolmeliikmelise harjutus - Üks pall Esimene ja teine mängija seisavad selajti kolmandale, kolmas mängija söödab 3 1 palli korvi poole. 2 Esimene ja teine mängijad peavad palli saama kiirusele. - Kolonniharjutus; 1-2 = paar, 1-2 = paar - Kaks palli, igal paaril on üks pall
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.)
Mängu käik: Mängijad seisavad kahes viirus nägudega vastakuti, teineteisest 2-3 m kaugusel. Üks võistkond on ,,suvi", teine ,,talv". Mängujuht seisab keskel ja nimetab kulliks kummagi aastaaja. Põgenejad püüavad joosta varem kindlaks määratud piirjoone taha. Kinnipeetud lahkuvad hetkeks mängust. Kumb võiskond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Pallisõda Eesmärk: harjutada liikuvat eset tabada Vahendid: suur pall, väiksed pallid Mängu käik: Mängijad on kahes reas vastamisi piirjoone taha. Igal mängijal on käes väike pall, mänguväljaku keskel asub suur pall. Igaüks püüab suurt palli oma väikese palliga tabada, kaotab see rühm, kelle piirjoone taha pall veereb. Inimene Eesmärgid: laps kordab kehaosasid, erendab tähelepanu, kiirust ja täpsust Mängu käik: Mängijad seisavad paarikaupa ringjoonel. Üksik mängija on ringi keskel. Märksõnad: õlad, päsed, põlved, küünarnukid jne.
saada. Esimene sõna ......" Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda 1.2.2. Naeratus mossitus (6x) ,,Täna me jätkame meie mänge sõrme vahele asetada või asetame keelekesega. Selleks, et saaksime kokteilikõrre. keelekese suust välja tuua paneme huuled liikuma ning teeme suu lahti. Teeme kõigepealt seda tuttavat nägu, kus me naeratame hästi laialt ja siis mossitame hästi kurjalt." ,,Vaata peeglisse." ,,Suu natuke lahti, naeratame hästi-hästi suurelt."
.......................................................................23 KAS SELLES SÕNAS ON?............................................................................................23 LOE!................................................................................................................................23 TÄIDA KORV ................................................................................................................23 PANEME ASJAD KOTTI...............................................................................................24 VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD.....................................................................25 TUNNE NUMBREID, OSKA ARVUTADA.................................................................25 NUKUD ARSTI JUURES...............................................................................................25 LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD.....................
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.)
Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist nii kaugele, kui saavad. Pall käes, hüüab mängija "stopp!" ning kõik peavad peatuma. Asudes taas sõõri sisse, on palliomanikul kaks võimalust: hõigata välja "vaba maa" ehk laialijooksnud kaaslased peavad ise sõõri juurde tagasi tulema, vältides samas palliga pihtasaamist. Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele lähenetakse kolme pika ja kolme väikese sammuga, pakutakse talle välja "lind", "leht" või "puu" ning püütakse seejärel teda palliga tabada enne sõõri tagasijõudmist. Kui palli-omanik ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese "muna" ning peab üles viskama ja välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunu saab teistelt hüüdnime, mis valitakse kambas ja salaja
Kui pall tuleb otse mängija suunas, toimub asendivõtmine kohapeal. Kui pallini jõudmiseks tuleb teha mitu sammu, toimub keha pööre juba esimesel sammul, liikumisel väljaku ääre poole on külg võrgu suunas. Palli juurde jõudmine ja õige asendi võtmine oleneb jalgade tööst. Seepärast võib jalgade tööd täie õigusega nimetada löögivundamendiks. Õige asend loob head eeldused teiste löögitehnika põhinõuete täitmiseks kogu löögi õnnestumiseks. Väljakul liikuda tuleb kergelt, varbail, lühikeste kiirete sammudega, mis võimaldab alati kiiresti tasakaalustada ning teha asendi suhtes vajalikke parandusi. Käe ja reketi sirutamine löögi suunas. Kolmas löögitehnika põhialus on seoses lööki sooritava reketi, käe ja õla liikumisega. Nimelt peab löögiliigutuse tähtsaim osa, reketi tee enne palliga kokkupuutumist olema suunatud võimalikult pikalt ja sirgelt selles suunas, kuhu pall kavatsetakse lüüa
audis olevaks juhul, kui pall puutub põrandat või muid piididest väljas olevaid objekte. 2 ja 3 punkti vise määratakse ka mängija asukohast sõltuvalt(LISAD joonis 2). 3 punkti saab juhul kui mängija mõlemad jalad on kolmepunkti joone taga. Pooleks pall on juhul, kui mängija hoiab ühe või kahe käega palli kinni ning seda on reeglitepäraselt võimatu kätte saada. Pooleks pall on ka juhul kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pallita mängijal ei ole liikudes piiranguid. Palliga mängijal siiski on. Palliga mängija võib sestes palliga astuda ühe jalaga samme kui teine jalg on kindlalt paigal. Paigal olev jalg on tugijalg ja seda ei või vahetada palli käest lahkumiseni. Liikumise pealt palli saanud mängija võib teha palli põrgatamata kaks sammu. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse siiski põrgatamist selle paindlikkuse tõttu. Põrgatatakse ühe käega käsi vahepeal vahetades. Kahe käega palli puutudes põrgatamine lõppeb.
Mängijad: 1. Side (S) – tõstab palli; platsil 1 korraga, kokku 2; vahetab end eesliinis kohale 2, tagaliinis kohale 1 2. Universaal/nurgalööja (U/N) – võtab serve vastu; 2 inimest; eesliinis vahetab kohale 4, tagaliinis 5 või 6 3. Temporündaja (T) –lööb madalat tõstet keskel; 2 inimest; vahetab end eesliinis kohale 3, tagaliinis kohale 5 või 6 4. Diagonaalmängija (D) – mängib sidega diagonaalselt; vahetab tagaliinis kohale 5 5. Libero (L) – mängib taga kaitses, võrgu ees ei tohi olla; servi, blokki ei tohi; Vahetus toimub oma võistkonna servi ajal kohe peale servilööki. Vastaste servi ajal võetakse enne pall vastu, antakse tõsteks ja rünnakuks ja kui pall on üle võrgu läinud tehakse vahetus. Tehnika: http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võrgu küsi
Libero tuleb kanda mänguprotokolli selleks ette nähtud erilisele joonele enne mängu algust. Tema number tuleb samuti kanda esimese geimi algasetuse lipikule. Libero ei või olla geimi ega mängu kapten. LIBEROT PUUDUTAVAD LUBATUD TEGEVUSED Tegevused mängus: Libero võib asendada tagaliinis iga mängijat. Libero mäng on piiratud tagaliini mänguga ja tal on keelatud teha ründelööki ükskõik millisest paigast (kaasa arvatud mänguväljak ja vaba-ala), kui palliga kokkupuute momendil on pall täielikult võrgu ülemisest servast kõrgemal. Libero ei tohi pallida, sulustada ega osaleda sulustamise katsel. Uue Libero määramine Libero vigastuse korral ja esimese kohtuniku eelneva heakskiidu järel, võib treener määrata uue Libero mängijate hulgast, kes ei ole vahetuse ajal väljakul. Vigastatud Libero ei tohi mängu lõpuni mängu tagasi tulla. Mängija, kes määrati vigastatud Libero asemele uueks Liberoks,
hüpet vahetad jalga. 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris)- üles hüpe pannes jalad risti nii kiirest kui saad. - Harjutused treenivad jalalihaseid ja arendavad hüpamis võimet Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette- alustada näo kõrguselt, käed sirgelt,liikuda alla. Pall ei tohi maad puutuda. 2. Üle pea taha-alustada näo kõrguselt käed sirgelt liikuda ülepeataha. Pall ei tohi maha kukkuda 3. Jalgade vahelt taha- alustada harjutust jalge kohalt, käed sirgelt liikudes palliga vaikselt taha. 4. Sööt rinnalt- söödad palli rinndalt 5. Sööt üle pea- haarjutust alustad tagant ja söödad palli ülepea. -Harjutused treenivad käte- , õla- ja natuke ka kõhulihaseid. Ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused
Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend peab olema kiire, võrguületus sellele võimalikult lähedalt. 4) Hea, kui osatakse palli suunata väljaku erinevatesse tsoonidesse: - mängija ütleb enne servi, kuhu tsooni pall maandub; - servi märklaudadeks on võimlemismatid. Ülaltsööt Ülaltsööt on täpseim võimalus saata pall võistkonnakaaslaseni
ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti integreerimisvõimalusi erinevate õppevaldkondadega nagu muusika, keel ja kõne jne. Ja liikumisõpetusele seatud eesmärke ei tagata pelgalt liikumistundide kaudu liikumisõpetuses, vaid ka liikumisõpetuse eri vormide kaudu. 2 Liikumisvaldkonna õppe- ja kasvatustegevuse esimese eesmärgina on toodud välja, et laps: tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu (Oja 2009), ning Alavere lasteaed „Mõmmila“ õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on: lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Seoses sellega otsustasin teha lõputöö teemal: „Liikumistegevuse rõõm läbi ühisürituse“, ajastades selle ka isadepäevale. Kuigi elamusi ei saa garanteerida, püüdsin visualiseerida edu! Peamine on, et kõik lapsed, olenemata vanusest, oskustest,võimetest saaksid osaleda ja rõõmu
Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesu
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks. · Põhiosa - peeglijooks muusika saatel (läbi teha rida jooksmisele olulisi harjutusi) KILEKOTID juurde! · Lõpetav osa LM. Muusika mängib liiguvad lapsed saalis pallide vahel ilma neid puudutamata, kui muusika jääb seisma hüppavad üle pallide nii palju kordi kui õpetaja ütleb ja sellises liikumisviisis nagu õpetaja ütleb (või mõtlevad ise). 2. Tunni teema: Ringtreening pallidega paa
olnuist. Kätega tõukamine oli lubatud, aga jalaga säärte pihta löömine ja jala taha panemine aga mitte. Ka pall käes jooksmine oli keelatud. Kui pall ei olnud maad puudutanud, tohtis seda kätega kinni püüda ning sellele pidi järgnema vabalöök. Palli võis ka käega edasi lükata. Mingeid suluseisu reegleid polnud ja vastasmeeskonna väljakupoolele pandi alalised "läbimurdjad". Meeskonna suurus polnud piiratud, mängiti parasjagu käepärast oleva palliga, mille suurus ega kuju polnud oluline. Väljakukohtunikke polnud tarvis, kuna kõik vaidlused lahendati võistkondade kaptenite vahel. Mängu ajalugu jälgides leiame neli määrustikku, mis tänapäevea jalgpallile algpanuse on andnud. Need on Cambridge'i (1848), Sheffieldi (1857), Uppingami (1862) ja 1863. aastal loodud Jalgpalliassotsiatsiooni (F.A.) reeglid (1863). Oluline on teada, et need määrustikud ei tõrjunud
James Naismithi poolt. 1892. Aastal toimus seal ka esimene ametlik korvpalli võistlus, see lõppes seisuga 1:0. Ainukese korvi teenis William R.Chase. 19. Sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Esimesed korvpallireeglid võtsid mängu loojal vähem aega kui üks tund, neid oli 13: Palli võib visata ühe või kahe käega igasse suunda. Palli võib lüüa ühe või kahe käega (mitte kunagi aga rusikaga!) igasse suunda. Mängija ei tohi palliga joosta, vaid seda tuleb visata kohast, kus ta selle püüdis. Erand on mängija, kes püüab palli, kui jooksis suurel kiirusel. Palli tuleb hoida käes või käte vahel. Käsivarsi ja keha ei tohi pallihoidmisel kasutada. Õlaga lükkamine, kinnihoidmine, tõukamine, jala ette panemine või löömine vastasmängija poolt ei ole lubatud. Selle reegli esimest rikkumist tuleb lugeda veaks, teistkordsel rikkumisel tuleb mängija eemaldada kuni järgmine korv on saavutatud
Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enne selle mahakukkumist, toimetades palli pesasse enne jooksjat või puudutades jooksjat palliga. Mängu pikkuseks on enamasti 9 ründe- ja 9 kaitsevooru kummalegi võistkonnale. Voor lõpeb, kui kolm ründavat võistkonnaliiget on väljakult minema (auti) saadud. Võistluse tulemus on 9 vooru jooksul kogutud punktide summa, rohkem punkte kogunud võistkond on võitja. Ajalugu Pesapalli sünnimaa on USA, esimesed reeglid koostas 1845. aastal Alexander Cartwright. Pesapall tõusis kiiresti ameeriklaste meelisspordialaks
Kuna mängud venisid reeglite tõttu liiga pikaks ja vaatajatel kadus huvi tulla mänge vaatama, otsustati pärast Atlanta olümpiamänge 1996. aastal teha reeglites mõningaid muudatusi. Praegu on väljak 9×18 m lai, meeste võrk on 2,43 m ja naistel 2,24 m kõrge, võrgu ääres on painduvad antennid ning mängu käigus tohib palli lüüa maksimum kolm korda. Pall on mängus kuni see kukub maha või sooritatakse viga ja veaks loetakse ka antenni puudutust palliga mängu käigus ning pärast igat pallingut vahetavad võistkonna mängijad kohti. Väljakul tohib mängida korraga 12 mängijat, mõlemal pool 6, kes asuvad kindlates tsoonides. Igas geimis võib teha kuni kuus vahetust ja korraga võib vahetada ka mitut mängijat. Võistlustel mängitakse kolm, neli või viis geimi. Esimesed neli geimi mängitakse alati vähemalt 25 punktini, nii et vahe oleks kahepunktiline. Kui geimide seis on viigis, mängitakse viies, 15 punktiline geim. Mängu
See mäng on kindlasti üks laste lemmikmänge. Rahvastepalli mängitakse tavaliselt võrkpalliga, aga võib mängida ka kõikide teiste sobivate kummi- või nahkpallidega (Liik, 2006, lk 95). Sport tugevdab tervist, arendab kehalisi võimeid, aitab luua kontakte ja parandab suhteid inimeste vahel. Inimesed teevad sporti, et liikumisest rõõmu tunda, tervist tugevdada, põnevust leida, keha kujundada, suhelda, karjääri teha, ennast näidata ning moodsa eluviisiga kaasa minna. Liikuda on aga vaja sellepärast, et üldse eksisteerida. Rahvastepall on mäng, mis kõike seda õpilastele pakub. Seepärast valisin ka võistluse korraldamiseks just selle ala. Edasi annan töös ülevaate rahvastepalli võistluste korraldamiseks vajalikest mõistete 1.1. Pallimängude turniirisüsteemid Vaatlen erinevaid süsteeme, et saada teadmisi selle kohta, millised on turniiritabelite võimalikud variandid.
tingimustele. Nii ostis ta kaupmehelt kaks puuviljakorvi, võttis melonikujulise ameerika jalgpalli ning läks saali. Puuviljakorvid naelutas ta kolme meetri kõrgusele ja mäng võis alata. Esimesel kursusel osales 18 noormeest, üheksa kummaski meeskonnas. Pärast tudengite, põhiliselt jalgpallurite, jälgimist võis ta uue mänguga rahule jääda, sest see lubas kehalist kontakti ja nõudis palju jooksmist. Et aga nendega liiale ei mindaks keelas ta palliga jooksmise ja toore jõuga palli ära võtmise. Veel pani ta kirja reeglid ning riputas need seinale, mis osalt kehtivad ka tänapäeval. Reeglid muutusid iga kehalise kasvatuse tunniga. Avastati põrgatamine, juhuks kui ei olnud võimalik sööta, jalgpalli asemele tuli suurem ja ümmargune korvpall, korvile tekkis tagalaud, et oleks lihtsam palli korvi saada ning et redeliga ronimine tüütas ära lõigati puuviljakorvidel põhi alt ära. Esmakordselt trükiti korvpalli reeglid 1892
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
