Kokkuvõte William Vallutajast William Vallutaja William Vallutaja ehk William Sohilaps (~1028-9.september 1087) Ta oli Normandia hertsog alates 1035 Guilherme II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse . Ta tõusis 25.septembril 1066 Inglismaa troonile ja valitses kuni 1087. aastani, mil ta suri. Peale Inglismaa kuninga Edward Usutunnistaja surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Peapiiskop Aldred kroonis 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingu, milles ta lüüa sai ja hukkus. Seejärel saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit Hastingsi lahingus, milles Harold II hukkus. William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Sotimaa vastu ja lasi ...
Keskaegne Inglismaa Elisa Litvin 7C GAG 2012 Võõramaiste sissetungijate ohvrid Taani liideti Inglismaaga kokku 1066. aastal olevad troonipärimisküsimused Krahv Haroldi ning Norra kuninga Harald Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga ...
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertso...
ENGLAND... Normannid: · William I (vallutaja) 1066-1087 · Henry I 1100-1135 · Stephen 1135-1154 · Keisrinna Matilda 1141 Plantagenets: · Henry II 1154-1189 · Richard I (Lõvisüda) 1189-1199 · John I 1199-1216 · Henry III 1216-1272 · Edward I 1272-1307 · Edward II 1307-1327 · Edward III 1327-1377 · Richard II 1377-1399 The house of Lanchester: · Henry IV 1399-1413 · Henry V 1413-1422 · Henry VI 1422-1461, 1470-1471 The house of York: · Edward IV 1461-1470, 1471-1483 · Edward V 1483 · Richard III 1483-1485 Tuudorid: · King Henry VII 1485 - 1509 · King Henry VIII 1509 - 1547 ·...
Bayeux' vaip Autorid: Kristin Laas ja Eneli Uusmets Mis see on? ★ Romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. ★ 70 meetrit pikk ★ Riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. ★ Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. ★ Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. ★ Bayeux' katedraal Normandias. ★ Vaip on rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Kujundus ★ Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse, 30 ehitist ja 40 laeva. ★ Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Vaiba autor ★ Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. ★ Kuid selle võis teha ka Williami poolvend piiskop Odo, keda saab näha ka vaibal. See seletaks, kuidas suudeti nii täpselt edasi anda üksikasju...
Keskaegne London Grete Mark 11b klass Tartu Mart Reininku Gümnaasium Londoni kaart Londoni algus Paljude arvates on parim hetk alustada keskaegse Londoni ajalugu jõululaupäevast 1066, kui William "Vallutaja" krooniti kuningaks vastvalminud Westminster Abbey's. · William andis Londoni linna elanikele eraldi privileegid, kuid ehitas ka linna äärde lossi, et asju kontrolli all hoida. · See loss ja seda ümbritsev kompleks sai hiljem tuntuks kui Tower of London. Tower of London Loss käitus esmaülesandena kuninga residentsi ja valitsushoonena. Kuulsaks vanglaks sai see alles hiljem. ! Keskajal oli loss ka varasalv, mündivabrik ning majutas isegi linna loomaaia esimesi asukaid. Westminster Palace · 1097 William II alustas Westminster Hall-i ehitust, millest pidi saama uue Westminster Palace-i alus. · Viimane plaaniti aga peamiseks kuningate residen...
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse kee...
ROMAANI STIIL 1. Kus ja millal arenes välja Romaani kunst? 10. sajandil Prantsuse, Saksa ja Itaalia aladel. 2. Kas romaani kunst on pigem sakraalne või profaanne? Sakraalne (e. kiriklik) 3. Millest tuleneb romaani stiili nimetus? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. 4. Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli sakraalarhitektuur. 5. Romaani kirikute eeskujuks oli karolinglik basiilika. 6. Kirjelda romaani basiilikat! Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle ku...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide kel...
Luunja Keskkool Eve Tuvi 12 klass Komeet on Päikesesüsteemi ääre aladelt pärinev taevakeha Koosneb: jääst tahkest süsinikdioksiidist anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised kome...
Buckinghami palee Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis.Tänapäeval kuulub Buckinghami palee Suurbritannia riigile ,mitte kuningaperele.Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud.See on aeg mil kuningapere lossis ei viibi.Briti valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela.Palees töötab 450 inimest. Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. Hiljem on seda maa-ala müüdud,kingitud ja konfiskeeritud mitmeid kordi.Selle maa-ala omanikeks on olnud William Vallutaja,Henry VIII ja James I.Sellisesse kohta ehitati esimene loss 1624.aastal, mis 1674. aastal maha põles. Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi,mille nimeks sai Arlington House, kuna selle rajaja oli Henry Bennet.See loss on säilinud ja moodustab palee lõunatiiva. Bennet müüs lossi kuninganna An...
Kunstiajaloo kontrolltöö III Keskaeg 1. Mida kujutas endast Bütsant? Kirjelda ühiskonda! Rõhuti välisele võimsusele ja toredusele. Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. ...
Romaani arhitektuur Gert Kindel Lihula Gümnaasium 2009 Bayeux´i vaip Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem Bayeux' katedraalis Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina. Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservad on kaunistatud fant...
Kes on Britanlased? Briti inimesed on arenenud erinevates grupides. Kui Roomlased kutsuti Britanniasse 43 e.Kr, siis oli sees Keltide pool okupeeritud. Keldid olid Britannias erineva rühma inimesed 2000aastat.Suur osa Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.) Keldid säilitasid rahu Walesis, Sotimaal, Iirimaal ja lõuna-, lääne- Suurbritannias(Cornwallis ja Devonis). Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid ve...
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas ...
Keskaeg Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. Keskaeg ALGUS LÕPP 313. a Rooma Rahu lagunemine 1453. a Bütsantsi häving 330. a Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a Ameerika avastamine 395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla...
ROMAANI KUNST Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põik...
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, ...
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavalise...
3. kodutöö Esitlus: 5 vaatamisväärsust Euroopas Ivar Juhkam Vaatamisväärsused Euroopas Euroopat peetakse lääne kultuuri hälliks. 16.-20. sajandil kontrollis Euroopa enamust maailmast. Tänu Euroopa võimsusele on ajaloo jooksul rajatud siia suurejoonelisi ja kauneid ehitisi, millest paljudest on saanud armastatud vaatamisväärsused. Käesoleva esitluse käigus tutvustangi 5 nende hulgast. 5 vaatamisväärsust 1.) Colosseum 2.) Eiffeli torn 3.) Ermitaaži kunstimuuseum 4) Londoni Tower 5.) Louvre Colosseum Antiikaja suurim amfiteater Paikneb Roomas, ehitati keiser Tituse ajal Mahutab 50 000 pealtvaatajat Oli kasutusel kuni 526.a, vahepeal hüljati ja kasutati kivimurruna Tänapäeval kasutuses kontserdipaigana Autor: neharai5 https://www.flickr.com/photos/neharai1/18684327768/ Eiffeli torn Paikneb Pariisis, on üks Pariisi sümboleid Ehitati Gustav Eiffeli poolt 1889 Maailmanäituseks Konstruktsioon plaaniti ajutisena, kuid to...
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud...
Külastuskohtad ja vaatamisväärsused Westminster Abbey Ajalugu · Kuningad, kuningannad, riigimehed ja sõjaväelased; poeedid, preestrid, kangelased ja lurjused - koht kus näeb elavalt Briti ajalugu. · Gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. · See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. · Kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistne klooster · Peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks. · Inglaste jaoks on see palju olulisem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid on võidelnud ja praegugi võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid; paljud neist on siia maetud. · Eduard Pihtija rajas benediktlaste kloos...
ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Piiblistseenid Ro ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Hildeseimi toomkiriku Kristu...
Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessa...
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Romaani stiil (10-12. saj.) oli esimene silmapaistev stiil. Tekkepõhjusteks olid kristluse võit ja kindlustumine, viikingitest kristlaste saamine ning islami levikule piiri panemine. 11. saj. kasvas kõikjal, eriti Lääne-Euroopas kiviehitiste püstitamine. Usuelul oli Euroopat ühendav jõud ja palverännakutel pühapaikadesse tekkisid teede äärde kirikud ning kunstis toimusid muudatused tekkis romaani stiil. Lääne-Euroopas on ilmalik ja vaimulik võim lahus, kuid Venemaal, Bütsantsis jne. oli ta koos. Paavstide ja keisrite võimuvõitlus viis ristisõdadeni (1095). Romaani stiil oli seni tuntud stiilide segu, mis hiljem kujunes ühtseks vormiks. Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb k...
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui...
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta n...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla kugistab, kuid mina olengi tiiger; see on tuli, mis mind hävitab, kuid mina olengi tuli." (Jorge Luis Borges) 4. ,,Liblikas ei loe kuid, vaid hetki, ja tal on aega küllaga." (Rabindranah Tagore) 5. ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 6. ,,Aeg on kõige väärtuslikum asi, mida inimene saab kulutada." (Theophrastos) 7. ,,Kes teab, võibolla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert...
Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet...
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja Normandia troonipärijana tunnustama, kuid aadlikud olid pahased, et Matilda oli abiellunud Prantsuse kuningakotta. Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses lahkarvamused kiriku ja aadlike vahel ning enamik soovis Matilda nõo S...
Romaani stiili küsimuste vastused. 12.klass 1. Milline oli romaani stiilis ehitiste tüüpilisim tunnus? Romaani stiilis ehitiste tüüpilisim tunnus oli sakraalarhitektuur, basiilika, kitsad väikesed aknad ja uksed. 2. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiri: kolmelöövine ja ühise katusega, puuduvad aknad kesklöövi ülaosas. Uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel ehk pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorum e. Kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piil...
Romaani stiil Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal lõppes juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi (keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled ) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Sellega oli tähtsal kohal sakraalarhitektuur (reilgioosne arhitektuur). Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida kutsutakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitami...
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki ...
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
Aastarvud: 381.a ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord ...
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud juma...
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
Gooti stiil · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali k...
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdni...
Kordamisküsimused §18-27 1. Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmaj...
Läane-Prantsusmaal olid loovid valjast kuplitega fassadid kaunistatud skulptuuridega Liivakivist. Voi maakivist ehitised. Citeaux oli tsisterslaste emaklooster, cluny oli ka kellegi emaklooster. Skulptuurid olid puust reljeefidel oli palju märke. Kristus alati keskel. Kui kirikus on mees kellel on võtmed käes on tegu pyha peetrusega. Pilte ja reljeefe tehti et vaesed saaksid näha ja tunda piibli lugusid nad ei osanud lugeda. Romaani stiilis eelistatakse ähvardavaid suseesid. Et inimesed usuks jumalasse ja teine temaatika olid ylikute lood. Tähtis on see mida proovitakse jutustada. Symbolitega saadi aru mida prooviti edasi anda. Tähtsal kohal on ornament ehk muster. Ornament on abstraktne ja skemaatiline. Vahetevahel on ornamentidel loomi ja taimi kujutatud. Arvukalt loodi seina ja lae maale ehk fresko. Sest neid maaliti märjale seinale. Olulisel kohal maalikunstis on miniatuur maalid ehk raamatu pildid. Miniatuur maalid on tasapinnalise...
annaabi.ee 
