50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ellu2011
Õppematerjali autor
1202 kuulutas Inglise kuninga John Maata reeturvasalliks (John maata abiellus ühe oma vasalli kihlatuga) ja vallutas tema läänid Prantsusmaal. Niiviisi suurendas ta domeeni kahekordseks. 1209 algas ristisõda albilaste (usulahk Lõuna-Prantsusmaal) vastu, selle käigus allutati ka ketseriteks kuulutatud templirüütlid. Iiristisõjas-JohnMaatareeturiks-vallutastalääni-suurendasdomeeni-vs.albilasedja templirüütlid Bouvines' lahing 1214 Prantsuse kuningas Philippe II Auguste võitis Inglismaa, Flandria, Boulogne ja Saksa- Rooma ühendväed kindlustades nii Prantsusmaa tugevuse. Selle lahingu tulemusena kaotas keiser Otto IV oma võimu Saksamaal ja suri järgmine aasta. Prantsuse riigiaparaadi tsentraliseerimine. Asendas õukonna aadlikud keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine
otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp.
Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11. sajandi keskel, kestis enamiku 12. sajandist ja tõi kaasa palju lahinguid ning paljud sõltumatud mängijad vallutasid omale territooriume. Alles hiljem ühendati need Sitsiilia kuningriigiks. Erinevalt normannide Inglismaa vallutusest (1066), mis leidis aset mõne aasta jooksul pärast ühte otsustavat lahingut, oli Lõuna-Itaalia vallutamine aastakümnete ja paljude väheotsustavate lahingute tulemus. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. Manfred Sitsiilia kuningas 1258 1266. Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu.
Inimesed domineerimine riiklike ja omandisuhete üle, elukutseliste sõjameeste siiski otsisid viise, kuidas elu paremaks teha – näiteks (aadlike) domineerimine ühiskonnas ning aadli võim sõltuvate kolmeväljasüsteem, uued põllutööriistad, 13. saj – talupoegade üle. mehhaanilised kellad jne. Samuti on nt keskaegne leiutis ülikool. Mida keskajaga seostatakse? 2. LOENG 07.09.2020 - Keskajaga seostuvad tihti nõiaprotsessid, kuid massiline Allikad ja kirjakultuur nõiajaht on 16. – 17. sajandi fenomen.
nagu ka Euroopas keskmiselt moodustas aadelkond ligikaudu 1% rahvastikust, Hispaanias seevastu kuulus aadelkonna hulka 58%, Poolas koguni 810% elanikkonnast. Üleminek alalisele palgasõjaväele võttis aadelkonnalt kui seisuselt senise elatusallika ning sundis astuma tsiviilteenistusse või siis tegelema ettevõtlusega. Viimane võimalus nõudis ka teatud mentaalse tõkke ületamist, kuna pikka aega ei loetud majandustegevust aadlile seisusekohaseks. Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid