William Vallutaja kokkuvõte (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Inglise valitsejad

William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all.

Ajalugu

4

doc

Kordamiseks - Inglismaa ajaloost

KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 1067­1283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära ­ kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks

Ajalugu

5

doc

Inglismaa Keskajal

1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi

Keskaeg

5

doc

Keskaeg ajalugu - Inglismaa

1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi

Ajalugu

60

docx

Inglismaa ajalugu

aastaga kui Edward Usutunnistaja saadab oma naise venna Haroldi Normandiasse. Harold lubab anda trooni peale Edwardi surma Williamile. Edward annab aga Haroldile, kes lasi enda kohe järgmisel päeval kuningaks kroonida. Harold oma lubadust seega ei pidanud. Aprillis 1066 toob halva ende komeet (ja lendaski, Halley). Sügisel tuli Norra kuningas Harald Hardrada (1015-1066) Inglismaale sõjakäigule. Harald oli juba kaua aega olnud kuningas aga Harold suutis ta kiiresti puruks lüüa. William tuli aga trooni nõudma. Tuli suure laevastiku ja hobustega Inglismaale. Vaiba viimane kolmandik näitab Hastings’i lahingut (14.oktoober 1066) ja selle kulgu. Harold saab surma. Juba jõulupühal kroonitakse William Westminister Abbey’s kuningaks. Kroonimise osa vaibal säilinud ei ole. Edward Usutunnistaja (1042-1066) ja tema troonipärilus. Tal ei olnud järeltulijaid. Viibis palju Normandias, kus ta oli ka üles kasvanud. Käis reisidel ka veel oma valitsusajal.

Inglise ajalugu

16

docx

Inglismaa 1-19 sajand

saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ­ ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 ­ Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 ­ algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 ­ Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16

Ajalugu

11

pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ­ ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 ­ Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 ­ algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 ­ Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule.

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia (Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks Saratseenid. Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Vallutasid 9.-10 saj

Keskaeg

Kommentaarid (0)