Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

William Vallutaja kokkuvõte (0)

1 HALB
Punktid
Kokkuvõte William Vallutajast
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (~ 1028 -9.september 1087)
Ta oli Normandia hertsog alates 1035 Guilherme II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse .
Ta tõusis 25.septembril 1066 Inglismaa troonile ja valitses kuni 1087. aastani, mil ta suri.
Peale Inglismaa kuninga Edward Usutunnistaja surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Peapiiskop Aldred kroonis 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks.
Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale . Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge ’i lahingu, milles ta lüüa sai ja hukkus. Seejärel saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit Hastingsi lahingus, milles Harold II hukkus.
William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Šotimaa vastu ja lasi koostada Viimsepäevaraamatu (maksu- ja arveraamat).
William I suri hobuse seljast kukkumisel saadud vigastuste tõttu. Ta maad jagati peale ta surma kaheks: Normandia läks tema vanimale pojale Robertile ja teine poeg William sai endale Inglismaa.
Tal olevat olnud märkimisväärselt tugevad käed ja hea vastupidavus, nii et ta suutnud galopeerival hobusel atsutades vibu lasta. Tal olevat olnud ka muljetavaldav välimus ja raevukas ilme. Tema tervis oli surmani suurepärane, kuid hilisemas elus muutus ta paksuks.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/William_Vallutaja
http://en.wikipedia.org/wiki/William_the_Conqueror
William Vallutaja kokkuvõte #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kokkuvõte William Vallutajast

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Inglise valitsejad
8
docx

Inglise valitsejad

William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all.

Ajalugu
Kordamiseks - Inglismaa ajaloost
4
doc

Kordamiseks - Inglismaa ajaloost

KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 1067­1283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära ­ kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks

Ajalugu
Inglismaa Keskajal
5
doc

Inglismaa Keskajal

1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi

Keskaeg
Keskaeg ajalugu - Inglismaa
5
doc

Keskaeg ajalugu - Inglismaa

1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi

Ajalugu
Inglismaa ajalugu
60
docx

Inglismaa ajalugu

aastaga kui Edward Usutunnistaja saadab oma naise venna Haroldi Normandiasse. Harold lubab anda trooni peale Edwardi surma Williamile. Edward annab aga Haroldile, kes lasi enda kohe järgmisel päeval kuningaks kroonida. Harold oma lubadust seega ei pidanud. Aprillis 1066 toob halva ende komeet (ja lendaski, Halley). Sügisel tuli Norra kuningas Harald Hardrada (1015-1066) Inglismaale sõjakäigule. Harald oli juba kaua aega olnud kuningas aga Harold suutis ta kiiresti puruks lüüa. William tuli aga trooni nõudma. Tuli suure laevastiku ja hobustega Inglismaale. Vaiba viimane kolmandik näitab Hastings’i lahingut (14.oktoober 1066) ja selle kulgu. Harold saab surma. Juba jõulupühal kroonitakse William Westminister Abbey’s kuningaks. Kroonimise osa vaibal säilinud ei ole. Edward Usutunnistaja (1042-1066) ja tema troonipärilus. Tal ei olnud järeltulijaid. Viibis palju Normandias, kus ta oli ka üles kasvanud. Käis reisidel ka veel oma valitsusajal.

Inglise ajalugu
Inglismaa 1-19 sajand
16
docx

Inglismaa 1-19 sajand

saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ­ ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 ­ Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 ­ algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 ­ Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16

Ajalugu
Lühiülevaade Inglismaa ajaloost
11
pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ­ ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 ­ Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 ­ algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 ­ Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule.

Ajalugu
Keskaeg - Poliitiline ajalugu
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia (Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks Saratseenid. Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Vallutasid 9.-10 saj

Keskaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun