Keskaegne Londoni arhitektuur (0)

Keskaegne London
Grete Mark
11b klass
Tartu Mart Reininku Gümnaasium
Londoni kaart
Londoni algus
Paljude arvates on parim hetk
alustada keskaegse Londoni
ajalugu jõululaupäevast 1066,
kui William "Vallutaja"
krooniti kuningaks
vastvalminud Westminster
Abbey's.
· William andis Londoni linna elanikele eraldi
privileegid, kuid ehitas ka linna äärde lossi, et
asju kontrolli all hoida.
· See loss ja seda ümbritsev kompleks sai hiljem
tuntuks kui Tower of London.
Tower of London
Loss käitus
esmaülesandena
kuninga residentsi
ja valitsushoonena.
Kuulsaks vanglaks
sai see alles hiljem.
! Keskajal oli loss ka varasalv, mündivabrik
ning majutas isegi linna loomaaia esimesi
asukaid.
Westminster Palace
· 1097 William II alustas Westminster Hall-i ehitust,
millest pidi saama uue Westminster Palace-i alus.
· Viimane plaaniti aga peamiseks kuningate
residentsiks kogu keskajal.
Westminster Hall Westminster Palace tänapäeval
Sillad
· 1176 alustati esimese silla ehitamist üle
Thames-i jõe. See sild oli ainukene, mis
Londonis oli kuni 1739. aastani, kuna
ülekäik oli kitsas ja inimesed kasutasid
pigem jõeäärsete paadimeeste teenuseid.
Londoni sild
Kirik
· Keskaegses Londonis oli kirikul suur võim,
mis peegeldub kirikute arhitektuuris.
· Old St. Paul's Cathedral -i (ehitatud 1280)
peeti keskaja võimsaimaks katedraaliks
(puust torn hävis pikselöögijärgses
tulekahjus 1561).
· Samuti Westminster Abbey, mille William
III restaureeris 1269.
Old St. Paul's Cathedral
· 1123 asutati Londonisse St. Bartholomew
klooster, millest kasvas välja olukord kus
lõpuks oli linnas kokku 13 kloostrit.
St. Bartholomew klooster
Igapäevaelu Londonis
· Londoni populatisoon oli varakeskajaks umbes
18,000 inimest, kui Rooma-aegses Londonis oli
see olnud tippaegadel kuni 45,000 inimest.
· Linna valitses Lord Mayor ja nõukogu, kes valiti
kaupmeeste seast.
· Kuna kaupmehed olid võimuvõitluses tähtsad,
andis Williami vend Henry neile võimu
säilitamiseks õiguse makse koguda ja seriff valida.
· Keskaegne London oli
peenikeste pool puit,
pool tellisest majade ja
kitsaste tänavate
labürint.
· Tulekahju oht oli
konstantne ja
linnavalitsus võttis
vastu seadusi
tuleohutuse
tõstmiseks. Nt. ei
tohtinud majal olla
rookatus. Neid seadusi
aga ignoreeriti.
· Samuti oli konstantne oht katku haigestuda.
· Londonis oli ei rohkem, ega vähem, kui 16
katkupuhangut 1348. aastast lõpetades 1665.
aasta "Suure Katkuga".
· Kaupmehed said
linnavalitsusega hästi
hakkama, kuid neil oli
vaja kohti kus nõu
pidada.
· Igal kaupmeeste gildil
olid oma majad ja
saalid, kuid 1411
alustati Guildhall-i
ehitust, kus kohtuksid
kõikide gildide
esindajad.