20 tundmatut võõrsõna IT-18E Ralf Mikk 1.Fenkolit poes valides tuleb meeles pidada järgmist: varred peavad olema tihedalt kõrvuti ega tohi olla laiali vajunud. Tähendus - harilik apteegitill Allikas - forte.delfi 2.Minestroone tegemiseks on tarvis juurvilju ja makarone. Tähendus itaaliapärane makaroni-köögiviljasupp Allikas toidutare 3. Üleujutust võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja mussoonid. Tähendus - mandrite troopilistele rannikualadele omane püsiv tuul Allikas - eestiloodus 4.Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tähendus - pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi Allikas - toidutare 5.Baierimaal oli üks seidel 0,535 liitrit. Tähendus - vana vedelikumõõt Allikas fort...
autoriõigus 15. Kinos on kombeks süüa (popcorn).popkorni 16. Meie (team) töötab hästi.meeskond 17. See on linna parim auto(service).teenindus 18. Filmitähte piirasid (paparazzo).ajakirjanikud 19. Arvutile tuli juurde muretseda nii (hardware) kui ka (software) riistvara,tarkvara 2. Kirjuta tsitaatsõna õiges käändes! Festivali käigus nägime palju (perfomance) performance’id Käisime Laia tänava (botique) botique’is Osta kohvi kõrvale palju (croissant)croissanti 3. Seleta võõrsõna tähendust režissöör-lavastaja absurdne-mõttetu,võimatuna tunduv, mõistusvastane;iseendale vasturääkiv, väär aferist-afääridega tegelev isik, õnnekütt, petis annulleerima-tühistama, kehtetuks tunnistama baseeruma-põhinema, tuginema, rajanema bluffima-eksiteele juhtima; valetama bravuurne-hoogne, sädelev, uljas, väljakutsuv defekt-viga-rike familiaarne-pealetükkivalt sõbralik, käitumises liiga vaba v tuttavlik grimeerima-jumestama interjöör-siseruum
TALLINNA POLÜTEHNIKUM 20 meedias olevat sõna ja tähendused Kenert Värk SA- 17 Tallinn 2017 1. Kõrgematel sagedustel (alates mõnest kilohertsist) kasutatakse peamiselt metallkeraamilist magnetmaterjali ferriiti.- Vikipeedia.ee Ferriit- Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal 2. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik ega ole kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: ...
PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rektsioon, tüüpsõna, number, õigeks käänamiseks ja pööramiseks vajalikud vormid
vägivald ehk oodid idiootsusele." Võtsin eesmärgiks artiklitest leida kõik kinematograafia terminid, võõrsõnad, tsitaatsõnad ja omadussõnad. Sedeldasin 211 näitelauset, kusjuures kirjutasin teadlikult välja ka kõik korduvad sõnad, et oleks võimalik jälgida ka seda, missugused on need sõnad, mis filmidest ja kinost rääkivates artiklites rohkem korduvad. Iga sõna rühmitasin ainult ühte alarühma, mis ei välista seda, et omadussõna või termin on ühtlasi võõrsõna. Raskusi ja ebajärjekindlust tekitasid korduvad sõnad ja see, et ka terminite hulgas on võõrsõna tunnusega laensõnu. Seepärast otsustasingi võõrsõnade päritolu uurimisel võtta vaatluse alla nii eraldi välja kirjutatud võõrsõnad kui ka terminite alla paigutatud võõrsõnad. Raskused ka sellest, et sõnade liigitamisaluseid on mitmeid. Siinkohal kasutasin kõige suurema abina ,,Eesti keele käsiraamatut".
den'ti> saadikust madalam diplomaatiline esindaja 2. Leidke, kuidas oleks nõudlikus tekstis (nt laiale avalikkusele mõelduna) õige(m) väljendada järgmist1: üleriigiliselt, eelpool [mainitud], [firma] imidz, peldik, kruiis, suhkruhaigus. Üleriigiline - parem: riigi ulatuses, üle riigi, kogu riigis, kogu maal. ( Üleriigiline prokuröride kokkutulek. Üleriigilises ulatuses, üleriigiliselt) Eelpool (mainitud) parem: eespool mainitud, eelmainitud 1 NB! Võõrsõna on (kui ta leksikaalses normis esineb) parem kui tsitaatsõna, omasõna on parem kui võõrsõna, neutraalne keelend ja termin paremad kui argikeelend ja madala kasutusväärtusega (vana, kantseleilik) termin jne. Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö (firma) imidz parem: imago (kuvand, kellestki v millestki avalikkuses loodud kujutluspilt . Kauba, firma, laulja imago. Rahvasõbra imago loomine) peldik käimla kruiis ristlus
buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, sokolaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole. ÜKS TÄISHÄÄLIK aktsionär kormoran restoran
B-tüvi keda, mida. Tegusõnade puhul nud vorm. (Ma olen õppinud) Palatalisatsioon ehk peenendus iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb l, n, s, d ja t ähede hääldamisega, kui neile häälikuile järgneb häälik i või j. N: Palataliseeritud tulp, mänd, kass (lill, puu, loom) Palataliseerimata tulp, mänd, kas(sammas, vispel, küsisõna) Võõrsõnade õigekiri ja tsitaatõnad. Võõrsõna eesti keele reeglitega muganemata laensõna Laensõna Kui võõrsõna on keeles kaua kasutusel olnud, siis häälikulised võõrjooned ajajooksul kaovad ja ta muutub omasõnadega nii sarnaseks, et tavakõneleja enam ei tajugi, et tegu on võõrsõnaga. Kõnes tuleks vältida vähetuntuid võõrsõnu, kirjas võõrsõnade liigtarvitamist. Võõrhäälikud f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud.
Võõrsõnade õigekirjutus SÕNA, MIS ALGAB B, D, G banaan, doping, giid SÕNA, MILLES ON F, S, Z, Z Võõrsõna firma, sampanja, serbett, on... prozektor, sarz, looz TIHTI PEARÕHK 1. SILBIST KAUGEMAL miniatuur, trimester, vanill VAHEL PIKK TÄISHÄÄLIK Võõrsõnas 1. SILBIST KAUGEMAL on... galerii, idee, marinaad, akadeemia, annulleerima, poliitiline, O- HÄÄLIK 1. SILBIST KAUGEMAL auto, logo, stereo TAVATUD Võõrsõnas HÄÄLIKUÜHENDID on... bluff, pasha, röntgen, hüatsint, anekdoot, müokard, Kas kõik need tunnused korraga? Tavaliselt EI Kuid võivad ka olla... · eselon, grafiti, biograafia, graafika, brosüür, kaselott;
10 võõrsõna meediast 1. Tegelikult oli asja tuumaks minu punane džiip, millega ma väga harva sõidan, ja mis ei tahtnud mind korralikult teenindada. 2. Tõsi, ei ole erakonda, kes poleks oma valimislubadustega bluffinud. 3. Kivimaa arvates ei peaks aga heategevust kindlasti afišeerima. 4. Ebalust ärataks ka tõsise šokohooliku plaan magusa söömine lõpetada. 5. Maksu- ja tolliamet on uurimiste käigus tabanud suures koguses ainet, mis oma välimuselt sarnaneb hašišile. 6. Nõuan revanši ja teen talle järgmisel korral tuule alla! 7. Elroni pressiesindaja sõnul on firma rongid sel aastal juba viis korda ära soditud; viimati värvisid vandaalid oranžid rongivagunid grafitiga kirjuks 8. juunil. 8. Me sõime meestega lõunat, borši, ja siis läks tulistamiseks. 9. Alandagem kõigi liikmete palgad näiteks tuhandele eurole, siis kaovad sealt otsekohe kõik rikkurid ja aferistid, kelle põhie...
Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja s ühe tähega: harf, surf, golf; vrd teise tulba pikka s-d esimese ja kolmanda tulba ülipika s-ga: bors (selle) borsi (seda) borsi burs bursi bursi puns punsi punsi revans revansi revansi revanseerima Võõrsõnade kirjutamine Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. VÕÕRSÕNAD Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole: Üks täishäälik
üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri
NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele hääldusreeglid on lihtsustunud, ja neis ei esine võõrtähti c, q, w, x, y.
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerim...
all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea küll
self-made man (ingl) [self-meid män] - omal jõul edu saavutanu
tax-free (ingl) [täks-frii] - käibemaksuvaba
yuppie (ingl
Üha rohkem iseloomustab uuemate laensõnade muganemist variatiivsus, st ühel sõnal võib esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev versioon ei ole piisavalt tuntud. (Pedaja 2006: 30) 3.2 Rõhk Laensõna rõhk muganemisel sõltub paljustki sellest, kuhu langeb laenuvõtja keeles sõnarõhk. Mida rohkem me võõrsõna oma igapäevases kõnes kasutame, seda kiiremini hakkab ta sarnanema meie keele sõnadega. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile ja sõna hakkab käänduma eestipärastunud õpik-tüübi mitte võõrsõnade sepp- tüübi järgi. (Pedaja 2006: 32) 3.3 Võõrapärased häälikud Enamik inglise häälikuid ja nende ühendeid saame raskusteta eesti keelde üle kanda. Varasemaga võrreldes kasutatakse mugandeis vähem š ja ž häälikuid, kuna neid 4 S. Liiv, Kuul selver ruulib
palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua neli alaliiki: · tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening); · ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) · häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) · lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidzei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). (Pedaja 2006:28) Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kover. Variantsus näitab, et
EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmata, kas ta on õigel teel. Alates järgmisest aastast on ühistransport tasuta. Võrreldes, hoolimata jne -des/-tes kahelt poolt komaga. Autojuht, saates sõnumit, tegi avarii. -nud/-tud/-v/-tav komaga. Püss laetud, oli ta valmis lahinguks. Erinevalt, sõltuvalt, vastavalt, olenevalt ilma komata. Erinevalt vanast on uus kasulik. D kõrvale Z, T kõrvale S. Tadzikk, dzuudo; tsempion, tsa-tsa-tsa Rõhk võõrsõna lõpus, siis k,p,t 2x: Usbekk, tadzikk ,,Telekas'' ja ,,teler'' on enam kasutuses kui ,,vusser''. Kui lebo on kirjutada ,,kusett'' v ,,operett''? H mehaaniline, mehaanik, psüühiline, psüühika, stiihia HH psühhopaat, psühhiaater, psühholoogia, arahhis annulleerima, zürii, hasis, fasist, tsehhid EL-i, NATO-t jne Võõrnimetuletis väikse tähe ja ülakomaga (hääldus, kaashäälikuühend). Camus'lik, goethe'lik; dostojevskilik, hermann'lik, bonn'lane. Võrdle: pealinlane, kasjas
20 võõrsõna meediast Zenith Capital Managementi partner Kristel Meos aitab rikastel klientidel rahaasju ajada. Partner – inimene, firma jne, kellega on äri suhted. Elamislubade skandaali ajal oli tema korterisse ja majja sisse kirjutatud mitu miljonäri. Skandaal – tüli, korra rikkumine. Selliseid varandusi õnnestub ametnikel ja poliitikutel koguda teisteski korrumpeerunud postsovetlikes riikides Korrumpeerunud – müüdav Postsovetlik – Riigid, mis kuulusid NSV Liitu. Raadio Sky Plus sügishitikonkursil osaleb La La Ladies looga "Sulle". Hit – Asi, mis lühikese ajaga muutuv kuulsaks Konkurs - võistlus Briti luurejuht hoiatas agressiivse Venemaa eest. Agresiivne - vaenlik Venemaa kasutab uusi tehnoloogiaid oma vastasseisus läänega. Tehnoloogia - kogum meetodeid, protsesse ja materjale kasutada mis tahes tegevusvaldkonnas. ...
- tee (jook, kõnnitee, käsk) Homograafid: Sõnad, mille kirjapilt on samad, hääldus erinev - palk - sulg - metsa Homofoonid: Hääldus sama, kirjapilt erinev - müüa - müüja - maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub). Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese,
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
reegel), bar- rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si- oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise
Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud. Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed. Liigitus on täpne ja toimub ühel alusel. Inimesed on targad ja rumalad. Liigitus ei toimu ühel alusel. Õppeained jagunevad obligatoorseteks ja fakultatiivseteks. Liigitus toimub ühel alusel. 6. LIIGITADA MÕISTED 1. Riik - demokraatlik, monarhlik 2. Sõna - võõrsõna, omasõna 3. Arv - ratsionaalne, irratsionaalne 4. Valitseja - president, kuningas 5. Kutse - kirjalik, suuline 6. Maja - kortermaja, eramaja, ridaelamu 7. Kool - algkool, põhikool, keskkool, ülikool 8. Puu - okaspuu, lehtpuu 7. DEFINEERIDA MÕISTED 1. Hing - see, mis elustab keha 2. Põhjus - objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed. 3. Aksioom - väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud
võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik). Nimetavalise moodustustüvega liitomadussõnade hulgas on lekseeme, mis moodustavad ekspressiivse tähendusega liitsõnu omadussõnadega: tulikuum, verinoor, surmigav. Laiendosadega moodustatakse sõnaraamatulekseemide kõrval ka uusi tekstiliitsõnu: surmloll.
Kaashäälikuühendi õigekiri 1) Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega 2) l, m, n, r järel kirjutatakse III vältes olev s kahe tähega 3) ki, gi liite ees ei kao ära ühtegi tähte 4) kui sõna lõpeb ja algab sama tähega kui liide siis ei kao ära ühtegi tähte 5) liitsõnades ei kao ära ühtegi tähte 6) nud- kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Võõrsõna tähendus ja ortograafia Tolerantne salliv Suverääne iseseisev Interfunktsioon kirjavahemärgistamine Generatsioon põlvkond Traagiline kurb, vapustav Psüüh iline vaimne Afi müürileht Banaalne labane Humaanne- inimlik Soome-Ugri keelkonna keeled Germaani keeled Roomaani keeled Slaavi keeled Inglise Prantsuse Vene
Ajalugu kt2 Mõisted: Kuidas nimetatakse endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest 1991. aasta detsembris moodustatud uut ühendust?- Sõltumatute Riikide Ühendus Nimeta koht Nõukogude Liidus, kus toimus 1986. aastal õnnetus aatomielektrijaamas.- Tšernobõl Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985
· kui keskvõrdes on i (nt: karmim > kõige karmim) 7. Silp da lisandumine da-silp ei lisandu omadussõnadele, mis on 2-silbilised ning u-, i-lõpulised (nt: vilu: vilu: vilu; tragi: tragi: tragi; tore: toreda: toredat). 8. Eesti keele põhikäänded on ainsuse omastav ja mitmuse omastav, peakäänded on ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev ning mitmuse omastav, osastav ja sisseütlev. 9. Võõrsõna tunnused Võõrsõnatähed f, s, z, z: fanfaar, saslõkk Sõna alguses b, d, g: buss, duss, geel Pearõhk esisilbist tagapool: amulett, monarh Pikad täishäälikud esisilbist tagapool: pioneer, akvaarium o järgsilbis: medaljon, revisjon 2
HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss
kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst Vene keelest: raamat, lusikas, raamat, nädal, kapsas, saabas, aken, kasukas, sinine. Soome keelest: suhe, edu, huvi, rühm, eeldama, esinema, harrastus, valdama. Inglise keelest: sport, broiler, fänn, pubi, sprint, puding, tennis, dogi.
i ja j Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. Erandiks on lühike sisseütlev (majja). va-ja, vai-a sa-jad, sai-ad h Pika täishääliku järel olev h kirjutatakse ühe tähega: psüühika, stiihia Pikk h sõna lõpus kirjutatakse kahe tähega: epohh, almanahh f ja s proff, profi, proffi guljass, guljasi, guljassi Kaashäälikuühendi (kaks eri kaashäälikut on kõrvuti) reegel: bors, borsi, borsi puns, punsi, punsi Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r. Enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega. Kindlat seaduspärasust ei ole. Ühe tähega: apelsin, tärpentin, brigadir, terminal Kahe tähega: arhivaar, inventuur, magistraal, mandariin, plastiliin, poroloon SÕNADE LÕPPSULGHÄÄLIK Tuleb vaadata sõnarõhku. 11
moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht). - Laiendosaks võib olla ka nimetavaline arvsõna (nt üksmeel, nelinurk, kolmkõla). - Kui laiendosaks on võõrsõna, on see nimetavas (nt kontsertmeister, sportauto, neoonvärv). - Kui laiendosaks on tuletis, oleneb liitmismall tuletustüübist: 1) nimetavas on us-lõpulised 3s, us-lõpulised 2s III-vältelised, ik-lõpulised arvsõnatüvelised + mitmik ja tervik (nt haridusamet, looduskaitse, kolmikhüpe, tervikpilt). 2) omastavas on mõned us-lõpulised 2s III-vältelised, us-lõpulised 2s II-vältelised, e-lõpulised,
2) sissejuhatus lühike ja informeeriv 3) sisu põhjalik, küsimustele vastused 4) kokkuvõte võib puududa, tagajärjed Artikkel : probleemlugu 1) Pealkiri põhiprobleem, väide või küsimus 2)Sissejuhatus tekkimise lugu 3) Sisu erinevad lahendused, põhjused 4)Kokkuvõte parim lahend, probleemikordus, küsimuste esitamine Õigekiri häälikutel 1. sulghäälikud (k,p,t,g,b,d) · sõna alguses oleneb kas on võõrsõna või mitte · sõna keskel sõltub hääldusest ja rõhust. Käändsõnad: omastav,osastav,rajav jne. Pöördsõnad: ma-tegevusnimi Nt: murdma murdsin · sõna lõpus sõna rõhk, võõr või omasõna -ki, -gi sõltub tähendusest -ki (sulghäälikud s,h,f,s) -gi (täishäälikud, helilised häälikud l,m,n,r jt) 2. H õigekiri · Sõna alguses tähendusest
häälikuvariantidega, selgub, kui võrdleme sõnapaare nagu tall (omastav talle) ja tall (omastav talli), on ja onn, küsisõna kas ja nimisõna kass, kott (omastav kota) ja kott (omastav koti). Märkus. Sageli võib sõna siiski hääldada nii palataliseeritud kui palataliseerimata konsonandiga, ilma et see tähendust muudaks. Nt sõna kuut (omastav kuudi) saab hääldada nii palataliseeritud kui palataliseerimata t-ga, võõrsõna fond nii palataliseeritud kui ka palataliseerimata n-iga. Ühe- või teistsugust hääldust võib niisugusel juhul pidada kõneleja isikupäraks. Häälikute moodustuskoha järgi jagunevad eesti keele konsonandid järgmiselt: a. bilabiaalid ehk huulhäälikud, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil /m/ ja /p/; b. labiodentaalid, mis moodustatakse alahuule ja ülahammaste vahel /v/ ja võõrfoneem /f/; c
6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7.liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt- si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). 4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
Moesõnade liig- ja väärkasutamine Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel............................................................4 1.1. Tõlgitud moesõnad............................................................................................................4 1.2. Sõnade liigkasutus.............................................................................................................5 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad....................................................................................6 2. Konteksti vastu eksimine...............................................................................................................7 2.1. Liigselt...
Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen.
Ka määrsõna vastastikku ja omadussõna vastastikune õigekiri on keeruline mõista, õige on kirjutada vastastikune (missugune?) arusaamine, vastastikusel (missugusel?) kokkuleppel, aga vastastikku (kuidas?) kasulikule koostööle. http://opetaja.edu.ee/ortograafia/Taheortogr/haalikuPikkus/harjutused/B1_lik.html 4. Märgi iga sõna poolituskohad püstkriipsuga. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. Kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), mo-no-gramm (mitte mo-nog- ramm). Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. programm, põua, pingsalt, pillas, kirsse, meeleolust, püüa, kilogramm, ilusad, peal, laua, alumine, vilksti, ajal, randlased, istuvad, treialid, pitskrae, fotograaf, funktsioon, kaua,
käega märku anda. Publiku kaasamine aitab kuulajatel meeldivamalt ning huvitavamalt loengus aega veeta, mitte vaadata vaid kella ning mõelda kui aeglaselt need seierid liiguvad. Kindlasti on oluline jälgida keelekasutust. Liigne sidesõnade ning parasiitsõnade kasutus võib publikule häirivaks muutuda. Ettevaatlik tuleks olla võõrsõnadega- sinu sõnum peab olema publikule kergesti mõistetav. Liigne ja valesti kasutatav võõrsõna jätab esinejast tihti targutaja mulje, tema esinemist on oluliselt raskem jälgida. Lühenditega tuleks olla ettevaatlik- kahjuks ei pruugi kuulajad nendest alati aru saada. Soovitav on vältida slängi kasutamist. Sinult oodatakse korrektset keelekasutust, siiski soovivad nad huvitavat ning ilmestavat sõnaseadmisoskust. Soovitav on mõnusat ja kergesti jälgitavat stiili hoida. Selleks, et minust parem esineja saaks, pean panema suuremat rõhku ettekande ning iseenda ettevalmistamisele
võõrkeelse sõna kirjapilt (efekt eestipäraselt ja effect inklisepäraselt). Vanemate laenude korral kasutati täheühendit sh, mida tänapäeval enam ei tehata (kohver, muhv, paragrahv). 5 Lõppsilbi kirjutamine Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel ei saa lähtuda rõhust. Topelt täishäälikuga kirjutatakse siis, kui võõrsõna lõppeb helitu kaashäälikuga (marmelaad, sünagoog). Helilise kaashääliku korral esineb nii pikka, kui ka lühikes täishäälikut (mandariin, apelsin). Sellepärast tuleks sõnade kirjapilt lihtsalt meelde jätta. Kahe- või kolmesilbiliste sõnade lõppkaashäälikuga on sarnased raskused ning ka nende kirjapildid tuleks ära õppida. Osade kahesilbiliste sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel võib kasutada
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Töötas ka AK's. Teadustaja oli koguaeg. Ta oli oma tööga väga rahul. Suhtus asja kohusetundlikult, kuna ei tohtinud eetris vääratada. Kord oli väga range. Kord oli juhtunud seik, kus Ruth ütles kogematta Keskkomitee 2. sekretäri asemel ainult Keskkomitee sekretär ning sellest tuli suur pahandus. Oli oht isegi vallandatud saada. Kokutamisi olla ei tohtinud, töö oli väga pingeline, kuid Ruth sai asjaga väga hästi hakkama. Kui tektis tuli sisse mõni võõrsõna, uuriti täpselt välja kuidas seda hääldada. Konsulteeriti isegi asjatundjatega. (vanaisa Arvi Püss mälestused, 2009) 6 Kokkuvõte Oma nooruspõlves oli ta õnnelik. Täis elujanu, särtsu ja hoolitsust. Talle meeldis töö, mida ta tegi ning ta nautis seda täiel rinnal. Vanaduspõlves kippusid peale nukrushood. Kartus surma eel ja paljud muud. arvestades
ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, päritolu ja seletustega, samuti hulk võõrkeelseid sõnu. Saab teada, mis keelest on tulnud otsitav võõrsõna või võõrlühend, mis valdkondades ja mis tähenduses seda kasutatakse või mida tähendab mõni võõrkeelne mõttetera. Pane oma sõnadega kirja, mis on peamine õigekeelsussõnaraamatu ja seletava sõnaraamatu vahe. Seletavast sõnaraamatust ei saa infot õigekirja kohta. 1. Töö sõnaraamatuga ÕS 2013: http://www.eki.ee/dict/qs2013/ Vali Kasutusjuhend jm lisad ning leia vastused. a. ÕS-is kasutatakse nelja liiki sulgusid: looksulg, ümarsulg, nurksulg, noolsulg. Kuidas
yuppie, millest on saanud pintsaklipslane, kuid sõna show pole siiani endale vastet leidnud.Üldlevinud roogade nimetused võiksid samuti jääda oma originaalkujule, kuid aastatega eesti keelde juurdunud nimetusi, näiteks rostbiif(roastbeef) ja biifsteek(beafsteak) ei ole mõtet tagasi originaal keelde muuta. Võõrnimedetuletiste puhul tuleb nime algneortograafia säilitada. Moodustades kohanimest Wales selle koha asuka saame waleslane. 1.2 Millise kuju võtab võõrsõna On laensõnu, mis tulevad eesti keelde otse mõnest teisest keelest ja võtab siin omale sobiva kuju, kuid on ka sõnu, mis tulevad meie keelde läbi mitme keele ja millele on õiget kirjapilti raske anda.Palju on selliseid laensõnu võetud inglise keelest. Tihti juureldakse, miks kasutatakse eesti keeles sõna baarmen just nii. Inglise keeles tähenda sõna men mehi mitmuses, ainsuses peaks olema man. Siinkohal tulevad mängu varasemad laensõnad gentleman(dzentelmen) ja
Päris vanades laenudes on f-i asemel hv (ahv, kahvel). 3) pearõhk järgsilbil (popurrii, vanill) 4) pikad täishäälikud järgsilbis (akadeemia, galerii, idee) 5) o järgsilbis (foto, logo) 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid (bluff, sfäär, džemper, foogt) Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. Võõrsõnarühma kirjutamisel on 3 rühma: 1. 3silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Kui võõrsõna lõpeb helitu konsonandiga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega (antiloop, garderoob). Kui võõrsõna lõpeb helilise konsonandiga l, m, n, r, siis kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais 2ga, aga kindlat seaduspära pole. 2. 2silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega (arter, bakter). 3
Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üh...
Itaalia fashismiga ja Portugalis Salazari diktatuuriga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi. (Rinne, 2013) 8 3 DEMOKRAATIA JA LIBERALISMI VÕITLUS “Demokraatia” on kreeka võõrsõna ja tähendab rahva “valitsemist”. Demos tähistab rahvast, mõnikord ka alamrahvast ehk pleebsi. Kratos viitab jõulisele valitsemisele ja erineb sellega arche-st, mis viitab pigem “juhtivale” või “originaarsele” valitsemisele, nagu näiteks sõnades “monarhia” või “hierarhia”. Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema, nimelt “poliitiliselt võrdsete kodanike enamus kas isiklikult või (enamuse) valitud esindajate kaudu”
1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf. Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel). Vähem tuntud sõnu tuleb sõnastikust kontrollida. Lõppsilbi sulghäälik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
