NÄDALAPROGRA MM RÜHM: KASVATAJAD: Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev ÄRATUS ÄRATUS ÄRATUS (võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, 8.00 tubade korrastus, tubade korrastus, tubade korrastus, rivistus) rivistus) rivistus) 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK 10.00- SAABUMINE Väljasõit Vikingite (registreerimine, Esmaabi koolitus 11.15 majutus, rivistus) ...
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid: Iluvõimlemine (Rhythmic Gymnastics) on olümpiamä...
RÜHM: „SPORTLASED”- 16 tüdrukud,10 poissi Pille-Riin Pruus,Heidi Reial,Margus Mäeots Esmaspäev"Tere sport"Teisipäev"Meeskond" Kolmapäev"Võistlused" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade 8.00 korrastus,rivistus)H.Reial, korrastus,rivistus)H.R P-R.Pruus, M.Mäeots eial,P-R.Pruus 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK SAABUMINE(registre erimine,majutus, 10.00- rivistus);H.Reial; Mäng; Rahvastepall; Võrkpalli 11.15 P-R.Pruus, H.Reial,P- alused;reeglid, M.Mäeots;rühmater R.Pruus,M.Mäeots,Spord harjutused;H.Reial,M ritoorium istaadion uruplats LAAGRI ...
Noore kergejõustiklase aastane treeningplaan ettevalmistuseks noorte maailmameistrivõistlusteks I ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober-november) Ülesanded: - Organismi järk-järguline ettevalmistamine järgnevateks intensiivsemateks ja mahulisematemaks treeninguteks. Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. - Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. - Lihasvastupidavuse arendamine - Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni...
Mis on Pilatese võimlemine? Selle võimlemissüsteemi lõi 1920. aastatel saksa-kreeka päritolu iseõppija Joseph H. Pilates. Juba lapsena tundis ta huvi oma keha arendamise vastu, sest oli sünnipäraselt nõrguke. Teiste lastega mängimise asemel luges ta tundide kaupa anatoomiaatlast ja hulkus metsades. Esimese maailmasõja ajal elas mees Inglismaal ja töötas põetajana raskelt haavatud Briti sõdurite haiglas. Põetajana töötades kinnitas ta liikumatuks jäänud patsientide voodite külge venivad paelad ja niimoodi sündisid uued harjutusmasinad. Pärast I maailmasõda töötas Pilates Hamburgis ja arendas edasi oma "sisemiste lihaste jõu" teooriat, mis 1920. aastate lõpus ilmus trükist "Kontroloogia" nime all. Esimese stuudio avas Pilates 1926. a. New Yorgis ning see sai kohe populaarseks tantsijate hulgas, eesotsas kuulsa koreograafi Martha Grahamiga. Pilatese süsteem koosneb tervikuks ühendatud lihas-, hingamis- ja tasakaaluharjutuste kompleks...
Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1...
Tervislikud eluviisid. Austatud õpetajad ja klassikaaslased. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Tervislik eluviis ei seisne kapsalehe närimises, vaid selliselt elamises, et tervis oleks korras nii praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel mää...
VÄLILAAGER Kell 8.15 me sõitsime Jõhvi bataljonisse, kus meile anti välja sõduri riided ja mud varustus, et sõita edasi metsa. Kui me tulime Jõhvisse meid jagati kolmeks rühmaks jai gas rühmas oli veel 3 jagu. Kui me tulime Jõhvist metsa esimene, mida me tegime oli telgi ehitamine. Pärast seda meile räägiti kuidas peab käituda metsades, näiti südurite žestid ja veel kuidas peab õigesti maskeerida. Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et kui tuututatakse kaks korda, siis peab jooksma oma kohale, kus pead kaitsma oma territooriumi. Kui, aga, tuututakse kaks korda, siis peab koguneda ühele kohale, mi soli meie peakoht, kus toimus söömine, kogunemine, võimlemine jne. Pärast seda meil oli natukene vaba aega, aga me olime nii väsinud, et ei jaksnud mitte midagi teha ja lihtsalt istusime oma telgis. Umbes kell 21:00 me hakkasime ha...
Gustav Adolfi Gümnaasium Riistvõimlemine Kehaline kasvatus Koostaja:Merily Viita Klass: 11.a Juhendaja: Keiu Põlluveer Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine.........................................................................................................
Uurimuslik essee: Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal Svetlana Grigorjeva Ernst Idla sündis 8, aprillil 1901. aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritu...
Kontrolltöö küsimused Halvatud haige õendus-hooldustöö põhimõtted: 1. Patsiendikeskne tegevus 2. Ühtne meeskond 3. Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut 4. Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega 5. Usalduslik vahekord 6. Pikaaegne tegevus Probleemid: 1. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel 2. Söömine ja joomine 3. Uriini pidamatus 4. Kõhukinnisus 5. Raskused hügieenivajaduste rahuldamisel 6. Oht ennast vigastada 7. Oskamatus oma võimeid ja jõuvarusid hinnata 8. Tundlikkuse häired 9. Muutunud liigutuste täpsus ja sujuvus, häiritud ruumitaju 10. Kaalu läbi võimalikud ohud ja võta tarvitusele julgestusabinõud !!!! Õendus/hooldusprobleem Kuidas aidata Tegevuse eelduseks on et patsient tahab uuesti liikuma õppida Häiritud liikumine 1. Kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemood...
Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapn...
3 Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust. Alates 18. sajandist on või...
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse aktiivset ja passiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes? Aktiivne rüht seistes - õige kehaasend, mille korral on lihased minimaalselt koormatud. Seistes on näha pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balanseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi korral tõmbub keha küüru ja hingamine kiireneb. Loomulik hingamine sõltub kehaasendist (tasakaaluasendist ja sirutatuse...
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvüimlemiseks,...
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisos...
Loksa Gümnaasium Iluvõimlemine olümpiamängudel Referaat Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit....
Kas lugemine loeb? Eget Lina, 10 Ra Kas lugemine loeb? Kindlasti vastus sellele küsimusele puudub, sest inimesi on erinevaid ning igaühel meist on oma arvamus. Kui keegi küsiks minult seda, ütleksin, et see on kahe otsaga asi, sest just seda see on. Me mõtleme, milleks üldse lugeda, kui on olemas internet, raadio, televiisor, sõbrad ning mõnel üksildasel päeval kaaslaseks meile meie oma mõtted. Jah, ei saa väita, et see on vale, kuna teadmised, ideed ning palju muud on tänapäeval kättesaadav tuhandel erineval viisil, seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla täna positiivne ning rääkida sellest, et lugemine loeb, miks, kuidas ja kellele? Sir Richard Steele on öelnud: ''Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.'' , kui nüüd mõtlema hakata, siis ...
Kuus lihast, mis kontrollivad silmamuna liikumist, on järgmised: külgmine sirglihas liigutab silma väljapoole, ninast eemale keskmine sirglihas liigutab silma sissepoole, nina suunas ülemine sirglihas liigutab silma ülespoole SILMALIHASTE TREENIMINE alumine sirglihas liigutab silma allapoole ülemine põikilihas keerab silmamuna ülemist osa nina poole alumine põikilihas keerab silmamuna ülemist osa ninast eemale SILMADE VÕIMLEMINE Hoia pea liikumatult ja suuna pilk otsevaatest maximaalselt üles ja alla. Esialgu tee 3 kordust, kui oled juba rohkem harjutanud, võid teha kuni 10 kordust. SILMADE VÕIMLEMINE Seejärel lõdvesta silmad. Tee sama vasakule ja paremale ning seejärel ka diagonaalides. Kella keeramine Vaata kauguses asuvat objekti,ning kujuta ette, et vaatad hiiglaslikku kella, keskpunktiks
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Koostaja: Rauno Leesi Klass: 11rl Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest Uurimistöö Juhendaja: Ülo Liblik Kilingi-Nõmme 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs....................................................... 4 MEETOD I............................................................................................................................................... 5 MEETOD II.....................................................................................................................................
• liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
1.Sissejuhatus Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli ...
varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt Aristokraadid Elukutselised sportlased Üliõpilased 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.R...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas Helin Sinisalu AÜ III kursus Valga 2012 Naisvõimlemise arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise areng esimeses Eesti Vabariigis vaatamata raskustele ja pedagoogide puudumisele on olnud imekspandav, seejärel nõukogude võimu all olles naisvõimlemise jätkuv areng niiöelda ,,varjus". Pärast antiikkultuuri hävimist jäi hoolitsus tütarlaste ja naiste kehalise arengu eest kauaks unustusse. Alles XIX sajandil, seoses vajadusega naisi üha enam rakendada ühiskondlikus tootmises, kerkis uuesti päevakorda nende kehaline areng. Eesti ...
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal ...
BEEBIEELARVE TARVIKUD: Vanker 640 Soojakott vankrile 49,90 Vihmakile vankrile 25 Turvahäll 119 Turvatool 265 Vann 9 Vannilina 18,80 Vannitermomeeter 4 Voodi 110 Voodikarussell 60 Madrats 25 Tekk 11 Voodipesukomplekt(5-osaline: tekkikott,padjapüür, voodipehmendus,voodiseelik, lina) 70 Baldahhiin 25 Lamamistool 79 Kummut koos mähkimisalusega 710 Beebitarvete kott 78 Beebimonitor 79 KOKKU: 2377,7 BEEBI TARVIKUD: Britton mähkmed( esimeseks elukuuks 5 pakki, 50 tk pakkis) 50 Lutt 5 Lutipudel 10 Küünehoolduskomplekt 6 Beebikreemid 15 Riided(body'd, püksid, pluusid,sokid, mütsid jne) 100 Pesemisasjad(shampoon, vannivaht, dussigeel) 15 KOKKU: 201 NAISELE: Riided(uued püksid, pluusid, pesu jne) 200 Rasedatele vitamiinid( 7kuud kokku, alates sellest, kui teada sain, et rase) 50 Võimlemine(keskmine arvestus, palju trenni saab teha kokku raseduse ajal) 45 KOKKU:295 KOGU BEEBIEELARVE: 2873,7 PILDID: b...
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. ...
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8 ...
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ...
arvutamine, muusika ja võimlemine · Peredesse, kus oli kooliealisi poisse palgati paidagogos e. lapsesaatja Muusade kool · LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist · MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma · VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist. Gümnasion (gymnos kr. k. alasti) · Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia. · Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. Seitsme vaba kunsti ained Efeebiteenistus · Vanuses 18-20 · Sõjaline ettevalmistus Homoseksuaalne armastus kui osa Kreeka kasvatusest
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal..................................................................
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, ...
Ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks...
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja vähe...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Igal erialal on ohud, pole sellist eriala, mis on täielikult turvaline. Suurel määral saab loetleda tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa välja tuua, et töö on täielikult ohutu. Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohut...
Seljaaju trauma ka seljaaju kahjustus Laceratio medullae spinalis (ld.k) Seljaaju kahjustus, mille tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Ülevaade Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song). Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Halvatuste põhilised põhjused Autoavarii 36% Kuulivigastusel Ehitusel ,,ebaõnnestunud" kukkumisel Puu alla jäämisel Vette hüpped tundmatus kohas suitsiidid Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib siiski seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse "kõrgusest" ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud. Seljaaju kahjustused võib jagada 2 rühma Täielikud kahjus...
Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk inf...
• 19 JUULI KUNI 3 AUGUST • LISAKS MOSKVALE TOIMUSID ALAD KA TALLINNAS (PURJETAMINE) • RAHVUSVAHELIST SPORDISUURVÕISTLUST SAATIS OLÜMPIAMÄNGUDEVASTANE BOIKOTIKAMPAANIA, MIDA TOETASID 65 RAHVUSE ESINDAJAD • EESTIST OSALES 11 SPORTLAST KUULSAMAD SPORTLASED MICHAEL JORDAN (KORVPALLUR) BABE RUTH (PESAPALLUR) MUHAMMAD ALI (POKSIJA) JIM BROWN (AMEERIKA JALGPALL) WAYNE GRETZKY (JÄÄHOKIMÄNGIJA) EESTI • SAJANDI ALGUSES ESIMESED SPORDISELTSID (JALGRATTA, JOOKSMINE, VÕIMLEMINE, JALGPALL, POKS, UJUMINE, UISUTAMINE) • EESTLASED OLID OLÜMPIAMÄNGUDEL ESIMEST KORDA 1918 VENEMAA VÕISTKONNAS • 1919 RAJATI EESTI SPORDI LIIT JA EESTI OLÜMPIAKOMITEE • 20. SAJANDI KUULSAMAKS SPORTLASEKS NIMETATI PAUL KERES • ERIKA SALUMÄE (JALGRATTUR) ANTS ANTSON (KIIRUISUTAJA) JAAN TALTS (TÕSTJA) ERKI NOOL (KÜMNEVÕISTLEJA) PAUL KERES (MALETAJA)
Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.T...
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level Fifth level de algataja. · Valiti juhtima ROKi. · Naiste osavõtt oli vastuolus tema vee...
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Tervislikud eluviisid Katrin Karu, 1KU Tahtsin kirjutada selle ettekande tervislikest eluviisidest, sest tegelikult on ka minu jaoks tervislikud eluviisid tähtsad ja arvan, et neist tuleks kinni pidada, kui tahta tervet ja kaua kestvat eluiga. Selle tõttu valisingi teemaks tervislikud eluviisid ning selle põhimõtted. Tervislik eluviis tähendab seda, et sa toitud ja elad tervislikult. Sellisele eluviisile aitab väga kaasa ka regulaarne trenni tegemine, igasugused spordialad ja näiteks on ka väga kasulik võimlemine. Selleks ettekandeks lugesin palju erinevaid materjale tervislike eluviiside, toitumise ja muude teemade kohta ja pean tõdema, et see pani mind ikka korralikult mõtlema. Tervislikuks eluviisiks on mõeldud näiteks järgmised spordialad: jalgrattasõit, ujumine, sörkimine ja kõndmine. Informeerisin ennast ka sellega, et tuleb jälgida pidevalt mida sööd, sest ...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse, tugevdab lihaseid ja luid, ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide ehk niinimetatud hea kolesterooli taset, alandab vähki haigestumise riski. Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu. Sööge palju juur- ...
Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev ...
Mina ja tervislikud eluviisid 2013 Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on...
PIKA, DRUNKOREKSIA JA PREGOREKSIA Grete Marleen Kongo PIKA Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast pica; Inimene sööb mittesöödavaid asju; Põhjustab pliimürgitust, aneemiat, hammaste ja seedeorganite vigastusi; https://www.google.ee/search? q=pica+disease&biw=1093&bih=521&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi6yNS DssfJAhXnqXIKHdfJDzQQ_AUIBigB#imgrc=JimNkJbnbqtS9M%3A VORMID JA ISELOOMULIKUD TUNNUSED Amülofaagia; Geofaagia; Pagofaagia; Erinevate bioobjektide söömine; Erinevate majapidamiskemikaalide manustamine; Süüakse kõikvõimalikke muid asju; TEKKEPÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Puudus toorainetest, tahetakse tunda mingit kindlat tekstuuri, magusa maitse saamiseks, nälja peletamiseks; Surm, mürgitus, lootekahjustused, defitsiit, seedekulga vigastused, rikutud hambad, parasiitide saamine, paistetus; ...
Skolioos Mis see on Skolioos see on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Skolioos küfoos, kuid skolioos + küfoos = küfoskolioos Tekkepõhjused Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Omandatule juhtudele tulevad: ainevahetuse häired, närvihaigused, rahhiit ja sageli pidev vale istumisasend. Skolioosi liigid Skolioos jaguneb päritolu järel (kaasasündinud või omandatud), vormide järel (C-kujuline,S-kujuline ja Z-kujuline), asenduse järel (kaela, rinna, nimme ja ristluu osas) ja nurkade järel (1 määr 1° - 10°, 2 määr 11° - 25°, 3 määr 26° - 50° ja 4 määr > 50°) Tagajärjed Halb istumisasend Vähenenud käeliigutused Viltune peahoiak Valud Alanenud hingamis- ja südamefunktsioon Muutunud kehakuju Psüühilised reaktsioon...
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treenimiseks peab looma mingi kindla kava kuna mida teha sest kui jätta vahele mõni tree...
Soovituslik suvine treeningkava 7-12. aastastele judokatele Eesmärk: iseseisva sportimisharjumuse kujundamine, üldfüüsilise vormi parandamine Harjuta 3-5 korda nädalas 1. Sörkjooks rahulikus tempos (jookse sellise kiirusega, et oleksid võimeline sõbraga samal ajal vestlema). Kokku jookse nii mitu minutit kui vana oled. Igal nädalal jookse 1 min rohkem kui eelmisel nädalal. 2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel näda...
ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraa...
annaabi.ee 
