10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40
.............................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................30
huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides.
.......................9 Teine aste enda kohta käiv sõnavara................................................................. 10 Kolmas aste kodu sõnavara............................................................................... 11 Neljas aste lauseehituse sõnavara .....................................................................12 Viies aste mõtteterviku moodustavad väljendid ning laused............................ 14 Kuues aste tõelise raamatu lugemine................................................................ 14 Seitsmes aste tähestik........................................................................................14 VEAD, MIDA VÄLTIDA........................................................................................... 16 MIDA PEAKS TEGEMA............................................................................................17 KAS TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE ON KAHJULIK?.................18 KOKKUVÕTTE...
ühtegi tara või okastraati. Piiririik on meis endis, kuna me kõik oleme isiksused oma valikute ja võimalustega. See Õnnepalu teos on aidanud mul vaadata maailma veidi teise pilguga ja pannud mu mõistma, et tegelikult elame kõik ühes ja samas suures maailmas, kus meil kõigil on võrdsed õigused. Ma soovitan seda raamatut kõigile kõrgetasemelise kirjanduse huvilistele ja arvan, et kahetseda ei tule mitte kellelgi, kes seda loeb. "Piiririik" oli minu arvates väga huvitav raamat. See oli lausa ainulaadne, sest sellist raamatut ma pole varem veel lugenud. Mulle meeldis see, et ta oli kirja pandud justkui teisiti. Alguses ma ei saanudki aru, kes on peategelaseks kas mees või naine. See lisas minu arvates põnevust ja lugemislusti. Autor on ometigi mees ja seetõttu oli imelik kogeda, et tegelane on hoopis naissoost. Lähemalt sellest naisest rääkides... ta oli kuidagi imelik
Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;
enesekindlusse. Kuulamine on aga omaette kunts, mõned inimesed on head kuulajad ja suuduvad kergesti jälgida öeldu sisu, teistel on aga raske sajaprotsendiliselt keskenduda. Kui kuulute viimasesse kategooriasse, püüdke kujutleda kaht sõna: lõõgastunud keskendumus. Niisuguses meeleseisundis suudate hästi kuulata. (Nannetti 2004: 56) Kuulmine ja mõistmine on sama vanad kui inimkond. Võrreldes sellega kuuluvad kirjutamine ja lugemine suhteliselt lühikest aega üldhariduse hulka. Emakeeles valmistavad need suhteliselt uued tehnikad meile rohkem raskusi kui mõistmine ja rääkimine. Võõrkeeles on see aga vastupidi. Paber on kannatlikum kui kiirelt poetatud sõna. Lugedes näeme, kus üks sõna lõpeb ja teine algab. Me võime järele mõelda, lehekülgi tagasi keerata ja uuesti üle vaadata. Kuulmis- ja nägemistaibu puhul peame me seevastu sumpama helide ja zestide segadikus, mida me ei saa vastavalt
Kõik kommentaarid