Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne-Kas lugemine loeb? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui selline üldse loeb enam midagi?
  • Kui internetis surfamine?
  • Miks kuidas ja kellele?
  • Kellele on üldse lugemine ning kellele see loeb?
Kas lugemine loeb? Eget Lina, 10 Ra
Kas lugemine loeb? Kindlasti vastus sellele küsimusele puudub, sest inimesi on erinevaid ning igaühel meist on oma arvamus. Kui keegi küsiks minult seda, ütleksin, et see on kahe otsaga asi, sest just seda see on.
Me mõtleme, milleks üldse lugeda, kui on olemas internet , raadio, televiisor, sõbrad ning mõnel üksildasel päeval kaaslaseks meile meie oma mõtted. Jah, ei saa väita, et see on vale, kuna teadmised, ideed ning palju muud on tänapäeval kättesaadav tuhandel erineval viisil, seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla täna positiivne ning rääkida sellest, et lugemine loeb, miks, kuidas ja kellele?
Sir Richard Steele on öelnud: ’’Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.’’ , kui nüüd mõtlema hakata, siis tõetera on selles lauses sees küll, kui me loeme, see arendab meid, me mõtleme rohkem ning oleme ideederohked ja tõepoolest, kui kõrvutada lugemist võimlemisega, siis võimlemine tugevdab ning arendab keha, samamoodi nagu seda teeb lugemine meie vaimule. Loomulikult lugemine loeb juba ainuüksi sellepärast, et see on tervislikum ning ei riku nii palju silmi, kui seda teeb internet või televiisori vaatamine, kuid samas, seda ei saa kellelegi peale sundida , sest muidu poleks sellel mõtet, huvi kaob ning tekib omast kogemusest lausa vastikustunne mõne raamatu puhul, võtame kasvõi kohustusliku kirjanduse.
Kuid kahjuks kurb on tõdeda, et täna leidub väga vähe inimesi, kellele tõeliselt meeldib lugeda ning, kes tõepoolest seda naudib, jällegi võime süüdistada kübermaailma, kes röövib meie aja ning tahtmise midagi kasulikku teha. Samas leidub ka inimesi, kes ei oska lugeda, mitte sellesmõttes lugeda, et ei tunne tähti või sõnu, see on midagi sügavamat, ütleme nii, et lugemine on omaette kunst , nagu ka mõtlemine ja kirjutamine, seda peab oskama teha, lihtsalt mõttetult raamatut või lehte vaadata ei anna meile midagi, me peame keskenduma ning aru saama, millest käib jutt, sama on ka eespool mainitud mõtlemise ja kirjutamisega.
Kellele on üldse lugemine ning kellele see loeb? – vastus on lihtne, absoluutselt kõigile. Ma ei usu, et keegi pole mitte kunagi mitte ühtegi raamatut algusest lõpuni läbi lugenud. Tõsi, see võis olla kohustuslikus korras, kuid siiski, olgem ausad. Lugemist peaks õpetama ning õppima juba noorest east , siis on see lihtsam ning suureks kasvades mõistame me lugemise tähtsust ning oskame lugeda mõttega, südamega, mõistuse ning hingega, see on selle asja juures kõige tähtsam, kuid ei saa jätta jällegi mainimata, et tänapäeval, ei pöörata sellele just eriti palju tähelepanu, mis on väga halb, kõigil on ainult kübermaailm, kust asju saab väga kergelt ning kiirelt kätte. Minu arvates tuleks sellele kuidagi lõpp teha, ning hakata mõtlema sellele, et kui kasutada ainult online teenuseid, sureb kirjutamine, lugemine ning mis kõige tähtsam meie mõtlemine kergelt öeldes lihtsalt välja.
Lugemine loeb, sest see teeb inimese täisväärtuslikumaks. Olla õnneliku välimusega on õnneasi, osata aga lugeda ja kirjutada on looduseand.
Kõne-Kas lugemine loeb #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40

Eesti keel
Ülenurme Gümnaasiumi 10-ja12-klasside õpilaste lugemisharjumused
38
docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

.............................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................30

Kirjandus ja ühiskond
luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS
59
pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust ­ tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud

Kirjandus
Uurimistöö-Kohustusliku kirjanduse populaarsus 11 klassides
15
docx

Uurimistöö "Kohustusliku kirjanduse populaarsus 11.klassides"

VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides.

Kirjandus
Täissõnameetodil lugema õpetamine
20
doc

Täissõnameetodil lugema õpetamine

.......................9 Teine aste ­ enda kohta käiv sõnavara................................................................. 10 Kolmas aste ­ kodu sõnavara............................................................................... 11 Neljas aste ­ lauseehituse sõnavara .....................................................................12 Viies aste ­ mõtteterviku moodustavad väljendid ning laused............................ 14 Kuues aste ­ tõelise raamatu lugemine................................................................ 14 Seitsmes aste ­ tähestik........................................................................................14 VEAD, MIDA VÄLTIDA........................................................................................... 16 MIDA PEAKS TEGEMA............................................................................................17 KAS TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE ON KAHJULIK?.................18 KOKKUVÕTTE...

Lapse areng
Piiririik - Inimene kahe maailma vahel
3
doc

Piiririik - Inimene kahe maailma vahel

ühtegi tara või okastraati. Piiririik on meis endis, kuna me kõik oleme isiksused oma valikute ja võimalustega. See Õnnepalu teos on aidanud mul vaadata maailma veidi teise pilguga ja pannud mu mõistma, et tegelikult elame kõik ühes ja samas suures maailmas, kus meil kõigil on võrdsed õigused. Ma soovitan seda raamatut kõigile kõrgetasemelise kirjanduse huvilistele ja arvan, et kahetseda ei tule mitte kellelgi, kes seda loeb. "Piiririik" oli minu arvates väga huvitav raamat. See oli lausa ainulaadne, sest sellist raamatut ma pole varem veel lugenud. Mulle meeldis see, et ta oli kirja pandud justkui teisiti. Alguses ma ei saanudki aru, kes on peategelaseks kas mees või naine. See lisas minu arvates põnevust ja lugemislusti. Autor on ometigi mees ja seetõttu oli imelik kogeda, et tegelane on hoopis naissoost. Lähemalt sellest naisest rääkides... ta oli kuidagi imelik

Kirjandus
Eesti keel ja kirjandus
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;

Kirjandus
EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

enesekindlusse. Kuulamine on aga omaette kunts, mõned inimesed on head kuulajad ja suuduvad kergesti jälgida öeldu sisu, teistel on aga raske sajaprotsendiliselt keskenduda. Kui kuulute viimasesse kategooriasse, püüdke kujutleda kaht sõna: lõõgastunud keskendumus. Niisuguses meeleseisundis suudate hästi kuulata. (Nannetti 2004: 56) Kuulmine ja mõistmine on sama vanad kui inimkond. Võrreldes sellega kuuluvad kirjutamine ja lugemine suhteliselt lühikest aega üldhariduse hulka. Emakeeles valmistavad need suhteliselt uued tehnikad meile rohkem raskusi kui mõistmine ja rääkimine. Võõrkeeles on see aga vastupidi. Paber on kannatlikum kui kiirelt poetatud sõna. Lugedes näeme, kus üks sõna lõpeb ja teine algab. Me võime järele mõelda, lehekülgi tagasi keerata ja uuesti üle vaadata. Kuulmis- ja nägemistaibu puhul peame me seevastu sumpama helide ja zestide segadikus, mida me ei saa vastavalt

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun