Kõne-Kas lugemine loeb? (0)

Kas lugemine loeb? Eget Lina, 10 Ra
Kas lugemine loeb? Kindlasti vastus sellele küsimusele puudub, sest inimesi on erinevaid ning igaühel meist on oma arvamus. Kui keegi küsiks minult seda, ütleksin, et see on kahe otsaga asi, sest just seda see on.
Me mõtleme, milleks üldse lugeda, kui on olemas internet , raadio, televiisor, sõbrad ning mõnel üksildasel päeval kaaslaseks meile meie oma mõtted. Jah, ei saa väita, et see on vale, kuna teadmised, ideed ning palju muud on tänapäeval kättesaadav tuhandel erineval viisil, seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla täna positiivne ning rääkida sellest, et lugemine loeb, miks, kuidas ja kellele?
Sir Richard Steele on öelnud: ’’Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.’’ , kui nüüd mõtlema hakata, siis tõetera on selles lauses sees küll, kui me loeme, see arendab meid, me mõtleme rohkem ning oleme ideederohked ja tõepoolest, kui kõrvutada lugemist võimlemisega, siis võimlemine tugevdab ning arendab keha, samamoodi nagu seda teeb lugemine meie vaimule. Loomulikult lugemine loeb juba ainuüksi sellepärast, et see on tervislikum ning ei riku nii palju silmi, kui seda teeb internet või televiisori vaatamine, kuid samas, seda ei saa kellelegi peale sundida , sest muidu poleks sellel mõtet, huvi kaob ning tekib omast kogemusest lausa vastikustunne mõne raamatu puhul, võtame kasvõi kohustusliku kirjanduse.
Kuid kahjuks kurb on tõdeda, et täna leidub väga vähe inimesi, kellele tõeliselt meeldib lugeda ning, kes tõepoolest seda naudib, jällegi võime süüdistada kübermaailma, kes röövib meie aja ning tahtmise midagi kasulikku teha. Samas leidub ka inimesi, kes ei oska lugeda, mitte sellesmõttes lugeda, et ei tunne tähti või sõnu, see on midagi sügavamat, ütleme nii, et lugemine on omaette kunst , nagu ka mõtlemine ja kirjutamine, seda peab oskama teha, lihtsalt mõttetult raamatut või lehte vaadata ei anna meile midagi, me peame keskenduma ning aru saama, millest käib jutt, sama on ka eespool mainitud mõtlemise ja kirjutamisega.
Kellele on üldse lugemine ning kellele see loeb? – vastus on lihtne, absoluutselt kõigile. Ma ei usu, et keegi pole mitte kunagi mitte ühtegi raamatut algusest lõpuni läbi lugenud. Tõsi, see võis olla kohustuslikus korras, kuid siiski, olgem ausad. Lugemist peaks õpetama ning õppima juba noorest east , siis on see lihtsam ning suureks kasvades mõistame me lugemise tähtsust ning oskame lugeda mõttega, südamega, mõistuse ning hingega, see on selle asja juures kõige tähtsam, kuid ei saa jätta jällegi mainimata, et tänapäeval, ei pöörata sellele just eriti palju tähelepanu, mis on väga halb, kõigil on ainult kübermaailm, kust asju saab väga kergelt ning kiirelt kätte. Minu arvates tuleks sellele kuidagi lõpp teha, ning hakata mõtlema sellele, et kui kasutada ainult online teenuseid, sureb kirjutamine, lugemine ning mis kõige tähtsam meie mõtlemine kergelt öeldes lihtsalt välja.
Lugemine loeb, sest see teeb inimese täisväärtuslikumaks. Olla õnneliku välimusega on õnneasi, osata aga lugeda ja kirjutada on looduseand.