V. Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1. Mõtesta lahti teose pealkiri. Mia olulist saad teada elu kohta sõjajärgses Eestis? Kuidas elati maal ja milliseid vihjeid andtakse elule linnas? Millised olid inimestevahelised suhted, millised olid inimeste himud? Teose pealkiri tähistab seitsmendat kevadet peale sõda. Sain teada, et elementaarsetest tarvetest oli suur puudus. Ka kuivaineid oli vähe. Inimesed umbusaldasid üksteist. Elujärg linnas oli veidi parem, kuid maal oli lihtsam end ära elatada (ise kasvatati toitu). Inimesed olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii, himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada. 2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas, aktiivne, kohati enesekeskne (nagu kõik lapsed) ja veidi rutakas. Ta sai oma pereliikme...
V. Luik "Ajaloo ilu" SISUST Sissejuhatuseks võib öelda, et ,,Ajaloo ilu" tegevustikku polegi nii lihtne kirjeldada, sest seda kipuvad varjutama elavad kirjeldused, kujundite rohkus ja luulelisus terve loo kestel. Kuid järelikult ei peagi tegevustik alati olema esiplaanil, tegelased läbinähtavad ja toimuv selge nagu vesi. Tuleb välja, et ka puhas sõnade ja lausete ilu on hea ja põnev lugeda. Aga siiski. 1968. aasta augusti Nõukogude Liidus Riia linnas tavalises korteris on 21-aastane eesti tüdruk. Samal ajal toimuvad NSVL-is otsustavad sündmused: liitriigi väed okupeerivad Tsehhoslovakkia. Kuid tütarlaps on Riias ja ootab oma armastust Lionit ehk Levi, kes ajab tutvuste kaudu Moskvas asju, et ta ei peaks, saanud ometigi sõjaväekutse, minema sõjaväeteenistusse. Põhjus on lihtne: Lion on kunstnik ja sõjaväeteenistus lihtsalt ei mahuks tema ellu ega tuleks kunstitegemisele kasuks. Tüdruk istub ja ootabki seal Riia korteris, kuulama...
Viivi Luik Elulugu Sündinud 6.nov 1946 Viljandimaal 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8- kl koolis ja Tallinna kaugõppekoolis Esimene raamat 1965. aastal Alates 1965. a. töötas Tallinnas raamatukoguhoidjana Kirjanike Liidu liige alates 1970.aastast Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas Kirjutas romaane, lasteraamatuid, esseesid ja luulekogusid Tunnustused: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia(1975, 1976, 1982, 1985),ENSV riiklik preemia(1987),Juhan Liivi luuleauhind(1988),Eesti Vabariigi Kultuuripreemia(1992),Eesti Vabariigi aumärk(2000) jm ,, Lisaks lugemisele armastas viie- kuuene Viivi Luik välja mõelda igasugu lugusid, eriti õuduslugusid, aga ka naljakaid, selliseid, mis ümberkaudseid lapsi kas hirmutasid või päris suurtele nalja tegid. Laps luiskas tihti tõepähe kokku lugusid, mida tegelikult polnud juhtunud. Tagantjärele tundub, nagu olnuksid need õuduslood tollal kirjutamise a...
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopol...
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R ...
Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinilill...
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kell...
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõu...
Kristiina Ehin luuletaja ja proosakirjanik Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 20...
Leia antud rägastikust üles kõik alltoodud sõnad. Kui oled kõik sõnad on üles leidnud, jäävad mõned tähed maha kriipsutamata, nendest saadki kokku lugeda lahendussõna (lahendussõna loe kokku ülevalt alla paremalt vasakule kriipsutamata tähtedest). Sõnad on ruudustikus peidetud diagonaalis, ülevalt alla, alt ülesse, vasakult paremale ja paremalt vasakule. R L H E L I L L E D A K P A T P U A L P N A A A H L I U A L I S N A N I K M E I T T N K S I I K E I S H A I S T M A N A P U L S S D A A K T A T A U S T E R K S L K L U U L E T A K L D A K V A R E L L KAT...
OPTILISED ILLUSIOONID Krisel Soomann MA10 Illusiooni mõiste Ladina keeles: illusio Meelepete, pettekujutlus, tajueksimus, alusetu lootus, täitmatu unistus Illusioon: Samades tingimustes reeglipäraselt korduv tajueksimus Optilised illusioonid Tajueksimused, kus visuaalseid objekte ja nende elementide objektiivseid ruumilisi omadusi ning suhteid kujutatakse ebaadekvaatselt Optiliste illusioonide jaotus Pikkuse illusioonid Suuruse illusioonid Orientatsiooni illusioonid Lokalisatsiooni illusioonid Vormi illusioonid Pikkuse illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Müller-Lyeri illusioon 1889 Suuruse illusioon Click to edit Master text styles ...
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu Nak...
Vladimir Nabokov Koostas:................. Elulugu 23. aprill 1899 Peterburg – 2. juuli 1977 Montreux Vene päritolu Ameerika kirjanik ja kriitik Rikkast ja tuntud aadlike perekonnast Veetis oma lapsepõlve ja nooruspõlve Saint Peterburgis Rääkis inglise, prantsuse ja vene keelt Aastal 1916 päris kinnisvara Rozhdestveno Samal aastal avaldas oma esimese luulekogu 1918 kolis perega Ukrainasse 1919 kolis perega Inglismaale ning läks Trinity ülikooli zooloogiat õppima Aastal 1920 kolis Nabokovi perekond Berliini Aastal 1925 abiellus Vera Slonimiga Aastal 1934 sündis neil laps Dmitri Aastal 1940 kolis perekond elama USA-sse Vladimir töötas vabatahtlikuna Ameerika loodusmuuseumis 1947-1948 andis USA-s vene keele ning kirjanduse loenguid, mis olid väga populaarsed Aastal 1953 lõpetas Vladimir raamatu Lolita, mis osutus väga edukaks 1961 kolis abikaasaga Montreux paleesse Šveitsis Suri 2. juulil br...
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) ...
· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luul...
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
Linnutee GALATIKA Indrek Tõkke 12. klass Mis on Galaktika? Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galatikarühmas Sisaldab umbes 200-400 miljardit tähte Umbes 13,2 miljardit aastat vana Linnutee välimus Kunstniku nägemus Linnuteest Vaade Linnuteele Amburi tähtk...
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
Inglise kunst. Popkunsti tekkimine Matti Luik 12A Popkunst Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Briti ja Ameerika kunstitoodang aastatel 1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jät...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastiku loodusteadlikud käsitlused Essee Tartu 2016 Minu arvamus maastikust ühtib Viivi Luigega, kes on öelnud, et maastik on kõik, mis inimesest väljaspool elu- või tööruumi seinu ümbritseb. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). See on kõige lihtsam ja arusaadavam tõlgendus, mille sellest raamatust leidsin. Nimelt saab kogu maapinda, millel ei asu asulaid ega suuri veekogusid minu meelest nimetada maastikuks. Kui maastikus esinevad järved või tiigid on need osa maastikupildist, kui aga on tegemist mere või ookeaniga pole maastiku näha. Kui maapinnal asuvad üksikud majad ja talukompleksid on need osa maastikupildist, kui on aga tegemist linnaga, on maapinnale rajatud ...
Fassaadide soojustusmaterjalid VAHTPOLÜSTÜROOL, VAHTPOLÜURETAAN, FENOPLAST JA VAHTPOLÜETÜLEEN Riina Ratassepp Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev • Kasutamismugavus • Keskkonnasõbralikkus • Raskesti...
BALETT N i i n a g u o o p e r, o n k a b a l l e t t m u u s i k a l i n e l a v a t e o s . K a s i i n o n t e r v i k l i k u k s k u n s t i t e o s e k s ü h e n d a t u d mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Erinevalt ooperist, kus teose sisu ant akse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Pantomiim on tegevuse ja tunnet e väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente. Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süzee muusikaga lahutamatus seoses. Mitte mingil juhul ei ole balletimuusika lihtsalt tantsusa...
Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe ...
Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis so...
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
Ideekaart 1) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa · Põhitegelased: Andres Paas väga töökas, sihikindel ja tugev. Ta ajas taga tõde ja õigust, kuid sai peagi aru, et see ei maksa eriti palju ning aegajalt on kasulik tõde veidi väänata.(Pearuga pool oma elust kohtu vahet käies). Ta oli ühtlasi ka suhteliselt jonnakas ja arvas, et temal on alati õigus, teised on tema vastu ülekohtused. Pearu Murakas kaval, salalik ja visa hingega. Ta tahtis Andrese maad endale saada, sest arvas, et Vargamäe ei saa eksisteerida kahe peremehega. Selleks, et Andrest Vargamäelt minema saada, mõtles ta välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis. · Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis · Põ...
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodu...
LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L...
MUUSIKAL „CABARET“ Referaat Sisukord 1 Ajalugu…………………………………………………………………..………..3 Autoriteet……………………………………………………………………....….4 Sisukokkuvõte………………………………………………………………….....5 Osatäitjad……………………………………………………………………….....6 Peaosatäitjad………………………………………………………………………7 Lavastaja…………………………………………………………………………..8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest………………………………………………….9 Minu arvamus………………………………………………………………….....10 Pildid ………………………………………………………………………….….11 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….12 Ajalugu 2 Cabaret on raamatule põhinev muusikal, kirjutatud Christopher Isherwood’i poolt, muusika John Kander’i ja laulusõnad Fred Ebb’i poolt. eEsietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1972. aastal valmis muusikali alusel film, mille lavastas Bob Fosse, peaosades Liza Minnelli, Michael York, Joel Grey ning Fritz Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „...
1 Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajadus Lauri Luik Moos Referaat Olustvere 2015 2 Sisukord Moosi keetmise õpetus........................................................................................... 5 Moosikook............................................................................................................... 6 Näiteks: Piparmündimaitseline vaarika-sokolaaditort.............................................6 Fukntsionaalne moos.............................................................................................. 9 kokkuvõtte............................................................................................................ 11 moos on suhkrurikas marjadest või puuviljadest keedetud toorhoidis.Moosi säilitab kõige paremini suhkur.On olemas vaarika moos...
MATKAMINE NOORSOOTÖÖ OSANA Referaat sportlik-tervistavate ürituste korraldamise metoodikast Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootö...
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikats...
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
29.04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel o...
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberi...
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass ROOMA RÕIVASTUS Referaat Juhendaja õpetaja: TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Rooma rõivastust..............................................................................................................................4 1.1 Meeste riietus.............................................................................................................................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus.............................................................................................................................
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused...
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
William Shakespeare (1564 1616) Eluloo põhifaktid Shakespeare elust teatakse kindlalt erakordselt vähe; nii vähe, et see on andnud alust kahtlustele, kas sellist kirjanikku nagu Shakespeare üldse olemas oli või on tegemist mitme autori ühistööga. Olgu kuidas on, lugejate jaoks on tähtis, et sellised suurteosed on maailmakirjanduses olemas. William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal Stratford upon Avonis, kuupäev pole küll kindel, kuid selleks on peetud 23. aprilli. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12-aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Stratfordi Grammatika koolis. Edasise haridustee kohta andmed puuduvad. 27. novembril 1582. aastal abiellus William talutütar Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt. (NB! Nimed on...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maie Rõmmel MK 12-TE EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised 2 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................4 1. Kaubamärgistused..............................................................................................................5 Kasutatud materjali............................................................................................................. 22 ...
Pjotr Tsaikovski looming Referaat Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Elulugu.....................................................................4 Ooperid......................................................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning se...
annaabi.ee 
