Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Türi" - 307 õppematerjali

türi on talle ka praegu oluline ja seetõttu otsustas ta ka oma uue raamatu esitluse seal korraldada. Mihkli uus raamat on „Kooparahvas läheb ajalukku“. Kuid tuntuks jääb ta siiski ühe oma esimese raamatu järgi „Hiired tuules“. Mihkel Muti sõnul on aadlik, see kes ei taha tingimata saada midagi, vaid kes kannab olemise raskust. Ta on parem, ta on saatusest määratud juhtima ja sellepärast ta seda ka teeb.
thumbnail
11
odp

Türi

Saarepeedi school Türi Autor:Tauno Toomsalu 03.03.2013 Türi history 1347 Türi first mentioned in historical records by the name of Turgel 1687 The establishment of the first school 1900 Railway traffic (Viljandi­Tallinn, Türi­ Paide) opened Türi city 1917 Türi gains the rights of a market town 1924 The first secondary education institution in Türi opened ­ Türi Horticultural Gymnasium 1926 The rights of a town given to Türi Türi administrative 1950 - 1959 Türi - the centre of Türi County.1997 Türi College of the University of Tartu for environmental science studies opened. 2000 Türi declared the Spring Capital of Estonia by Mart Laar, the prime minister of Estonia 2005 Türi became the administrative centre of newly formed Türi Parish. Türi museum 1995 Türi Museum opened.

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Türi linn

Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle-

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õpetajate päev Türi Põhikoolis

Õpetajate päev Türi Põhikoolis 5.oktoobril peeti rahvusvahelist õpetajate päeva, mille raames andsid tunde iga kooli kõige vanemad õpilased. Türi Põhikoolis andsid seega tunde üheksandikud, ning appi tulid ka Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Tunnid Türi Põhikoolis olid sel päeval lühendatud ning sellele järgnes aktus õpetajatele. 5.oktoober on ülemaailmasetele haridusasutustele tähtis päev, see on päev, mil väärtustatakse õpetajaid ja nende tööd. Türi Põhikoolis olid 1.-6. klassile tunde andmas Türi Põhikooli üheksandikud ja 7.-8. klassile andsid tunde Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Hommikul tulid kooli nn libaõpetajad (üheksandikud ja

Meedia → Meedia
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Türi linn

TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
xlsx

Transpordi infosüsteem labor 4

1. Kiiruspiirangu märgid „Suurim kiirus“ Tee nr Tee nimetus Soidutee Algus mkaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17461 Teeegistris valisin aruannete koostamine ja punktandmete aruanne. Teeks valisin TallinnRapla-Türi maan 2. Pidin leidma kiiruspiirangu märgi pildi. Liiklusmärk „Suurim kiirus“ peaks asuma siin, kuid seda pole. 3. Ristmikud Tee number Tee nimetus Soidutee Tee kaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 10914

Logistika → Transpordi infosüsteem
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Türi Raadiojaam

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TÜRI RAADIOSAATEJAAM Referaat Tartu 2009 Türi Raadiojaam "Hallo! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!" -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1]. 15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3].

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Äriplaan

Priit Loo Äriplaan Korraldan Türi kultuurimajas kontserdi (väikelinn Türi asub Tallinnast 100 km. kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop. Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn ­Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest, kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu

Majandus → Majandus
43 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Järvamaa turismiressursid

JÄRVA MAAKOND Rahvaarv ­ 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala ­ 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus ­ 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus ­ Paide linn Omavalitsusüksusi ­ 1 linn (Türi), 11 valda Türi ­ Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2 Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7 1 Second level Pigem hea 185 19 Third level

Turism → Turismiettevõtlus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arvamuslugu - Järvamaal muutub uisutamine aina populaarsemaks

Järvamaal muutub uisutamine aina populaarsemaks Järvakandi rahvas on hakanud rohkem tegelema uisutamisega, ning korraldatakse ka usinasti uisutamis võistlusi. Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees Mati Sadam korraldab täna, Türi liuväljal ühisgümnaasiumi võimla juures kiiruisutamisvõistluse. Kust osa võivad võtta nii pisikesed kui ka suured. Kindlasti tuleb sellest üks väga tore ja huvitav päev. Ligi 80 meetrisel uisuringil on lubatud kasutada erinevaid jääuiske, mis on muidugi väga tore, ning siis on kindlustatud see, et osaleda saavad kõik kellel on mingeidki uiske. Hästi vahva on see, et mõeldud on ka osalejatele ning on lastele võistlemine tehtud tasuta.

Eesti keel → 7. klassi ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristsõnade vihiku eessõna

Türi põhikool Ristsõnade vihiku eessõna Loovtöö Autor: Jane Kägu Juhendaja: Elve Jaansalu Türi 2012 Sissejuhatus Mulle meeldib lahendada ristsõnu. Ristsõnade vihiku koostamisel oli neid vaja ise teha, mis pakkus palju ajaviidet ning nägin, kuidas see mul õnnestus. Ristsõnade lahendamisega on kergem meelde jätta mõisteid, definitsioone ning teoreeme, mida on matemaatikas üsna palju. 2 Töö sisu

Matemaatika → Matemaatika
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pärnu jõgi

Jõe lähe ­ Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve ja suundub seejärel Roosna-Alliku soostikku. Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasutusega soises maastikus, Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnapoliitika analüüs

Türi Kolledzi keskkonna-aruanne 2011 1. Keskkonnapoliitika Õppe- ning teadustöö kõrge taseme saavutamiseks keskkonnateaduste erialal, soovib TÜ Türi Kolledz oma hoonete ning maavaldustel järgida ja edendada keskkonnasäästlikke põhimõtteid ning tehnoloogiaid, säilitada ning hoida loodusressursse ja vältida keskkonnareostust. TÜ Türi Kolledz järgib täielikult keskkonnaalaste õigusaktide ja ametlikult heakskiidetud tegevusjuhendite tava, ning teeb jätkuvalt jõupingutusi: Usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtete ja tavade edendamiseks; Suurendada personali, üliõpilaste ja kaaskodanike keskkonnaalaste kohustuste tundmist ja teadlikkust; Teha koostööd teiste asutustega, et edendada asjakohast keskkonnapoliitikat;

Majandus → Arendustegevus
8 allalaadimist
thumbnail
23
doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK..................................................................................................

Arhitektuur → Arhitektuur
41 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid.

Keemia → Biokeemia
8 allalaadimist
thumbnail
13
docx

ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES

Pärast renoveerimist on interjööris koritoride põrandad kaetud triibulise linoleumiga tekitades rõõmutunde- sellega on püütud õpilaste koolipäeva natuke värve juurde tuua. [13] Joonis . Aravete koolimaja. Välja, L. 2009 Joonis . Aravete kooli interjöör EW-AEGNE TÜRI LINNA KESKUS Türi oli esimesi asulaid, millele anti linnaõigus Eesti Vabariigi ajal 1926. aastal. Linna hoonestusala on idast piiratud Pärnu jõega. Esmased andmed Türi (Turgell) kohta pärinevad 14.saj, mil kirikumõisa lähedal asus küla. Asula hakkas kasvama 19-20.saj vahetusel tänu puupapivabriku rajamisega, millega kaasnes ka raudtee. Türi linna ilme kujundamisel väikeste eramutega aedlinnaks mängis suurt rolli Türi Aiamajanduse Ühisgümnaasium. Sealt pärinesid ideed rajada hekid piirdeaedade asemele ning majalähised iluaiad. See komme sai kiiresti populaarseks üle Eesti. Asustuse kujunemisel

Arhitektuur → Arhidetuur
42 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Turism Eestis

Mariin Virolainen 9. klass 2008/2009 õ.a Turism Eestis Mis on turism? Turismiks nimetatakse reisimist väljaspoole oma tavapärast elukeskkonda. Seda siis kas puhkuse, äri või millegi muu sarnase eesmärgil. Turism kui majandusharu hõlmab mitmeid teenuseid, nagu näiteks transport, toitlustamine, majutus, suveniirid ja meelelahutus. Turismi eeldused Palju huvitavaid paiku. Palju turiste. Palju võimalusi mõnusa puhkuse veetmiseks. Hea majutus/toitlustus/meelelahutus/ kultuuriüritused/ekskursioonid/transport. Eesti parimad paigad turismiks TALLINNA VANALINN Kuulub Unesco Maailma- pärandi nimekirja. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, Raekoja plats ja Raekoda, Toompea nõlval paiknev ordulinnus. TALVINE OTEPÄÄ Otepääl toimuvad suu- satamise MK-etapid. Otepääl asub Haanja kõrgustik, kus omakorda asub Eesti kõrgeim tipp - Suur Munamägi. Otepää on Eesti talvepeal...

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjavahemärkide reeglid

sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja -vaagnatele. 5. Koondlauses (mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva osa järel koolon, kui järgneb loetelu, ja loetelu järel mõttekriips, kui järgneb kokkuvõttev osa. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka koolonit ega mõttekriipsu.

Eesti keel → Eesti keel
213 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ristsõnade vihik

Türi Põhikool Ristsõnade vihik Autor: Jane Kägu Türi 2012 Sisukord Ristsõnad............................................................3-7 Vastused..............................................................11-17 3 Aste Paremale 2. -7 absoluutväärtus on 4. Arv mida astendan 5. Iga arv astmes 1 on võrdne arvu 6. -2 on arvu 2 7. Alus koos astendajaga 8. Arv, millega astendan Alla

Matemaatika → Matemaatika
9 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paide

Mündi paemurd. 13.­20. sajandini kasutatud Raikküla lademe paemurd, mille ligi 7 meetri kõrguses seinas avanevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas, Ehituskivi I, Piibrikiht, Ehituskivi II, Lubjakas dolomiit, Põhjakivi, Põhja paas I, Põhja paas II. Paemurd on AS Jalax valduses ja hästi korrastatud. Väga esinduslikud dolomiidid. ASEND Maakonna Kesk­ ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga Kesk­Eesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik. Edelasse jääb Lääne­Eesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk Vahe­Eesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on Roosna­Alliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja­ Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

2015a kliimaandmete võrdlus

temp. temp. e​ ​summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i ​ ​Kliimaerinevuste​ ​põhjendus 1)​ ​Juuli​ ​keskmine​ ​õhutemperatuur​ ​on​ ​mõlemas​ ​jaamas​ ​kõrgem​ ​kui jaanuari​ ​keskmine​ ​õhutemperatuur,​ ​sest​ ​juulis​ ​on​ ​madalrõhkkond

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
3 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Klienditeenindus

Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö sisuks on teenindusettevõtete ja teeninduse jälgimine, hindamine ja analüüsimine. Külastasin viite kaubandusettevõtet ja ka viite sotsiaalteeninduse ettevõtet: Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus 1 3.10.08 17.50 Hesburger ­ Viisakas teenindus 2 3.10.08 22.30 Jõujaam ­ Viisakas, hea ja kiire teenindus 3 14.10.08 19.15 Türi Grossi kauplus ­ uimane teenindaja 4 17.10.08 14.30 Paide Maxima ­ viisakas ja hea teenindus 5 16.10.08 16.15 Kadri Tare ­ ebaviisakas, uimane, külm teenindus 6 1.10.08 13.55 Türi Apteek ­ viisakas ja hea teenindus 7 4.10.08 14.20 Tallina rong ­ Viisakas teenindus 8 3.10.08 13.35 Perearst ­ Ükskõikne teenindus 9 4.10.08 15

Majandus → Klienditeenindus
312 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Särevere mõis

.......................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile

Ehitus → Muinsuskaitse ja renoveerimise...
22 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Kõrvemaa

Taim- ja muldkate Metsasus suur ­ 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes ­ Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa Soomaa Rahvuspark Tänan kuulamast! Maardu 2012

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Stalini isikukultus ning tema hävitustöö Eesti põllumajanduses

Võim oli Stalini elu, võimust eemaldumine oli ta surm. Niisuguse totalitaarse võimu haardesse sattus 1940. aastal ka Eesti. Hävitustöö põllumajanduses Stalini kurikuulus hävitamiskäsk tabas raskelt Eesti põllumajanduslikku ühistegevust. Eriti põhjalik oli Moskva palgasulaste hävitustöö Kesk-Eesti suurimais ühistegevuslikes tööstusettevõtetes. Nii hävitati 1941. aasta juulis punaste jõukude poolt suur osa moodsaid käitisi põllumajandusliku tööstuse alal. Nendeks oli Türi piimatehas, Võhma ühistegevuslik eksporttapamaja, ETK Põltsamaa majapidamistehased, Särevere kondenspiimatehas jne. Türi piimatehas oli oma ehituselt ja sisustuselt moodsaim piimatehas Eestis. Uus piimatööstuse hoone ehitati 1937. aastal ning läks maksma 157 000 krooni koos täiendava sisustusega. Piimaühistu hoone mineeriti bolevike poolt 13. juulil 1941 ja lasti õhku 18. juulil. Enne

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Kohtulahend

Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale.

Õigus → Majandusõigus
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk...

Loodus → Eesti keskkonnakaitse...
25 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas

mitmesugustest jooksuvõistlustest nii koolisiseselt kui ka väljaspool kooli ning rahvajooksudest. Ülevaate 10. klassi osavõtust erinevatel jooksuvõistlustel annab joonis 4. 14 Joonis 4. 10.klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest 10. klassi neiudest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa kolm neidu. Ülejäänud 27 on võtnud ja võtavad osa erinevatest jooksuvõistlustest. Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide ­ Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide ­ Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6,

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Äriplaan: Kanafarmi asutamine

200 muna ) viime ka kauba kliendile kätte Järvamaa piires. Põhilise turuna näeme eraisikuid,kellele meeldib puhas ja konservantidevaba toit. Samuti ka näeme meie klientidena üksikuid kauplusi, kohvikuid, restorane ja väiksemaid pagaritööstusi. Meie eeliseks on asukoht. Asume Kesk- Eestis, kust nii Tallinnasse, Tartusse kui ka Pärnusse on enamvähem sama pikk teekond (Paide-Tallinn 95,3 km. Paide-Tartu 105 km. Paide-Pärnu 94,1 km.). Samuti on meie vahetus läheduses Paide ja Türi linnad, kus vesteldes meie tulevaste klientidega, on nõudlus vabapidamisel kana munade järgi suur.. Kanasõnniku ostjaskonnaks on aiapidajad ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted. Sõnniku müügiga alustame 2014 aasta veebruarist. Selleks ajaks on seda tekkinud piisavas koguses. Linnusõnnik sisaldab kõige enam toiteelemente ja ka kuivaine sisaldus on teisete sõnnikute omast pea poole suurem. Alates 2014. aasta märtsist pakume müügiks ka tibusid. On plaan soetada endale ka

Põllumajandus → Põllumajandus
209 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Finantsplaan Kriisiabi

TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee

Majandus → Äriplaan
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pärnu jõgi referaat

............................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8 2 Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab läbi Paide, Türi, Tori, Sindi ja Pärnu edela suunda. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav. Majandustegevus ja inimjõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas

Türi Ühisgümnaasium Uurimustöö Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas Autor: Kerttu Lumi Juhendaja: Juhan Pakane Türi 2014 SISUKORD Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas........................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 .....................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.......................................................................

Sõjandus → Riigikaitse
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti linnade rahvastikupüramiidi võrdlus

Eesti linnade rahvastikupüramiidi võrdlus (kopeeri rahvastikupüramiidid kastidesse) Türi rahvastikupüramiid 2013 30 111 61 177 104 173 122 231 128 190

Geograafia → Rahvastik ja majandus
5 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

Andres Siilak ning Toomas Aan Koerus kõik töötavad või töötasid kohakaaslastena. Eelpoolnimetatuist töötavad hetkel maakonnas kergejõustikutreeneritena Leonhard Soom Türil, Lea ja Veiko Valang Säreveres, Toivo Evardi Paides ja Toomas Aan Koerus ning neile lisandub noorima liikmena Väätsal õpetussõnu jagav Ilmar Mõttus. Maakonna spordiliikumises ei saa mööda minna endise staazika tegevsportlase ja spordipedagoogi Hans Lööperi osast. Ta oli Türi jalgpalli meeskonna kapten, hea sprinter, laskur ja pedagoog. Eelkõige tuntakse teda Särevere ja Jäneda staadioni rajajana. "Hallo, siin staadioni raadiosõlm" kes läbi sellise fraasi ei tundnud Viktor Kappi teadustajana kergejõustikuvõistlusel või spordikommentaatorina raadios. Üle poole sajandi oli see mees seotud Järvamaa kergejõustikuga spordikohtuniku, ajakirjaniku, fotoreporteri ja edetabelite koostajana. Teda võis pidada elavaks spordientsüklopeediaks. Ta andis välja 1964

Sport → Kehaline kasvatus
97 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Grill ja barbecue raamat

Ja seejuures pole suvi selleks sugugi ainus sobiv aastaaeg. Meie koostasime oma raamatut terve aasta ja küpsetasime liha ka külmal talvepäeval ­ ning see oli alati väga elamuslik. Lisaks on aga tore hakkama saada enamaga kui poest estetud valmismarinaadis lihad ja vorstikesed. Siin tulebki appi meie raamat, mis aitab teil üllatada ja harida nii ennest kui oma sõpruskonda. Olen 12 aastat tegutsenud vahvas grill- ja barbecue-võistkonnas Türi Pritsumehed, mis koosneb elukutselistest-päästjatest. Võistlusteekond on meid viinud Eestist välja kuni Ameerikani ning igalt poolt sellel teekonnal omale midagi õppinud. Seda kõike üritame nüüd siin teiega jagada. Oleme raamatusse kogunud aastate jooksul valminud lemmiktoidud, millest paljusid on auhinnatud erinevatel tiitlivõistlustel. Panen selle raamatu kokku koos armsa abikaasa Siljaga, kes on ka Türi Pritsumeeste Kokaklubi innustanud eestvedaja. Oma osa andsid

Toit → Toit ja toitumine
6 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Paide

Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Baltisakslaste roll eesti ajaloos

1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapiltaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini. Nii sai raudteeühenduse Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga.Seega oli 20. sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus.Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Protsent lesanded koos lahendustega gümnaasiumile

Margit Arro Türi Gümnaasium Protsentülesanded koos lahendustega gümnaasiumile 1. Teravilja niiskussisaldus oli enne kuivatamist 23%, pärast kuivatamist aga 12%. Mitme protsendi võrra vähenes teravilja mass kuivatamisel? Lahendus: Olgu teravilja mass x kg, niiskussisaldus 23% ehk 0,23kg, seega täiesti kuiva(puhast) teravilja oli 0,77x kg. See ei muutu kaaluliselt ka uues kuivatatud segus, kus niiskussisaldus on 12%, seega on selles täiesti kuiva teravilja 88%. Leiame teravilja uue koguse y. 0,77x=88% y=100% siit y=0,77x*100/88=0,875x kg. Leiame, mitu protsenti on see esialgse teravilja massiga võrreldes: 0,125x=z% x=100% 0,125x*100/x=12,5% Vastus: teravilja mass vähenes 12,5%. 2. Kaupluse kaks filiaali müüsid ühe kuuga kokku 360 jalgratast. Järgmisel kuul müüs esimene filiaal 12% ja teine filiaal 10 % rohkem jalgrattaid kui esimesel kuul, müües kokku 400 jalgratast. Mitu jalgratast müüs kumbki fi...

Matemaatika → Matemaatika
154 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bussiliini tasuvusarvestused

6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l Hommikul :Tartu ­ paide ­ türi- Rapla - Haapsalu Õhtul tagasi: Haapsalu ­ Rapla - türi ­ paide ­ tartu 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik busside arv Buss sõidab liinil Tartu ­ Paide ­ Türi ­ Rapla ­ Haapsalu ­ Türi ­ Paide ­ Tartu, mille kogupikkuseks on 508 km (seega ühe otsa pikkuseks on 254 km). Liinilviibimise aeg TH: TH = L / VE = 254 / 70 =3,6h= 3h 36min Arvestades busside liinilviibimise aega koostan järgmise sõidugraafiku: 1.Variant Väljub Tartust Saabub Haapsalusse Väljub Haapsalust Saabub Tartusse 8

Logistika → Logistika
67 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Majandus ja linnad

Ene-Ly Juganson Kilingi-Nõmme Gümnaasium 11.Klass 1870. aastal Balti raudtee Uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva Haapsalu Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Turism

TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 35­40°C, talvel on siin sooja 15­20°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 35­38°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 23­27°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine ­ päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ­ ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arene...

Geograafia → Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pinnavormide iseloomustus

Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Muusikaüritused mai kuus 2013 aastal

kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett Aken ooperi- ja balletimaailma Muusikafestivalid Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour Tuska Metal Battle finaal ja Metsatöll Heavysuvi13 Didulja programmiga ,,Muusika ravib" Sergei Trofimov kavaga ,,Harjunud naeratama inimestele" Kasutatud materjalid http://www.kavad.ee/muusika http://www.opera.ee/arhiiv/kava/ooperid http://www.festivals.ee/ Koostanud: Katrin Karu Aitäh vaatamast!

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

.......................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5. Tallinna Oleviste kirik..................................................................................................14 5 GOOTI STIILIS HOONED ÜLE EESTI.............................................................................15 5.1 Türi kirik.......................................................................................................................16 5.2 Pöide Maarja kirik........................................................................................................17 5.3 Tartu Jaani kirik............................................................................................................18 5.4 Haapsalt Toomkirik................................................................................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kokkuvõttev töö Asulad

...................................................................................................................... 3. Miks nimetatakse prussakaid inimkaaslejateks? (3p) .............................................................................................................................................................................. Kirjuta veel üks inimkaasleja ........................................................ 4. Sõna „pealinn“ kasutatakse ka Narva, Pärnu, Otepää ja Türi kohta. (1p) Milline neist on talvepealinn? ......................................................................... 5. Jooni alla loetelusse sobimatu. (3p) kodutuvi, toonekurg, koduvarblane, võilill, suur teeleht, rändrott, suurkõrv Põhjenda oma valikut .......................................................................................................................................... 6. Koosta üks linna toiduahel. (4p) ...................................... -> .......................

Loodus → Loodus õpetus
0 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Katastriüksuse moodustamise toimik

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ­mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 3 Lähteülesanne.............................................................................................................................4 Piiriprotokoll maatükile VIII.......................................................................................................

Geograafia → Geodeesia
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE

Tartu Ülikooli Türi Kolledz Tuuli Raal I kursus LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE Referaat Juhendaja: Tiiu Müürsepp Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on laseri tööpõhimõte, laserkiire omadused ja väikeste osakeste mõõtmete määramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn,

Füüsika → Füüsika loodus- ja...
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Murded

Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm ­ Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm ­ Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm ­ Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) ­ Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud)

Keeled → Eesti murded
54 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Paide - Eestimaa süda

Paide. Natuke Paidest. Paide asub Kesk-Eestis. Pide teine nimi on Eestimaa Süda. Paide o n väga rikka ja kaugele ulatuva ajalooga. Paide ajalugu saab oma juured juba 1265. aastal, mil ordumeister Konrad von Mandern asus Paidesse uhket ordulinnust ehitama. Sellest vallitornist, mis on sõdade ja rüüsteretkede tõttu mitmel korral maatasa tehtud, ent siis jällegi kõige kiuste üles ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paidel on olnud väga palju erinevaid nimesid, selliseid nagu Wittenstein, Weissenstein, Paede ...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Lülijalgsed

Kursuse: "ARVUTI KOOLIS" lõputöö Töö autor: Glaidi Aasrand Kool: Türi Majandusgümnaasium Maakond: Järvamaa Töö teema: lülijalgsed Koht koolielus: bioloogia > loomad > selgrootud Klass: 8 klass Kooliaste: III Koolitaja: L. Aluoja Lühitutvustus: Esitlus on kordav ülevaade lülijalgsetest loomadest ja nende peamistest välisehituslikest erinevustest tund viiakse läbi arvutiklassis. Lõputöö sisaldab esitlust "Lülijalgsed.ppt", õpetaja tunnikava "TKlülijalgsed.doc" ja õpilase töölehte "Lülijalgsed.doc" . LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD

Bioloogia → Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Rahvaarv Eesti linnades

Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716 Kärdla linn 3765 Tartu linn 101140 Loksa linn 3503 Tõrva linn 3168 Maardu linn 16706 Türi linn 6262 Mustvee linn 1711 Valga linn 14199 Mõisaküla linn 1135 Viljandi linn 20608 Narva linn 68117 Võhma linn 1579 Narva-Jõesuu linn 2910 Võru linn 14801 Otepää linn 2197 Märkus: Ümardamise tõttu ei võrdu Paide linn 9663 kohalike omavalitsusüksuste pindalade

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun