Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lülijalgsed (2)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Kursuse: "ARVUTI KOOLIS" lõputöö
Töö autor: Glaidi Aasrand
Kool: Türi Majandusgümnaasium
Maakond: Järvamaa
Töö teema: lülijalgsed
Koht koolielus: bioloogia > loomad > selgrootud
Klass: 8 klass
Kooliaste: III
Koolitaja: L. Aluoja
Lühitutvustus: Esitlus on kordav ülevaade lülijalgsetest loomadest
ja nende peamistest välisehituslikest erinevustest tund viiakse läbi
arvutiklassis.
Lõputöö sisaldab esitlust "Lülijalgsed.ppt", õpetaja tunnikava
"TKlülijalgsed.doc" ja õpilase töölehte "Lülijalgsed.doc" .
LÜLIJALGSED
KOORIKLOOMAD
(VÄHID)
ÄMBLIKULAADSED
PUTUKAD
Ühised tunnused
Lüliline keha
Lülilised jalad
Kitiinainest välistoes
Lülijalgsete mitmekesisus
Elavad nii maismaal kui vees
Kirjeldatud on umbes 1 miljon
liiki
Arvatakse, et neid on 1018 liiki
Vähid (koorikloomad)
Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks
Jalgu 3 paari või rohkem (jõevähil 5 paari käimisjalgu ja lisaks ujujalad)
Esimene paar käimisjalgu suurte sõrgadega
Kaks paari tundlaid
Esinevad suised
Ämblikulaadsed
Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks
Jalgu 4 paari
Võrku kuduvatel liikidel võrgunäsad ja sugaküünised
Tundlad ja suised puuduvad
Putukad
Keha jaguneb peaks,
rindmikuks ja
tagakehaks
Jalgu 3 paari
Enamasti 4 tiiba
Esinevad tundlad ja
suised

Vasakule Paremale
Lülijalgsed #1 Lülijalgsed #2 Lülijalgsed #3 Lülijalgsed #4 Lülijalgsed #5 Lülijalgsed #6 Lülijalgsed #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meriva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Lülijalgsed

.........................................................................8 Lisa 1...........................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad. Lülijalgseid on mitmeid erinevaid liike ­ vähid; ämblikulaadsed ja putukad. Neist tuleb ka juttu. Neist putukad moodustavad 68% Maa loomaliikidest. Lülijalgsed on lüline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. See looma rühm on oma nime saanud lüliliste jäsemete järgi. Neil on mitmeid elupaiku ­ meres; järvedes; jõgedes; metsadest; põldudelt; mullast ning isegi taimedest ja teistest loomadest. 3 Ämblikulaadsed Närvisüsteem Nagu kõigil selgrootutel on ka ämblikulaadsetel kõhtmine närvisüsteem. Mingit kindlapiirilist keskust nagu seda on inimese peaaju, neil pole

Bioloogia
thumbnail
8
odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Liblikalised

.................. 9 2 Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse,

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Vähid

Elva Gümnaasium ,,Vähid" Referaat zooloogiast Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahaksin teada rohkme vähkide kohta. Sellest referaadist saab teada vähkidest üldiselt ja täpsemalt saab teada jõevähist. Vähid Vähillaadseid, näiteks krabisid ja homaare, nimetatakse ka koorikloomadeks, mis kirjeldab üpris hästi nende välimust. Paljude vähiliikide keha katab tugev lubiainest läbiimbunud kitiinkoorik. Vähid kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, mis hõlmad ka putukaid ja ämblikke. Nii nagu teisi lülijalgseid, kaitseb ka vähke nende välisskelett ning nad liiguvad oma lülilistel jalgadel. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Enamik neist elab veekogudes, vaid väike osa asustab maismaad. Kõige väiksemad vähid mahuksid trükik

Loomad
thumbnail
8
rtf

Kapsas ja kapsaliblikas referaat

Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades

Loodusõpetus
thumbnail
7
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

47. Harilik kaheksajalg näeb oma suurte, ehituselt imetaja silma sarnaste silmadega väga hästi 48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e 49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks 50. Lülijalgsete keha on kaetud kitiinist (mõnel lisaks Ca soolad) välisskeletiga, mis ei veni kasvades suuremaks. Sellepärast peavad lülijalgsed kasvamiseks kestuma 51. Keldrikakand kuulub ülemvähkide hulka 52. Kümnejalalised vähid elavad meres; (magevees. HEINO) 53. Astacus astacus kõnnib tagurpidi - vale 54. Kuidas eristada isast jõevähki emasest? ­ emastel tagakeha laiem kui pearindmik, pikkus kuni 12 cm ­ isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad sigimiselundid 55. Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks? keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril

Loomabioloogia
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

Vereringe: eoseline süda, avavereringe. Karbid: seedeelundkond: suu neel magu pikksooltoru pärak. Erituselundkond: neerud. Närvisüsteem: keerdtänk, jalatänk. Vereringe: süda, südamepaun, avavereringe. Karpidel pole pead. Nad elavad veekogudes. Peajalgsed: jalad paiknevad peas. Peajalgne kasutab tindinäärme vedelikku, et see välja pritsida ja siis vaenlase eest põgeneda. Lülijalgsed Vähid (jõevähk): elavad puhtavetelistes jõgedes ja järvede kallastel. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, sabauim, uju- ja käimajalad, esijalgadel sõrad, keha on lüliline. Tähtsamad meeleelundid: liitsilmad, tundlad, haistmine, maitsmine. Toit ja toitumine: vetikad, väikesed konnad väikesed kalad, toitu haarab sõrgadega, siis suunab suhu. Hingamiselundid: lõpused. Eritus elundid: pikkade tundlate alumisel poolel paikenevad rohelised näärmed.

Bioloogia
thumbnail
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

kiletiivaliste seltsi kuuluvatel putukatel on teatud tunnused. Lülijalgsete hõimkond Lülijalgsed ehk atropootide (Arthropoda) alla kuulub üle 80% tänapäeva loomaliikidest. Lülijalgsete kehaehituse iseloomulikumateks tunnusteks on kitiinist välisskelett ja lüliline kehaehitus. Lülijalgsed on jagatud 5 alamhõimkonda. Lülijalgsete suurim klass on putukate klass. 1. Trilobiidid (Trilobita) on tänaseks väljasurnud loomade klass. Nad olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. 2. Lõugtundlased (Chelicerata), kuhu alla kuuluvad ämblikulaadsed (skorpionilised, ämblikulised, lestalised). 3. Heksapoodid (Hexapoda), kuhu alla kuuluvad putukad ja siselõugsed. 4. Hulkjalgsete (Myriapoda) alla kuuluvad sadajalgsed, tuhatjalgsed, harvjalgsed, harusabased. 5. Vähid (Crustacea), kuhu alla kuuluvad lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, kõrgemad vähid.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

Barnii profiilipilt
Barnii: liiga vähe materjali.
18:26 11-02-2009
susu profiilipilt
susu: lühike
12:53 03-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun