Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid.........................................................
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide
Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/ Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. Kursusetöös kirjutan lähemalt erinevatest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeleid. 2. Ennetavad tõrjevõtted Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab
juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibulakoore leotist (300 g sibulakoori 10 l sooja vett. 1 ööpäev leotada ja pritsida lahjendamata kujul. Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused
Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet Mesikaste -> nõgiseente esinemine Sülglased Valge vaht -> tõugud Tõugud imevad taimemahlu - > lehed kägarduvad Lopsakad looduslikud niidud Haigused Hahkhallitus Seenhaigus
MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!
Umbrohutõrjevõtted jagunevad kaudseteks ja otseseks. Kaudse umbrohutõrje all mõistetakse ärahoidvat ja survetõrje-ubrohu puhaskülv (eelpuhastus ja järelpuhastus),sõnniku ja komposti õige valmistamine ja kasutamine,tühikute vältimine ja umbrohtude hävitamine väljaspool põlde,õigeaegne viljakoristus.Survetõrje-ratsionalne mullaharimine ja väetamine,optimaalne külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine mullaharimise või teistse hävitusvõtetega-koorimine (mitmeaastase umbrohtude nõrgestamine ning põllule varisenud umbrohuseemnete idandamine,ka kahjurite vastu),sügiskünd,külvieelne mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust.
avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1. Pritsida avamaal tärkamise ja õitsemise vahelisel ajal 2...3 korda vaheldumisi fundasooli,topsiini,tsineebi,TMTD,polükarbatsiini,eupareeni ja kaptaani 0,4%-lise suspen suspensiooniga. 2. Nõrgalt tärganud jakahjustatud taimed kevadel kohe eemaldada! 3. Varakevadel anda tulpidele pealtväetisena kaltsiumnitraati. 4. Ajatamisel kasta nakatunud tulpe topsiini või fundasooli 0,1% suspensiooniga. 5
2010 MIS ON BIOTÕRJE? Biotõrje ehk bioregulatsiooni on inimese tegevus, mille eesmärk on pidurdada kahjurorganismide tegevust looduslähedaste vahenditega. Eesmärk saavutatakse teiste antud biotoobis looduslikult levinud organismide rohkust ajutiselt suurendades. Biopreparaati moodustava seene metaboliidid lagunevad looduses kergesti, seega on biotõrje ökoloogilinerisk tunduvalt väiksem kui näiteks keemilise tõrje puhul. Bioregulatsiooni mõju kestab kauem. Biotõrje rakendused Seene tõrje seenega: Näiteks juurepess, mis on parasvöötme okasmetsades üks peamisi kahjustajaid. Tekitab kuuskedel ja ka mändidel südamemädanikku. Levib eostega värskelt raiutud kändudel ning juurekontaktide kaudu levib mütseel lähedal kasvavatele puudele. Juurepessu vastu on biotõrje vahend, mis sisaldab surnud puitu lagundava seene- suure koibiku eeoseid. See
TÕRJE Palli lüüakse nii, et see lendab ilma millegi vastu põrkamata üle või ümber võrgukomplekti(ükskõik kas võrgukomplekti puudutamata või puudutades) ja põrkab vastase lauapoolele. LÖÖKIDE JARJEKORD Üksikmängus sooritab servija kõigepealt reeglipärase servi, seejärel sooritavad vastuvõtja ja servija kordamööda reeglipäraseid tõrjeid. Paarismängus sooritab servija kõigepealt reeglipärase servi, seejärel sooritab vastuvõtja reeglipärase tõrje, siis servija partner reeglipärase tõrje ja seejärel vastuvõtja partner reeglipärase tõrje ja nii samas järjekorras edasi. UUS PALL Uus pall antakse, kui · pall lendab reeglipärasel servimisel üle või ümber võrgukomplekti seda puudutades · kui serv on sooritatud ajal, mil vastuvõttev mängija või paar pole selleks valmis (ja vastuvõtja kui ka tema partner ei tee katset palli lüüa); · reeglipärase servi või reeglipärase tõrje sooritamine või lauatennise muude reeglite
50 Koostas: Heneli Sepp, VTA mitteloomse toiduhügieeni peaspetsialist Lisa 12 ENESEKONTROLLISÜSTEEMI JUURUTAMINE Kahjuritõrje registreerimine Ettevõtte nimi Tõrje teostaja (nimi, Jrk.nr. Hoone/ruumi nimetus Aeg Tõrjutav kahjuriliik Tõrje lühikirjeldus allkiri) Märkused 1 Ladu 2.01.2013 hiired lõksude paigaldamine Peeter Piip 2 kasvuhooned 13.02
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)............................................
soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga). Korrosiooni aeglustite kasutamine. KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Metalli kaitsmine teise metalli kihiga Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse
1-2 tundi 20.0% 2.5-4 tundi 20.0% Rohkem kui 13.3% 13% 13% Facebook 19.40% Vikipeedia 22.6% Youtube 19.4% 20% Club Pengu 22.6% 33% Muu 16.10% 20% Kas teie arvutis on viiruse tõrje? Jah 37% Kui käite netis Ei 26% Võib-olla 37% Kas olete kunagi netist viiruse saanud? 16% 19% Jah 63% EI 22% Võib-olla 15% 23% 23% 19%
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele)
Loomade tervishoid Loomade pidamisr sätestavad seadused Veterinaarkorralduse seadus Mahepõllumajanduse seadus Loomakaitseseadus Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanneteks on: 1) järelevalve käesoleva seaduse ja teiste veterinaariaalaste õigusaktide nõuete täitmise üle; 2) loomataudide diagnostika, ennetamise ja tõrje korraldamine ning järelevalve loomade tervise ja loomakaitsenõuete täitmise üle; 3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest ja nende haiguste tõrje loomadel; 4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ning loomsete saaduste ja loomset päritolu sööda, heina, põhu ja ravimsööda ning joogivee omaduste hindamiseks; 5) loomade nakkushaiguste või loomadelt inimesele üle kanduvate nakkushaiguste teistest
kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal elektronegatiivsus- aatomi võime tõmmata enda poole elektrone. Kõige elektronegatiivsem on F, vähem CS DDT + kasud/kahjud- mutageenne toime,-kantserogeenne toime,-parasiitide tõrje,putukatõrje toime,-kutsub esile ägedaid ja kroonilisi mürgistus IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati
Neljas tase Õppis Baseli Ülikoolis. Viies tase Pälvis palju auhindu ja tunnustust. Suri 1965 a. Omadused : Füüsikalised/Keemilised Värvusetud kuni valge kristalliline pulber. Vees lahustumatu ja lipiidides(rasvades) lahustuv. Molekulmass 354,49g/mol. Aine olek tahke. Tihedus 0,99g/cm3. Sulamistäpp 109,9°C. Toksiline aine. Kasutamine Parasiitide tõrje. Põllumajanduses kahjulike putukate tõrje. Efektiivne võitluses malaaria ja kollatõve vastu. Kuidas tekib? Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Sünteetiline keemiline aine. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Sünteetiline Toodetud Viies tase
AUTODE Kristjan Teearu HOOLDAMINE Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. HOOLDAMISE VIISID Välispesu Sisepesu Keemiline pesu Mootori pesu Põhja pesu Poleerimine Vahatamine Korrosiooni tõrje VÄLISPESU Leotus TÖÖOSAD Pigi, putuka eemaldus Veljed Sampooni pesu Kiirvaha Kuivatamine Klaaside pesu Tihendite, lukkude, hingede määrmine https://www.youtube.com/watch?time_continue=46&v=_UX35joQU_I SISEPESU Tekstiili puhastamine Mattide puhastamine Klaaside puhastamine Plastikute puhastamine Naha hooldus KEEMILINE PESU Tekstiili puhastamine Katmine pesuainega Pinna töötlemine (aur, hari) Pesuaine eemaldamine Kuivatamine MOOTORI PESU
........................................................................ 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3. Sojaoa agrotehnika............................................................................................................. 6 4. Sojaoa haigused................................................................................................................. 8 5. Haiguste ja kahjurite tõrje.................................................................................................. 10 6. Sojaoa tervislik mõju inimese tervisele.............................................................................. 11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................
sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha. 4) Porgand
kui saab, tüvel ravida. Jälgida, kas on õunapuu või õun kirjutatud küsimusse. Nt õunavõrgendikoi kahjustab puud, õunamähkur aga õuna ennast. 21. Kott-tõbi (lk76) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom. Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks). Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna
KARTULIMARDIKA KAHJULIKKUS............................................................................... 8 3. KARTULIMARDIKA TÕRJEVÕIMALUSED.....................................................................9 3.1 Agrotehnilised tõrjevõtted................................................................................................ 9 3.2 Keemilised tõrjevõtted....................................................................................................10 3.3 Riik ja tõrje.....................................................................................................................10 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD .........................................................................12
80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje (maakirp, hiilamardikas, kõdrapeitkärsakas) Proteus OD 0,75 l/ha, kui taime kohta on 1 või enam kahjurit Fastac 50 0,2 l/ha, taime kohta 1 või enam kahjurit. Kahjuritõrjet tehakse mitu korda vastavalt vajadusele. Haiguste tõrje Valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus Folicur 250 EW esmaste sümptomite korral taimedel. Taimi töödeldakse fungitsiididega mitu korda, vastavalt haiguste levikule. Finantsolukord Tulud: põhitoodang 1117,50 (447 /t)
kaetud lamedad vastsed kinnituvad varsti pärast koorumist püsivalt lehtedele ja imevad seal mahla. Keha ümber moodustub neil kaitsev vahabarjäär. Viimases kasvujärgus kujuneb vastsest kuni 1 mm pikk ja 0,5 mm kõrge näsade ja vahaniitidega kaetud pupaarium. Vastsejärk kestab kokku 2530 päeva. Koorunud valmik elab kuni kuu ja muneb ca 100 muna, pannes aluse vaenlasehor-dile. Karilasest jagusaamiseks on vaja järjekindlust ja mitmeid ennetavaid ja otseseid tõrjevõtteid. Tõrje- Ärge kasutage juhuslikku istutusmaterjali. Soojal ajal õhustage kasvumaja korralikult. Kõrvaldage taimedelt esimesed karilasevastsetega lehed ning põletage. Hoidke temperatuur lubatud piires võimalikult madal ja suurendage mõõdukalt kasvuhoone õhuniiskust (hoidke pinnas kastmise ja multimisega pidevalt parajalt niiske). Ärge andke taimedele liiga palju lämmastikku. Kasvumajas ja selle ümbert hävitage umbrohud ja taimejäätmed.Tomatimajas ärge kasvatage kunagi lilli.
Asendisomeer-asendusrühm asub erin kohas(1-klorobutaan,2-klorobutaan) Ahelisomeer-asendusrühm samas aga süsinikuahel on erinev. Freoon-enamasti metaani/etaani flourokloroderivaadid. Säilit rõhu all kasut külmutusmasin. Soojust neelava ainena on osoonikihi rikkuja,sest lagund O3-kaitseb UV-kiirguse eest. Pestitsiidid-mürkkemikaalid,mida k asut taime kahjurite ning haigust hävit. DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog- viirus,bakterid. Paljud mutatsioonid põhjust vähki-kantserogeeni. DDTon väga püsiv, lahust hästi rasvades,mullas ja vees erakord püsiv. Flourokloroderivaat-süsivesinik mille vesinikud on asend Cl ja F-derivaat-antud ainest saadud sarnase struktuuriga aine, Iooniline side-aktiv metal ja mittemet vahel.
· Nad kasvavad pH vahemikus 1,4 12. · Mikroseened võivad kasvada nii hapniku olemasolul kui ka ilma. · Valgusel on mikroseente elutegevusele väga erisugune mõju, kuid enamasti seened oma arenguks valgust ei vaja. Mida mikroseened arenguks vajavad. · Niiskus on mikroseente elus väga oluline. · Enamik mikroseente eoseid vajab kasvuks õhuniiskust üle 70%, parim on isegi 90 100%. Mikroseente kasvu- ja levikutingimused ning tõrje. · Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas, seega saame nende levikut vähendada ja ohjata ainult kasvuolusid mõjutades. · Keemiline tõrje annab enamasti väga lühiajalise toime. Elu koos seentega. · Neil on oluline osa ökosüsteemis peamised surnud orgaanilise aine lagundajad. · Samas on mikroseened vajalikud toiduaine ja farmaatsiatööstuses. · Seene tõrje on enamasti ohtlik ka meile, sest seened on inimesele ja loomadele palju
b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k. Raudvitriol - FeSO4·7H2O,värvi kinniti, tõrjub hallitust ja mädanikku, taimekahjurite tõrje. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide hoidmine, ohutusnõuded. a. Laboris hoitakse neid suletud anumas, petrooleumi- või õlikihi all, et vältida reageerimist õhuhapniku või veega. b. Kasutamisel peab olema väga ettevaatlik ja kasutada kaitsevahendeid, muidu on tulemuseks Eda. c. Metall ei tohi sattuda nahale
..........................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine.................................................................................................5 3. TAIMEKAITSE......................................................................................................................6 3.1 Umbrohu tõrje...................................................................................................................6 3.2 Putukatõrje........................................................................................................................6 3.3 Haigustekitajate tõrje........................................................................................................7 4. VÄETAMINE..........................................................................................
· Toiduainete kadu · Kahjustused · Seadusandlus Näriliste hävitamine · Kontroll · Kemikaalid (rotimürgid) · Lõksud Näriliste ärahoidmine: · Kõrvaldada pesad nii õues kui ettevõtte sees · Kõrvaldada näriliste ligipääsuteed · Kaitsta toiduaineid LENDAVAD PUTUKAD (INSEK- TID)- majakärbsed, puuviljakärbsed, herilased, porikärbsed Miks tuleb võidelda putukatega? · Haigused · Toidu riknemine · Toidujäätmed · Seadusandlus Putukate tõrje: · Kärbsevõrgud, kärbselindid, õhk- kardinad, isesulguvad uksed · Elektrilised kärbsepüüdjad · Mürgid (ettevaatust toidu lähedal) PRUSSAKAD Ennetamine: · Tähelepanu pöörata ehitus-platsidele, et elimineerida prussa-kate asupaiku · Täiuslik ehitus · Nõuetele vastav majapidamine Tõrje: · Keemiline (lõhutakse elutsükkel) · Füüsikaline (ei hävita täielikult) LINNUD- tuvid, varblased, kuldnokad Tõrje vajadus: · Levitavad haigusi
Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid:
pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas väetamine väätide moodustamise faasis. Mineraalväetised antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele. https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca.
ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid Taimekahjustajad tõrjutakse kõige efektiivsemate võtetega ning keemilise tõrje korral eelistatakse probleemsete kahjustajate tõrjeks mõeldud preparaate Integreeritud taimekaitse üldistele põhimõtetele tuginevad tegevused võib jagada kolme etappi: Taimekahjustajate leviku ennetamine ehk kaudne taimekaitse Taimekahjustajate esinemise tuvastamine ehk kohapealne vaatlus Otsene taimekaitse ehk kahjustajate tõrje Taimekaitsevahendite turule lubamine
plaanis ( Monokultuurid ehk PIIRAMATU toidulaud ilma võimalike vaenlasteta ( Toitainete vaegus mullas (BM langeb, taimede tervislik seisund halveneb) ( Resistentsuse teke ( Alternatiivse toidubaasi kaotamine (paljud mullas elavad putukad toituvad mitmesuguste taimede juurtest, kuid kui need on põhjaliku umbrohu tõrje käigus täielikult kaotatud, siis ei jää neil muud üle, kui süüa neile muidu vähesobiva kultuurtaime juuri) ( TK organisatsioonid, nende funktsioonid Põllumajandusministeeriumi allasutused 1. Põllumajandusamet www.pma.agri.ee Taimekaitsevahendite turule lubamine, Taimekaitseregistri pidamine, TK vahendite turustamise ja kasutamise ning TK seadmete alane järelevalve , Taimekaitsetunnistuste väljastamise sisuline korraldamine
põldude rajamine ja loodusliku taimkatte hävitamine, algelised töövõtted maade väljakurnamine ühe ja sama kultuuriga; ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku; metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks *Sooldumine üleniisutamise tõttu kuivadel ja põuastel aladel.*Muldade keemiline reostus1)Hapestumine happevihmad, mullad hapestuvad ja mullaelustik väheneb. 2)Üleväetamine mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses. *Miks mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad?Pidevalt kuum ja niiske kliima
võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi, sigade düsenteeria, proliferatiivne enteropaatia, maohaavandid) Kolibakterioos. Diagnoos: kliiniline pilt. Vatitampooni pärasoolest mikrobioloogiliseks külviks. Laborisse tuua elus põrsas või peensoole osa. Peensoole osa võtta samal hommikul haigestunud ja ravimata loomalt. Ravi: elektrolüüdid, antibiootikumid. Tõrje: emiste vaktsineerimine kolostraalantikehade taseme tõstmiseks. Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad. Peesoole hattude hävimine, mille tulemusena sööda omastamine halveneb. Resistente paljude deso-ainete vastu, püsiv väliskeskkonnas, pidev haigestumise risk. Põrsastel alates 7.elupäevast suremus madal, juhul kui ei esine konkureerivat nakkust ega stressi. Põhjustab suuremaid probleeme nooremiste järglastel, kelle immuunsus on madal. Diagnoos: pH
....................................................................11 Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele..................................................11 Anamorf-perekond pintselhallik.............................................................................................12 ,,Must hallitus"........................................................................................................................12 Mikroseente kasvu- ja leviku tingimused ning tõrje...............................................................13 Kokkuvõte..............................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus................................................................................................................15 Sissejuhatus
Nakatumine Toitainete saamiseks peab parasiitseen tungima taime. Selleks on vajalik otsene kontakt, mille käigus raku sein või kutiikula lagundatakse ensüümidega või toimub mehhaaniline sissetung. Tavaliselt toimub nakatumine taime pinnal, eoste idanemiseks on vajalik vee olemasolu. Taime kui substraadi pinnal olevad ained (tolm, saasteained), võivad seene eoste idanemist pidurdada või kiirendada. Samal põhimõttel toimub paljude seenhaiguste tõrje kemikaalidega – keskkond muudetakse seenele ebasobivaks (näiteks tuhk muudab keskkonna leeliseliseks, see on vana tõrjeviis karusmarja- jahukaste puhul).) Haigustunnused Mõne aja pärast peale nakatumist muutuvad haiguse tunnused nähtavaks. Välised haigustunnused (sümptomid) võimaldavad panna esialgse diagnoosi, mida on vaja täpsustada mikroskoopilise uurimisega. Haigestuda võivad taime kõik organid. Tähtsamad haigustunnused: Laiksused
vananenud aineid laos ei hoita! Doseerimine- lahuse valmistamine etteantud juhendi järgi Üledoseering- liiga tugev puhastuslahus Aladoseering- liiga lahja puhastuslahus Õige doseeringuga puhastusaine mittetoimimisel kasutada teist SAMALAADSET ainet. Desinfektsioon- mikroobide hävitamine (enne viia toiduained välja, peale puhastust tuulutada ruumid korralikult) desinsektsioon- nakkushaigust edasikandvate ja majanduslikku kahju tekitavate putukate tõrje deratisatsioon- näriliste tõrje ja hävitamine nõuded TO. Vedamisel puhas, kinnine, selleks otstarbeks taara pakend peab olema Tervisekaitsekeskuse lubatud veok peab vastama veokogusele välistemperatuur peab vastama veetava kauba säilitustemperatuuriga veokil peab olema sanitaarpass (kehtivus 1 aasta) Nõuded laoruumideks säilitustemp. Sobivus puhtus õige niiskus
valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid Lestade ja puukide tõrje Tiofoss Akaritsiidid Tänan tähelepanu eest
kompostihunnikusse viia. Haigete taimede komposti ei panda uuesti taimedele, vaid viiakse näiteks metsa alla. 5. Õige mullaharimine; kündmine, kultiveerimine. Sügisel segatakse pindmist kihti (10cm). Siis ei teki umbrohi. Segatakse - umbrohi kasvab - segatakse... tehakse peale saagi koristamist. 6. Õige külvi- ja koristusaeg; (näiteks herned tuleb vara maha panna) 7. Koristusjäätmete hävitamine. 8. Külvise puhtimine, sorteerimine ja puhastamine; 9. Umbrohtude tõrje; Mehhaaniline tõrje selle tõrje võtted on palju aega ja käsitööd nõudvad võtted. Seetõttu neid ei kasutata nii sageli kui keemilisi või agrotehnilisi võtteid. Siia hulka kuuluvad: 1. Haigete taimede või nende osade eemaldamine; Nt. kasvuhoones lehemädanik 2. Kahjuritest asustatud taimede või nende osade eemaldamine; 3. Kahjurite tapmine või nende ärakorjamine taimedelt; Nt. putukate kokkukorjamine 4
1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega
1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega
kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane? - rasvade, õlide ja vaikude valmistamiseks - narkoosiks - külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puhastus Millisel omadusel põhineb freoonide kasutamine? - madal keemistemperatuur st. veelduvad toatemperatuuril. - püsivad Kus freoone kasutati? - külmutusseadmetes Milles seisneb nende kahjulikkus? - Lidaan ja DDT Millised on pestitsiide omadused? - ei lahustu vees - valge kristalne aine - lahustuvad hästi org. lahustites - mürgine Pestitsiidide kahjulikkus. Mida kahjustavad? Kas kahjulikkus on pikemaajaline? - Toiduahelasse sattudes tekib mürgitus
Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA. Suurimad paberitootjad : Usa, Jaapan, Hiina. Metsarikkad riigid ostavad puitu sisse,et oma puiduvarusid säilitada.
Hästitoidetud vastsetest arenevad viljakad isased ja emased putukad. Lendavaid parvi ei ole võimalik näha, paaritumine toimub pesas ja hoonete pragu-des. Iga sipelgaema muneb kuni 350 muna. Peale nädalast haudumist kooruvad jalutud vastsed, keda toidavad sipelgaemad ja kelle eest hoolitsevad töölised. Vastse areng kestab umbes kolm nädalat. Nukustaadium kestab umbes üheksa päeva. Kogu tsükkel munemisest täiskasvanuks saamiseni kestab 5 1/2 nädalat sõltuvalt temperatuurist. Tõrje. Vaaraosipelgas on raskesti tõrjutav ning ei allu enamikele tõrjevahenditele. Edukas vaaraosipelgatõrje nõuab pesade hävitamist mürgitamise teel, kas pritsides otseselt pessa või kasutades söötmürki pika aja vältel. Pesade pritsimist on raske teostada, sest need on tihti ligipääsmatutes kohtades. Kui pesani ei ole võimalik pääseda, on sipelgate tõrje aerosoolidega tavaliselt vähetõhus ja lühiajalise mõjuga, kuna hävitatakse ainult töölissipelgad ( 510% )
pihustada ka riietele, kuna see ei riku neid ning seal võib mõju kesta ka kuni 2 päeva. · Pudeli keskmine hind on 2.60 eurot. Ben's 100 · kaitset puukide, kirpude, sääskede, põdrakärbsete ja teiste hammustavate putukate vastu. · Kaitse püsib kuni 10 tundi. · Sisaldab N-Diethyl-m- toluamiide. · Maksab 6.50 eurot. Putukatõrje firmad · Putukatõrjega tegelevad erinevad firmad. Näiteks AstraDes ja Putukate Tõrje OÜ. · Mõlemad firmad tegelevad: Prussakate, sipelgate, herilaste, vapsikute, hiirte, rottide ning teiste putukate ja näriliste tõrjega. · Tänud kuulamast ja vaatamast!
Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad sipelgad, mesilased ja herilased Lehetäide vastseid jahivad aga kiilassilmad, lepatriinud ja sirelased Sipelgatega elavad lehetäid koos: sipelgad kaitsevad lehetäisid rohkem vaenlaste eest ja saavad vastutasuks magusat nestet toiduks. Tõrje Lehetäid on kuulsad aiapidajate vaenlased Nad söövad roose, viljapuid, marjapõõsaid Nende vastu võib võidelda erinevalt: seebi, coca colaga, tugeva veejoa kui ka käsitsi Tänan kuulamast ja vaatamast! Loodan, et saite targemaks!
nendes leiduvate pragude kaudu. Majavammi mõju tervisele Majavamm võib kahjustada tervist. Majavamm võib tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Majavammist vabanemine Tänapäeval on majavammiga võimalik edukalt võidelda ja päästa sellest isegi tugevasti kahjustatud hoone (väga kulukas). Majavammi tõrje koosneb tavaliselt kolmest etapist: *mehaaniline puhastus, mille käigus likvideeritakse kõik seene struktuurid *termiline töötlus, mille käigus põletatakse üle kõik mittesüttivad ja -sulavad materjalid *keemiline töötlus, kus pinnad pihustatakse üle kemikaalidega Pildid Aitäh kuulamast!
annaabi.ee 
