Keemia HALOGEENID (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Halogeenühendite kokkuvõtlik konspekt

6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti. b. Toime organismidele: b.i. Mürgised b.ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi b.iv. Mürgistused võivad lõppeda invaliidistumisega, halvemal juhul surmaga. 7. Kus kasutatakse halogeenalkaane? Rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt. Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud narkoosiks, tetrakloometaani tulekustutites, pestitsiite kasutatakse taimehaiguste,

Keemia

1

doc

Halogeenide mõisted ja seletused

Elektrofiil ­ tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil ­ vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid ­ orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus ­ aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus ­ aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid ­ madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid ­ bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites Pes

Keemia

2

docx

Halogeenühendid

CH3CH2Br etüülbromiid Ahelisomeeria: ühendite erinevus on ahela kujus Näide: CH3- CH2- CH2 -CH3 butaan CH3- CH - CH3 isobutaan CH3 Asendiisomeeria:ühendite erinevus on sidemete või funktsionaalrühmade erinevas paiknemises Näide: 1- klorobutaan ja 2-klorobutaan Elektrofiil ­ tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake (, metallikatioonid) Nukleofiil ­ vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng (, halogeenid, ) Elektrofiilse tsentri tunneb ära positiivse laengu järgi aatomil. Nuklefiilse tsentri tunneb ära negatiivse laengu järgi aatomil. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake; reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter; lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilne asendusreaktsioon: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit; lahkuv

Keemia

6

doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass  1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid ­ erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid ­ erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · . Füüsikalised omadu

Keemia

1

rtf

Halogeenid

2)Halog. füüsikalised om. Mõned on toatemp. gaasilised, enamik neist on vedelikud või tahked, on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus üpris suur, veest raskemad. Füsioloogilised om. Mürgised, kergesti lenduvad halog.ühen. narkootilise toimega, põhjustavad rakseid keksnärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut. kiiresti lagunem

Keemia

2

doc

Areenid ja halogeeniühendid

1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum ­ benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ­ ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid ­ bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid freoonid - madal

Keemia

2

doc

Halogeeniühendid

HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus

Keemia

2

doc

Halogeeniühendid

HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektro

Keemia

Kommentaarid (0)