Tarbimisühiskond- hea või halb? Tarbimine paistab olema hädavajalik tegevus tänapäeva ühiskonnas. Inimestel on pidevalt vaja midagi uut muretseda: uusi sokke, elutoale uut tapeeti või lõõgastavat reisi soojale maale. Kas pidev ostmine ja raharaiskamine tuleb pigem kahjuks või kasuks? Kas tarbimisühiskond on hea või halb? Aastaid tagasi polnud Eestis võimalik osta kõike mida hing ihaldas. Kaupa oli piiratud koguses ja valik üsna kesine võrreldes mitte sotsialistlike rikidega. Informatsiooni hankimine oli range kontrolli all ning rahvas ei olnud teadlik mujal maailmas toimuvast. Lihtrahva teadmised moest ja välisriikide kultuurist põhinesid üldjuhul geograafia õpikuandmete põhjal omantatud teadmistel. Inimesed ei osanudki soovida ja tahta midagi uut ja huvitavat, kui neil puudus
Tarbimisühiskonna mõjud Tarbimisühiskond on üles ehitatud põhimõttele, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Tootjad ja teenuse pakkujad näevad suurt vaeva, et klientide tähelepanu püüda, mistõttu eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Kõige enam mõjutab tarbimisühiskond tarbijaid, sest soovitakse omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid, mis lõpuks muudavad maailma. Tarbimisühiskonna surve laskub inimesele juba lapsepõlves. Lapsevanemad ostavad oma väikestele lastele telefone, tahvel- ja sülearvuteid, mida lapsed tegelikult aja veetmiseks ei vaja. Arvutimängude mängmimist peetakse lapse jaoks paremaks ajaviiteks. Tegelikult ei viitsita ise oma järeltulijaga tegeleda ning valitakse parem variant enda, mitte lapse jaoks. Lapsepõlv peaks
Tarbimisühiskond Mida jõukam on inimene, seda rohkem on tal võimalus endale lubada, enda peale raha kulutada. Ta elab suures majas, talle meeldib sõita uhke autoga, tal on kulukad hobid, ta reisib palju. Ta viskab palju asju ära, et uutele ruumi teha. Mida vaesem on inimene, seda vähem on tal võimalust endale lubada, tihti polegi tal raha, mida kulutada. Väga vaestel inimestel pole isegi eluaset, autost rääkimata ning nende igapäevaelu keerleb selle ümber, kuidas midagi hamba alla saada. Tema ei viska asju ära, tema kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui m...
Tänapäevane tarbimisühiskond millal saab küllalt? Tarbimise teemat käsitledes peame alustama inimese kui liigi, sealjuures aruka liigi, kujunemise varasematest etappidest. Soovime me seda või mitte, kuid ilma teatava filosoofilise varjundi lisamiseta siinkohal käsitletavat teemat lühidalt lahti mõtestada ei ole võimalik. Iga inimühiskonna arengu etapp on olnud teataval määral tarbimisühiskond, teadvustati seda nähtust siis hea või halvana, või kas ületarbimise peale üldse mõeldigi ... Tarbimise intensiivsuse tagatiseks on ikka ja alati olnud ressurss ja võimalus seda juurde hankida põhimõttel: minul on otsas aga naabrimehel, näe, veel on. Kallale talle! Paraku ongi Maailma kõikmõeldavad varud jaotunud ebaühtlaselt, sealjuures leidub ka piirkondi, kus loodusvarasid on vähe või on ligipääs nendele väga raske. Või ei ole kliima bioloogilise ressursi loomiseks sobiv.
Kas ma olen sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest? Tarbimisühiskond see on tänapäevane postmodernistlik ühiskonnavorm, kus tahetakse rahuldada inimese kõiksuguseid soove ja ihasid. Tarbimisühiskond on just kui heaoluühiskond, kuna soov täita paljude inimeste vajadusi on suur. Iga inimene sõltub oma valikute tegemisel ühiskonnast: suurest inimtegevuse ja suhete süsteemist, kus meie valikud mõjutavad teisi ja teiste valikud jällegi meid. Üldjuhul ei tule üksikisik ega ka üks väike inimrühm asjade tootmisega üksinda toime. Näiteks auto, mille valmistamiseks kulub kindlasti vajalikke teadmisi ja ka muid vajalike vahendeid, mida igal tavainimesel olemas just pole
SUBKULTUUR HIPID Kirke-Marie Plakso 9.B 2019 MIS ON HIPILIIKUMINE? Noorsoo protestiliikumine, lillelapsed Algas 1960.aastate Ameerika Ühendriikides TEKKIMISE PÕHJUS? Tarbimisühiskonna ideaalides pettunud Kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest Tarbimisühiskond - ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste LOOSUNG ÜHISED ARUSAAMAD Eeskujud – zen-budism, hinduism Vabadus Lihtsus Siirus Loomulikkus Looduse armastamine Free love Muusika, kunst, luule VASTANDUMINE Vastanduvad tarbimisühiskonnale Valitsusele Ei võta seadusi omaks Ei sea endale piire TARBIMINE TARBIMINE prügikasti toit pakendivaba elu taaskasutamine
Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. ,,Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see, mida me peame iseenesestmõistetavalt läänemeresoome kultuuri kuuluvaks suured metsad, tühi mererand, hajaasustus, korilus. Me müüme Eesti riiki ju väljapoole sellise puhta looduse ja suulise pärimuse kaudu," rääkis ta.
● Väike summa; ● Intressimäär ulatub 300-400%-ni. Riigi- ja erapankade ülesanded: ● Laenude pakkumine; ● Raha hoiustamine; ● Fintantsnõustamine; ● Rahaga seotud tehingus- ülekanded, ● Kindlustuste pakkumine; väljavõtted. ● Investeerimine; 5. Tarbimine – mis on tarbimisühiskond? mis iseloomustab teadlikku tarbijat? milliste nippidega üritatakse tarbijat ostma meelitada? Tarbimisühiskond- ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks viisiks on kaupade ja teenuste ostmine. Teadlikku tarbijat iseloomustab: ● Külastab taaskasutuskeskusi; ● Vädib kilekotte; ● Kasutab ostunimekirja; ● väldib ühekordseid pakendeid. ● Eelistab kohalikku kaupa; Nipid, kuidas tarbijalt raha kätte saada:
Inimese väärtused tarbimisühiskonnas Tarbimine on inimese jaoks loomulik ning seda on pea võimatu muuta. Tänapäeva inimene ei tarbi enam vaid vajaduse nimel. Rohkem on hakatud asju ostma meelelahutuslikel eesmärkidel mitte vajadusel. Tänu sellele langevad inimeste tõekspidamised meie ühiskonnas. Inimesed ei pea enam esmatähtsaks kaalutleda asja olulisust enne ostmist. Tänu ostmisele saavad rohkem raha ka tootjad ning tänu sellele toodavad tootjad omakorda rohkem asju mida müüa. Tarbimisühiskond on kasumis kuna inimesel on alati vaja midagi uut ja huvitavat. Kuid kas inimesele endale tuleb kasuks selline raiskamine? Vanasti ei saanud teadupäraselt asju osta eriti palju, kuna neid lihtsalt ei olnud. Tänapäeval on asju tonnides, kuid inimesed vaevlevad raha puuduse käes. Kuid inimesed peavad sellist ostmisviisi vajalikuks ning inimlikuks. Kuna meie maailm koosnebki tarbimisühiskonnast, siis on inimeste ostmisvajadus suuresti ...
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm • Elas aastatel 1900-1980 • Sündis juudi perekonnas, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi • Oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid • Püüdis lahendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides teravalt mitmeid Freudi seisukohti • Võttis kasutusele mõiste “tarbimisühiskond” • Mitmed tema teosed olid 20.sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid Kokkuvõte Lugeja saab sellest raamatust ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala- armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele. Inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlustel pole mõtet, kui ta ei tunnusta distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust. Vennaarm on võrdsete ...
Tasu reklaami/litsentsi eest vms - Advertising fee Kasutusjuhend - Operations manual Litsentsi ostnud firma keti peamaja vms:D - Master franchisee 5 Rahvuslik kultuur - National culture Hirearhia - Hierarchy Alluvad - Subordinates Autoritaalsus Authority Volitama - Delegate Algatus - Initiative 6 The bank of England-keskpank Commercial banks or clearing banks-õldised bangad Merchant banks-pank , mis tegel eb ainult firmadega , äripank 7 Consumer society- tarbimisühiskond Environment- keskkond Packaging-pakendid Recycle- ümbertöötlemine Pollution-saaste 8 stock marked or stock exchange-aktsia bõrs issue shares or stocks-aktsiaid emiteerima,välja jätma institutional investors-investor asutused equities -tava aktsiad ordinary or common shares(common stock)-lihtaktsiad broker-börsimaakler ,kes müüb aktsiaid shareholder(stockholdrer)-aktsionär Stake-osalus Dividends-dividendid Bonds-võlakiri Securities-väärtpaberid Traded-kauplema broker-börsimaakler
Tarbimisühiskond (Teema 3) Inimkond on aja jooksul evolutsieerunud ja loodusresurssidest palju uut leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama. Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta, maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga mõistlikku inimest panema mõtlema, kuna praegune ühiskond on nende resursside peale rajatud. Mis saab siis kui need otsa saavad? Sellele küsimusele on raske vastata, aga ilmselt on siis vaja välja mõelda loodussõbralikum ja säästlikum süsteem. Suureks probleemiks on ka kile- ja plastikpakendid. Need on kasutusel igal poo...
Miks riigid sõdivad? Igal ajajärgul ajalooõpikutes on just kõige rohkem infot sõdade kohta, siit tekib ka küsimus: milleks riigid omavahel sõdivad? Ratsionaalselt mõeldes on see kõigile inimestele kahjulik, kuna sõdades on alati ohvreid ning seda kõigil osapooltel. Järgnevalt üritangi kirja panna oma arvamuse võitlemise põhjustest. Esiteks arvan, et põhjuslikud faktorid sõltuvad alati situatsioonist. Kindlalt võib väita, et mitte üheski sõjas ei ole mingit ,,valget rüütlit", kus üks riik on abivalmis ja aitab teist lihtsalt niisama, ootamata mitte midagi vastutasuks. Sõtta asutakse ainult kasutoovatel põhjustel kui võitlusest ei ole midagi vastutasuks oodata siis ka ei sekkuta. On mitmeid olukordi, mis põhjustavad sõda. Isiklikult ma arvan, et need on kõik majanduslikud ning omakasupüüdlikud. Näiteks USA asus sõtta Iraagiga, et vabastada neid diktaatorliku valitseja või...
Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida
Moodne õnn Kes meist ei oleks juurelnud, ,,Mis on õnn?" ning ,,Kas ma olen õnnelik?". Esimesele küsimusele võib olla väga palju vastuseid, oleneb, kelle käest küsida - ühe teeb õnnelikuks suur ja lähedane pere, teise paneb end hästi tundma hoopis mõni uuema aja tehnikasõna nagu iPhone või midagi sellist. Sõna ,,moodne" tähendab aga midagi kaasaegset, sellist, mis just praegu toimub. Näiteks kui sul on viis aastat vana telefon, ei loeta sind arvatavasti just ajaga kaasas käivaks ,,normaalseks" inimeseks. Kunagi kaugel kiviajal, kui igasugused muusika- ja mänguvidinad puudusid, oli põhiliseks õnnefaktoriks kindlasti oma genofondi edasiandmine või et tervis oli korras ja sa polnud veel kolmekümneaastaselt mulla all. Üks tähtsamaid prioriteete oli muidugi ka süüa, et ellu jääda. Viimasel ajal tundub, et asjad on vastupidi- paljud inimesed elavad, et süüa. Ja see teeb nad õnnelikuks. Kui ei ...
ise istub Viimased sada aastat on näidanud, et enamus rahvustest ja inimestest mõtlevad, vaid ajale mil nad ise elavad sel planeedil ning edasine neid ei huvita. Selline ükskõiksus saab kahjuks saatuslikuks järgnevatele põlvedele. 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang— algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama maavarasid paljudes eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese
fossiilsete kütuste ületarbimist, sest on teada, et praeguse tarbimistempo juures ei leia me muidu viiekümne aasta pärast enam maakeral kohta, kus leiduks näiteks naftat. Olukord on tõepoolest tõsine. Seetõttu on hakatud viimasel ajal loodussäästlikku eluviisi ja tarbimist tutvustama ka mitmetel seminaridel. Eelmisel nädalavahetusel toimus sarnane mess ka Tartus. Eks mõningane mõju nendel tutvustusüritusetel on, kuid siiski ei usu ma, et meie praegune läbi ja lõhki tarbimisühiskond suudaks oma tarbimisvajadusest nii piisaval määral loobuda, et meie ökosüsteemi olukord kas või praegusena jääks püsima, märgatavalt paremaks seda enam vaevalt saab muuta, sest juba mitmeid aastakümneid kestnud hävitustöid nii lihtsalt olematuks ei tee. Pealegi tundub, et roheline mõtteviis jääb veel pikemaks ajaks suurele hulgale inimestele võõraks, nagu ta on jäänud siiani. Seda näitab ka meie riigikogu kooseis, kuhu kuulub vaid 6 Eestimaa Rohelist.
Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elek...
Tarbimisühiskond-ühiskond,kus elatustase ei piira elanikkonna tarbimist ja kaubavalikul lähtutakse hinnast Reklaamiroll- 1.müüa kaupa 2.anda ostjale infot 3.teenida kasumit Tarbijakaitse eesmärk-tutvustada inimesele tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbijakohustusi Tarbijakaitse ülesanded- 1.Levitada tarbijaõigustealast teavet 2.Jälgida et müüjad täidaks kehtivaid reegeleid Tarbija õigused-1.nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele 2.saada kaupade kohta vajalikku infot 3.saada tarbimisõigusalast teavet 4.saada abi kui õigusi on rikutud Tarbija kohustused-1.lugeda läbi kasutusjuhend 2.jälgida hoolikalt hooldustingmärke 3.säilitada ostutsekk 4.enne ostulepingu allkirjastamist lugema läbi ja tutvuma tingimustega Müüja kohustused-1.vastutada müüdava kauba eest 2. Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Ees...
Arengumaade asukoht- olnud kunagi koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas. Klimaatiliselt ja geograafiliselt ebasoodne asukoht majanduslikuks arenguks. 9.Arengumaade mahajäämuse põhjused:1)Ebapiisav varustatus tootmistegurtitega(töö, maa,kapital,vastava kvalifikatsiooniga tööjõud)2) Arengu astmelisus(Viitab teooriale,mis üritab ära seletada majandusarengu etappe midagi vahele jätmata.Tootlik investeerimine üle10%- äratõukeühiskond-varajane tarbimisühiskond- küps tarbimisühiskond.Arengumaad on maha jäänud,sest pole neid etappe läbinud.3)Dualistlik majandusstruktuur.4) Rahvusvaheline kaubandus-Arengumaad impordivad toorainet ja ekspordivad lõpptoodet. 10. Lineaarsete astmete teooria mõju majandusarengule- Lineaarsete astmete teooria: Selgelt eristatavad ajasegmendid, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja olemuse poolest. Nimetatud ajamomentide kindel järgnevuse nii , et ükski hilisem etapp ei saa
Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu ja ei suudeta leida sisemist tasakaalu. Siinkohal võib järeldada seda, et ühiskonnas tähtsustatakse üle materiaalseid hüvesid. Iga inimese tegelik soov on olla õnnelik. Kui me kogu oma elu pühendame üksnes rahale- nii nagu tarbimisühiskond meile igapäevaselt sisendab, võib meil märkamata jääda põhjus, miks me üldse elame ning mille poole püüdleme. Selline teadmatus võib inimese muuta väga õnnetuks ning tekitab raskusi oma koha leidmisega elus. Robert Kiyosaki on öelnud oma raamatus „Rahavoo kvardant“: „Õnn on see kui sul on piisavalt raha, et tegeleda meelepärasega.“ Nõustun selle näitega täielikult, sest tegelikult nõuab selline elu, mida tahetakse nautida, mingisugust ressurssi. Ei
Elu näilised ja tegelikud väärtused Kõik inimesed on väga erinevad, meil kõigil on oma elu, arvamused ja tõekspidamised. Kuid kas igaühel tuleb elus ka mingi hetk, kus mõeldakse sellele, et mis on elus tõeline ja mis on näiline ning mööduv väärtus? Viimastel sajanditel on kõik arenenud väga kiiresti ja väga suurel määral. Tekkinud on tarbimisühiskond, mis täpsemalt öeldes tähendab seda, et kõigil on vaja palju kaupa ja teenuseid ning seda veel ka kiirelt ja pidevalt. Tahetakse olla niiöelda ''naabrist paremad'', selleks soetatakse siis uusimaid tehnikavidinaid ja kindlasti ka iga paari aasta tagant uuema mudeli auto. Minu arvates on materiaalsed väärtused väga tühised ja pealiskaudsed, tihti üritatakse enda halba iseloomu vaid nendega kompenseerida ja võidakse üritada ka rahaga võimu haarata. Kuid ilmselt need, kes jõukamad on, peavadki end väga mõjuvõimsateks ja nemad ei pruugigi iial mõelda, et kas just sellised väärtused on kokkuvõt...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise.
Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu ja ei suudeta leida sisemist tasakaalu. Siinkohal võib järeldada seda, et ühiskonnas tähtsustatakse üle materiaalseid hüvesid. Iga inimese tegelik soov on olla õnnelik. Kui me kogu oma elu pühendame üksnes rahale- nii nagu tarbimisühiskond meile igapäevaselt sisendab, võib meil märkamata jääda põhjus, miks me üldse elame ning mille poole püüdleme. Selline teadmatus võib inimese muuta väga õnnetuks ning tekitab raskusi oma koha leidmisega elus. Robert Kiyosaki on öelnud oma raamatus ,,Rahavoo kvardant": ,,Õnn on see kui sul on piisavalt raha, et tegeleda meelepärasega." Nõustun selle näitega täielikult, sest tegelikult nõuab selline elu, mida tahetakse nautida, mingisugust ressurssi
"Igaüks rohigu oma rohtaeda" (Voltaire) Inimene sünnib siia maailma puhta lehena. Kuidas ta oma eluea jooksul selle paberilehe täidab, sõltub eelkõige temast endast. Loomulikult ümbritseb inimest elu jooksul palju teda mõjutavaid tegureid, aga tähtis ongi oskus raskustele vastu astuda ning kujundada ise oma "rohtaeda". Lapsed kasvatatakse üles erinevates kodudes. Võime kodud jaotada kaheks: raamatuperedeks ning nendeks, kel on muud, maisemad huvid. Raamatuperedes hoitakse hoolega raamatuid, antakse need ühelt põlvkonnalt teisele. Sellistes perekondades kasvab laps teadmistetulva keskel, sest see, mis on tulnud raamatutest ja lugudest, jääb lapse mällu ning aegamööda kujuneb välja suhtumine kirjavarasse. Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus h...
Inimene kui looja, inimene kui hävitaja Ma arvan, et inimesed on enamasti ilusad ja head, sest headus on osa inimese olemusest, tema loomupärasest inimlikkusest. Inimese teeb ilusaks tema hinge rikkus, kuid tänapäeva tarbimisühiskond on selle rikkuse hävitanud. Poed on täis kaupa, mida keegi ei jõua tarbida. Tänavad on täis autosid, nii et seal pole võimalik jalakäijana liigelda. Igalpool ainult asjad, asjad ja asjad. Mulle tundub, et olulised on ainult materiaalsed väärtused, mille oleme iseendale sihiks võtnud. Olen kuulnud, et paljud inimesed juhinduvad motost: ,,Võitjana sureb see, kellel on kõige rohkem asju." Kristliku maailmavaate järgi on Jumal looja, kes lõi taeva, maa ja inimese. Algas inimese ja looduse vaheline koostöö. Inimene sõltus loodusest ja sai temalt kõik eluks vajaliku. Tänuks selle eest ei püüdnud inimene loodust hävitada, vaid h...
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti inimesed ei tee vahet tava-, ja olmeprügil ega ka ohtlike jäätmete vahel. Prügi ei sorteerita ning visatakse minema teadmata mis see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid. Need aga kuhjatakse kokku prügimäele. Tänu sellele on prügimägede pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid
P.Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste Habituse ja välja suhe Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital ja sümboliline võim Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R
võimaluse, et kaitsta keskkonda. Autoritaarse ökoloogia seisukohalt on vajalik probleemide lahendamiseks reguleerida sündimust, inimeste elu piirata niivõrd, et suurem osa neist ei saaks enam keskharidust, rääkimata kõrgharidusest, ka ehituse, eratrantspordivahendite jm keelustamine. Inimesed peaksid põhijoontes pöörduma tagasi esivanemate elukommete juurde. Radikaalse suuna pooldajate põhiseisukoht on, et tarbimisühiskond peaks väga tugevasti oma tarbimist piirama. 3. Põhierinevused keskkonnakaitsjate ja roheliste mõtteviisis. Nii roheliste kui ka keskkonnakaitsjate eesmärk on loodust kaitsta ja säästa inimtegevuse halbadest mõjudest. Siiski rõhuvad rohelised rohkem sellele, et iga hinna eest jääks loodus puutumatuks. Rohelised tahaksidki teostada enda vaateid propageerivat keskkonnapoliitikat, seejuures jääksid unarusse teised inimestele vajalikud arengusuunad, kas või tehnoloogias
_ Järjestikku läbitavad etapid on osa laiemast protsessist, mis teoreetiliselt võib olla nii areng kui ka taandareng Rostow' kasvustaadiumite teooria _ Viis kasvustaadiumit _ Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond _ Vähearenenud ühiskond _ Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond _ Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% _ Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv _ Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu _ Varajane tarbimisühiskond _ Küps tarbimisühiskond 5 Harrod-Domari kasvumudel _ Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist _ Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse _ Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine Majanduskasv = rahvamajanduse säästumäär / kapitali tootlikkus 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut?
kuningas Elvis Presley . Muutused elulaadis teaduse ja tehnika saavutused ning nende muutumine peaaegu kõigile kättesaadavaks , kujundasid uue inimese elustiili ja väärtushinnangu . Muutus tavaliseks televiisor , köögitehnika , telefon alates 1960 . Nõukogude liidus laiatarbe kaubad defitsiidid . Levinud oli letialune kaubandus ja sellele vastandus läänemaailma külluslik ühiskond . Tarbimisühiskond Võimalikult rohkem ostetaks ja kasutataks ühiskonna hüvesid tänapäeval tarbimisühiskond ei õigusta ennast enam. Heaolu ühiskond ehitatud ülesse laenudega . Noorte eeskujuks moega Näitlejad . hipiliikumine Pikad juuksed , laiad püksid , teksad . Sotsiaalne võrdõiguslikkus - Rassismi liikumine - Lääne saksamaale tulid türklased Tsernobõl 1986 aprill . Terrorismi põhjused Kättemaks , hirmutamine , usk . Kriisi kolle Konflikti ( sõja ) piirkonnad . Piirkond kus on sõda või kus on võimul diktatoor .Kohalikud e lokaalsed ja rahvusvahelised
Mille põhjal Sa seda järeldad? - Kas laen võib samal ajal olla ka investeering? Too kinnitavaid ja ümberlükkavaid näiteid/argumente. Sõltub laenu tüübist. Pikaajalises perspektiivis on näiteks õppelaen kasulik, sest sa õpid laenu toel ja hiljem heale töökohale minnes teenid sa selle tagasi. Kui näiteks riiete, või muu tarbekauba ostmise jaoks laenu võttes sa kaotad, sest pead kaubale veel laenu koormuse peale maksma ja erilist tulu sellest ei tule. Mõistel tarbimisühiskond on tavakasutuses negatiivne alatoon. Kas sellel võiks olla ka positiivseid jooni? Tootmine, müümine ja ostmine on kasulikud vaid müüjale, kuigi mina selles erilist midagi positiivset ei näegi. Inglased ütlevad: ,,Ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda." Mõtesta see ütlus lahti, kasutades omandatud teadmisi tarbimiskäitumisest. Et inimene pole selline, kes ostaks kalli asja asemel mingi halvema ja odavama asja. 3. Euroopa Liidu organisatsioonid:
Näiteks läheb mul kooli ja koju tagasi sõitmiseks juba umbes pool tundi. Asjaolud oleksid veelgi hullemad kui elaksin maal või suures linnas, siis kaotaksin ühest kohast teise jõudmiseni tunduvalt kauem aega. Tsiteerides Benjamin Franklinit: ,,Kas sa armastad elu? Ära siis raiska aega, sest sellest materjalist ongi elu valmistatud." Nii, et elu nautimiseks pead oskama ajaga õigesti ringi käia ning ainus rohi sünni ja surma vastu ongi seda nautida. Tarbimisühiskond esitab meile karmid nõudmised, mille alusel mõõta, kas oleme edukad. Mis peab meil olema, et näida täisväärtuslik. Lastel on vaja kalleid riideid, sülearvuteid, uhkeid mobiiltelefone, kõige uuemaid tehnikasaavutusi, iPode jms, täiskasvanutel aga kenat elukohta, ilusat autot ja uhket puhkusepaika. Mul pole kallis telefon ega riided ning pole ka oma sülearvutit ega muud luksust, sest see pole minu jaoks nii tähtis. Et raha ainult kasulikult ära kasutada, oleks
Põhjendage oma vastust. Arvan, et mitte kuna ma tihti pole kindel , kus on tehtud toode mida ostan. Kuid kui ostan mingit teenust uurin kõigepealt selle tausta. (minu arvamus) 22.Mis on riiklik tarbijakaitse? Tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. 23.Miks on tarbijakaitse vajalik? 1) ei müüdaks praaki kaup 2) ei petetaks inimesi 24.Kas Teie kui tarbija põhiõigusi on kunagi rikutud? Veel mitte. 25.Mis on tarbimisühiskond? ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks viisiks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. 26.Miks on vaja riike hinnata riikide inimarengu indeksist lähtuvalt? Põhjendage oma vastust. Sest see võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. 27.Mis on vältimatu sotsiaalabi? piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud
Ta ei olnud võimeline looma lähedasi suhteid. Ta vajas küll enda ümber kaaslasi ja ei läinud pea kunagi kuhugi üksinda, kuid ei talunud, kui keegi teda puudutas või talle oma muresid kurtis. Andy tõi oma välimuses riietusega esile kõikvõimalike vigu, et pääseda inimeste heakskiidust. Juba oma vaeses lapsepõlves vaimustus ta Hollywoodist, moest, rahast ja kuulsatest inimestest. Just neil põhjustel võttis Ameerika vaba ja võõrandunud tarbimisühiskond ta avasüli omaks. Kuigi ta paistab esmapilgul pinnapealne, selgub ta raamatust, et ta maailmavaade oli tegelikult võrdlemisi eluterve. Andy uskus, et elul puudub igasugune sügavam mõte ja kõik on mittemiski, samas oli ta aga üldsusele teadmata väga religioosne inimene, kes käis regulaarselt kirikus. Andy uskus sügavalt minnalaskmise vabastavasse mõjusse. Ta on öelnud: ,,Miks peab inimene aega raiskama kurvastamisele, kui ta võib selle asemel õnnelik olla
ja passiivsust. Inimesed muutuvad laisakd ning nad ootavad ja loodavad, ning ka paratamatult saavad valmis toodet, mida on lihtne tarbida ja läbi selle muutuvad laisaks. Tekib arusaam, et kultuur peabki pakuma kerget meelelahutust. Meelelahutust mida toodavad mitte kunstnikud vaid tehnikud, kes on palgatud ärimeeste poolt. Kõik käib ümber raha ja viisi kuidas seda kiiremini ja kergemini kätte saada. Inimest ümbritseb tarbimisühiskond igal pool. Tekib paratamatult tunne,et poppkultuur on võtnud üle Eliitkultuuri. Massid valitsevad ning läbi selle toimub suur ja kiire regress kultuuris. Langeb kultuuri ja toote kvaliteet sisulises kui ka materiaalses mõttes. Et üldse selles ühiskonnas ellu jääda kolib osa kunstnikke üle uute suurde ja tulusasse 1 http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=5&menyy_id=849&alam=21&tekst_id=850 harru- massimeediasse ja reklaami. Reklaam kui kunsti ära kasutamine, kus kunst on
10. lineaarsete astemete teooriad uurivad pikaajalisi muutusi majanduses Rostow kasvustaadiumite teooria viis majandusarengu staadiumit: 1) traditsiooniline ehk turueelne ühiskond (arengumaad) 2) vähearenenud ühiskond 3) äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (peavad olema täidetud kolm tingimust: tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%, ühe või mitme olulise tööstusharu kasv, vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu) 4) varajane tarbimisühiskond 5) küps tarbimisühiskond Harrod-Domari kasvumudel Majanduskasvu lihtsustatud mudel: Y/Y=s/k Majanduskasv = rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus Selleks et kasvada peab rahvamajandus säästma ja investeerima teatud osa koguproduktist, mis rohkem säästetakse ja investeeritakse, seda kiiremini kasvab majandus. Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine. 11. Struktuurimuutuste mudelid:
Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3. Maailma rahvaarv praegu. Üle 6 miljardi inimese. 4. Mis on demograafiline plahvatus? Sellega kaasnevad probleemid.
Otsustamisraskuse puhul valitakse keel,mida leibkonnas rohkem kasutatakse. 12.Sündimuse mõõtmine: Kasut.viljakuse määra Sündimuse kordaja =sünnid aastaselanike arvuga*1000=vastus promillides 13.Sündimust vähendavad tegurid Eestis:1.Suurenenud naiste maj.iseseisvus- haridus,konkurents tööturul.Perekond on muutunud äärmiselt hapraks. 2.Kuna naised töötavad,suureneb lapse sünniga saadav tulu,seda püüab kompenseerida ema palk. 3.Üheks vähendavaks teguriks on ka tarbimisühiskond st enne püütakse saavutada kõrge tarbimistase ja siis hakatakse mõtlema lapsele. 4.Ebastabiilne sots.maj.olukord. 5.Vallassündimuse poolest sarnane põhjamaadega-ligi 50% lastest sünnib väljaspool abielu. 14.Abortiivsusest Eestis: Eesti rahvastikku iseloomustab äärmiselt kõrge abortiivsus, mis näitab paaril viimasel aastal kahanemis märki.Arvatakse,et abordi keelustamine tooks kaasa sündimuse tõusu kuid erinevate maade kogemustel ei vasta tõele.Võrreldes
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad.................................................................
Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile Ebapiisavad teenindus- ja turundusalased teadmised ning võõrkeeleoskus Ebapiisav koostöö Pakutavate teenuste ühenäolisus Tere! + naeratus + silmside + siirus Teretus on alati sõnum: ma tunnustan ja väärtustan teid; mul on hea meel, et te tulite; ma olen valmis teid teenindama; ma soovin teid aidata; ma lahendan teie probleemi. Milliseid nimetusi kasutatakse kaasaja ühiskonna iseloomustamiseks? 1. Infoühiskond 2. Tarbimisühiskond 3. Õpiühiskond 4.Teadmusühiskond 5. Meelelahutusühiskond 6. Lõbuühiskond 7. Heaoluühiskond 8. Teenindusühiskond = katusühiskond - ükski ühiskond ei saa ilma teenindusühiskonnata Valdav osa töökohti on teenindussektor 1992 2010 Põllumajandus 22% 5-6% Tööstus 35% 32% Teenindus 43% 62-63% EL keskmine = <70% Igaüks osaleb teenindusmajanduses
erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus · Laiapõhjaline ettevalmistus - Mõju keskkonnale - Tarbimisühiskond Nüüdisühiskonna tunnus Näide tunnuse kohta või Ühiskonna arengujärk, tagajärg, mida see endaga millal nähtus tekkis kaasa tõi Tööstuslik kaubatootmine Demokraatia Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Kitsenev maailm Rahva osalemine ühiskonna valitsemises REVOLUTSIOON REFORM Algavad dissidendid Algatab valitsev partei
ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus Heaoluühiskond, postindustriaalne, teenindus, info, teadmusühiskond, kodanikuühiskond, tarbimisühiskond jne. Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib riigi majandust. Heaoluriik sekkub aktiivselt majandusse – jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat
Inimene kes toetub mõistusele on autonoomne inimene. 11.02.2015 Repressioon- valitsetakse oma sisemist loomust e. surutakse seda maha. Adorno- sireenid(naise peaga ja linnu kehaga olendid). Valgustusajastu idee inimene on seotud, et kogedavõi näha midagi ilusat peab inimene olema nö kinniseotud. Ego valitseb idi üle. Massiühiskond- hakkab välja kujunema tarbimisühiskond ja näiteks on ameerika. Adorno jaoks on tähtis et tõeline kunsti osa sisaldab kahte sorti aspekti: utoopiline ja kriitiline. Adorno kunsti käsitluses on massiühiskonna kriitika olulises kohas, populaarmuusika kriitika samuti. Ta umbusaldab populaarmuusikat sest see on midagi teistsugust. Keskne idee oli talle kunstis see, et see ei ole mitte täielik, sest maailm on mitte lõpetatud ja mitte täielik. Ja sellele vastandub näiteks see mis toimub kunstiteosega turul, kauba mõiste on
Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine Rostow' kasvustaadiumite teooria · Viis kasvustaadiumit Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond Vähearenenud ühiskond Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond · Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% · Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv · Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu Varajane tarbimisühiskond Küps tarbimisühiskond 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? Lewise kahesektoriline jääktöö mudel Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga 4 · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor
Raha kui institutsionaliseerutud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + ,,vahendajad" (finantssüsteem) Raha sümbolväärtus Kasvav lahutatus ,,omaväärtusest" (raha kui virtuaalne arvestusühik); Valitseja võim; rahvuslik identiteet; Tarbimisühiskond *Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid: ,,sotsiaalne raha"ja raha sotsiaalseid tähendusi SOTSIAALNE RAHA (V. Zelizer): Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud, vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid; ,,Universaalraha" asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist ,,erirahadega", millega seostuvad erinevad tähendused ja kasutusmustrid; Sotsio-kultuuriliste protsesside pinnalt tekivad *mittekattuvad ja eristunud vahetussfäärid,
ROSTOW' KASVUSTAADIUMITE TEOORIA · Viis kasvustaadiumit Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond Vähearenenud ühiskond Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond · Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% · Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv · Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu 4 Varajane tarbimisühiskond Küps tarbimisühiskond 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? LEWISE KAHESEKTORILINE JÄÄKTÖÖ MUDEL Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis
areng kui ka taandareng Rostow kasvustaadiumite teooria: · viis kasvustaadiumit -traditsiooniline ehk turueelne ühiskond -vähearenenud ühiskond -äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%, ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv, vastava poliitilise ja sotsiaalse ning institutsionaalse raamistiku olemasolu) -varajane tarbimisühiskond -küps tarbimisühiskond Harrod-Domari kasvumudel: majanduskasv=rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus · majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist · majandus kasvab kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse · majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
