36. Tuua näiteid istude võllisüsteemi kasutamisest 37. Kuidas moodustatakse istusid ISO ava- ja võllisüsteemis? Istu moodustamiseks avasüstemis tuleb kõigi istude puhul võtta ava põhihälbega H. Võllid põhihälvetega a...h annavad selle avaga lõtku, võllid põhihälvetega js, k, m, n annavad siirdeistu ja võllid põhihälvetega p...z pinguga istu. Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb võll võtta alati põhihälbega h. Kui ava põhihälve on vahemikus A...H, saadakse lõtkuga ist, kui ava põhihälve on JS, K, M, N saadakse siirdeist ja kui ava põhihälve on vahemikus P...Z saadakse pinguga ist. 38. Mille poolest erineb sama ist ISO avasüsteemis ja võllisüsteemis? H- avasüsteem(suur täht), h- võllisüsteem(väike täht 39. Kuidas sõltub tolerants täpsusest ja mõõtmest? Kui suurem on tolerants- seda vähem on täpsus 40. Mõõtevahemike mõiste, vajadus. Millistesse vahemikesse on jaotatud mõõtmed? Millistes tööstusharudes milliseid mõõtevahemikke kasut...
0,1 A Kui teise silindri välispind on B, siis kujul A - B tähistab ühist telge mõlemale silindrile. Sümmeetria Symmetry Tähis 0,08 A-B A ÷ 0,08 A Pinnad saavad kõikuda 0,08 mm lähtel A 12 LÄHTEGA VÕI ILMA LÄHTETA JOON VÕI PIND TOLERANCES OF LINE OR SURFACE WITH OR WITHOUT DATUM Joone või pinna profiili tolereerimine on mõeldud konkreetse objekti kuju omadustega. Lähtega saab siduda lisaks kuju hälvetele ka suuna ja asukoha omadusi. Need kolm omadust ei ole iseseisvad vaid teatud määral seotud üksteisega. Kuju hälve esitab siiski nõudeid vaid kujule, Suuna tolerants hõlmab nõuded nii suunale kui ka kujule ning asukoha tolerants kõigile kolmele. Hoolikalt tuleb konstrueerimisel mõelda milliseid tolerantse kasutatakse. ISO 1101 antud profiili tolerantsid
Villu Tammet SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUGA ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Töö käik: 1
Ülesanne 2 +0 , 010 - 0 , 025 1. Ø120 - 0 , 022 + +0,010 ES=+0,010 +0,005 Ava es=0 0 Smax= 0,032 TD= 0,035 -0,005 dmax=120 EI=-0,025 ei=-0,022 Td= 0,022 ...
2. Ülesanne – laagriistu arvutus ja tolereerimine Andmed ja istu valik: Teada on, et laagriist on konstrueeritud veorattale keskmistel pöörlemiskiirustel ning välisvõru on läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu. Välisvõru puhul moodustub siirdeist, mis on istatud vabamalt kui sisevõru. Arvutused Dnom 58mm dnom 45mm Välisvõru Ø58 JS7/l0 ESvv 0.015mm EIvv 0.015mm esvv 0mm eivv 0.013mm ULSH.vv Dnom ESvv 58.015...
Anton Adoson ISTUARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2
0 +0.035 .ES=0.035 -0.022 0 + es=0 + AVA EI=0 0 0 - - ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik:
docstxt/1449146516799.txt
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7.............................................................
Anton Adoson HARKKALIIBRI MÕÕTU SEADMINE LABORITÖÖ NR. 7 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 4.11.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 30-35 mm Töö käik: 1
Anton Adoson RÕNGA SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1
VARIANT 20 1. 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 58 d 58 2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9. Suurim ping T(S,N) = 0,038 10.Keskmine l...
Keerme keskläbimõõt Õppeaine:Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 32b Juhendaja: I.Stulov Üliõpilane : Tallinn 2012 Laboratoorne töö nr.6 laud nr.4 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga Töö käik: Mõõdame keermekruvikuga detaili keskläbimõõtu kahest erinevast suunast . Vastavalt A-A ja B-B . Arvutame valemi abil d2 teoreetilise ning leiame mõõteerinevused. Järgnevalt vaatame raamatust täpsusklassi ja võrdleme tulemustega ning saame täpsusklassi. Detaili mõõt M42x4.5 B A A B Mõõtesiht Kruviku Kruviku Kruviku D2 teg. D2 teor. D2 T d2 ...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 ...
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-150mm 0,1mm 2. Sügavuskruvik 0-100mm 0,01mm 3. Detail mõõdetavate aukudega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 19,8 (0-25) 19,71 19,76 19,73 19,73 2 30,5 (50-75) 30,51 30.52 30,51 30,51 3 34,3 (50-75) 34,31 34,33 34,33 34,3 4 46,4 (50-75) 46,43 46,42 46,41 5 54,7 (75-100) 54,68 54,69 54,67 ...
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 55 d 55 2. Ülemine ES +0,030 es ...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus ± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik ...
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Väikese läbimõõduga aukude ja kitsaste soonte sügavust saab mõõta nihikuga, mille skaala jaotuse väärtus on 0,1 mm või sügavuskruvikuga, mis on sellest 10 korda täpsem (0,01 mm). Sügavuskruviku M 100 mõõtepiirkond on 0...100 mm. Mõõtemääramatus on 1. ja 2. täpsusklassile vastavalt ±0,003 või ±0,005 mm. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, ...
Asso Kivilaan KODUNE TÖÖ NR. 01 – TELJE DEFINEERIMINE Õppeaines: MÕÕTETEHNIKA JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12 Tallinn 2015 Sisukord KODUNE TÖÖ NR. 01 – TELJE DEFINEERIMINE Sisukord.......................................................................................................................... 2 1.2 Lähte andmed. Andmete genereerimine...............................................................3 1.3Arvutuskäik...................................................................................
2. Ta jälgib looduse, keskkonna ja inimeste ohutust ning tervist ja töötab inimkonna kasu ja jõukuse ning keskkonda säästva arengu nimel. 3. Ta annab oma eriala saavutuste, võimaluste ja plaanide kohta avalikkusele ühemõttelist infornatsiooni, mis võimaldab avalikkusel õigesti hinnata teaduse ja tehnikaga seotud otsuste mõju ühiskonnale. 4.Ta suhtub austusega oma töökohamaa traditsioonidesse. Karl Sepp Kodune töö Nr.1 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 01. Andmete leidmine ................................
Villu Tammet NURKADE MÕÕTMINE UNIVERSAALNURGAMÕÕDIKUGA LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: AT11a Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorses töös kasutatud mõõtevahendid ja seadmed: detail nr. 1, nooniusnurgamõõdik
Richard Karming KÕRGE TSENTREERIMISE, VAHETATAVA HAMMASRATTA ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel
Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3
Anton Adoson DETAILI MÕÕTMINE NIHIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 9 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 8.10.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töövahendid: nihik, elektrooniline nihik, mõõdetav detail Töö käik: 1
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2
Anton Adoson AVADE SÜGAVUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0 ...
Anton Adoson Roman Ibadov RADIAALVISKUMISE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 8 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2
Näiteks korraldas paar aastat tagasi seltskond vene noori Tallinnas Tammsaare pargis aktsiooni „Kallista eestlast“, näitamaks eesti rahvale, et venelased soovivad sõbralikke suhteid. Eesti integratsioonipoliitika olemuses esineb tõsiseid puudusi, seetõttu tuleks tegeleda eelkõige noortega, et välja selgitada ebatolerantsust soodustavad faktorid juba kasvavas põlvkonnas. Palju diskussioone tekitav teema on negatiivsete nähtuste tolereerimine Eesti ühiskonnas. Esmapilgul võib tunduda, et meil valitseb üldine nulltolerants prostitutsiooni, narkootikumide, alkoholi tarvitamise ja vägivalla suhtes, kuid lähemal vaatlemisel jääb silma vastupidine olukord. Tallinna linnapildis on palju narkojoobes inimesi, kes tunnevad ennast südalinnas koduselt, ning kaasmaalased näivad aktsepteerivat taolist olukorda, jäädes tihti kõnealustel teemadel ükskõikseks
hõlpsama ja kodulähedasema kooliskäimise. Samuti tõstame õpetajate palka ja muudame õpetaja ameti taas tähtsaks ja vajalikuks. Meie erakond tähtsustab hariduse vajalikkust ja soodustab igatpidi Eesti ülikoolide taseme tõusu. Sotsiaalne kaitse ONE-le on südamelähedane inimeste sotsiaalne turvatunne. Meie tolereerime erineva kultuurilise taustaga inimesi ja võtame nad kõik avasüli Eestisse vastu. Meie peamised põhipunktid: • Erinevate seksuaalsete orientatsioonide tolereerimine ja nende mõistmine ning ühiskonda sissesulandamine. • Eakate pensioni tõus ja lahe äraelamine, et eakad saaksid elamisväärse pensionipõlve, mida ei peljata oodata. • Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine, sätestades kindla meeste ja naiste osakaalu suhte töökohtades. • Laiahaardelisemad töövõimalused noortele, kindlustama noorte tööleidmisvõimalused. • Puuetega inimeste õiguste suurendamine ja nende elamistingimuste parandamine.
Paraku aga mõjutab meedia vanema grupi inimesi rohkem, kui lasteaialapsi ja algkooli õpilased, sest multifilmid ei õpeta just palju. See-eest õpetab meedia väga edukalt teisi väärtusi, mis on samuti ära mainitud väärtusarengu programmis: ausus, hoolivus, tolerantsus. Seda õpetatakse läb teleseriaalide, mis on suunatud noortele. Mina olen isiklikult jälginud selliseid seriaale ja tunnen omal nahal, kuidas see on mõjutanud minu väärtushinnanguid. Homoseksuaalsus ja selle tolereerimine on valus probleem ühiskonnas. Julgen väita, et vanem generatsioon, sealhulgas minu oma vanemad, on igasuguse homoseksuaalsuse vastu ja peavad seda täiesti ebanormaalseks. Mina seevastu, olen kasvanud üles peres, kus valdab selline suhtumine, aga olen teisel arvamusel ja väga tolereeriv. Minu otsene mõjutaja ongi just meediakanalitest lastud noorteseriaalid. Inimest defineerib suurel määral tema väärtushinnangud, mis kujunevad välja läbi väärtuskasvatuse
erivahendeid. Sageli kasutatakse neid veerelaagrite istudena. Antud juhul on tegemist siirdeistuga. 4) Istu tähtsus ISO standardi kohaselt AVA VÕLL 0.0125 0 122.62 122.62 0.0125 0.04 2. Ülesanne - laagriistu arvutus ja tolereerimine Ülesande eeltingimuste kohaselt on teada radiaal-kuullaagri keskmine välisvõru läbimõõt Dm=80mm ja sisevõru läbimõõt on dnom=35mm. Samuti on teada, et laagriist on konstrueeritud veorattale ja aeglastel pöörlemiskiirusel. a) 0-35m6-80H7 H7 välisvõru N 80mm l0 Suurim piirmõõde GuH 80.030mm GuS 80mm
Merilyn Tohv ISTU ARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kind...
biheivioristlikud teraapiad. Siia alla kuuluvad probleemide lahendamise teraapia, murdelise käitumise teraapia ja standardne biheivioristlik-kognitiivne teraapia. Olgugi et nendel kõigil kolmel teraapial on omad unikaalsed omadused, jagavad nad siiski ühiseid terapeutilisi tehnikaid. Näiteks õpetatakse tahtliku enesevigastamise funktsionaalse hindamise kasutamist, et informeerida ravivõimalustest, õpetada spetsiifilisi osukusi (probleemide lahendamine, kannatuste tolereerimine, enesekindlat kommunikatsiooni) kasutades käitumuslikku sekkumist ja rakendades kognitiivset ümberstruktureerimist. Olgugi et ei ole teada, mis täpselt muutusi põhjustab, on antud teraapia tulemused olnud märgatavad ning efektiivsed. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006 kaudu). Teiseks toon Klonsky ravivõimalusena välja psühhodünaamilise teraapia, mille põhimõte seisneb vanade suhete "töötluse" ning uute isikutevaheliste ja positiivsete suhete loomisel. See
Ka rühmavanema kohustus määrati vastu tahet peale. Jah, peab tõdema, et algus oli karm ja raske ning hirmutas kohutavalt, kuid eks iga uue asjaga ole nii, et alguses tundub asi hullem kui tegelikult on. Harjudes koolieluga on olukord muutunud tunduvalt. Ei ole asjad tegelikkuses nii karmid ja halastamatud, kui algselt tundus. Kuid on õppealasid, mis viivad jalad alt ka suurima pingutuse juures. Üheks nende seast on mõõtmine ja tolereerimine, see on raske ja arusaamatu ning mis kõige suuremaks takistuseks, see on eriala aine, mis tuleb sooritada üsna kõrgele tulemusele. Raske on ta selletõttu, et õppematerjali antud aine kohta napib, see mis olemas on ei vasta alati kõigile küsimustele, mis ainet õppides tekib, tempo õppimisel on liiga kiire ja õppejõu poolt arvatav baas mis meil peaks olema- seda mul ei ole. Ma ei saa aru nendest lühenditest ja mõistetest alati ning lõpuks jookseb aine õppimine üle pea raskeks
õppimispotentsiaal. 27. Võta kokku peamised kriitilised edufaktorid kõrgtehnoloogilise ettevõtte juhtimisel; too näiteid. 1)Ärifookus-seonduvad tooted, fokusseeritud T&A, prioritiseerimine 2)Adapteerumine-org.paindlikkus 3)Org. Ühtekuuluvus-hea kommunikatsioon, töökohtade roteerumine, rollide integreerimine 4)Ettevõtlik kultuur-ettevõtlikud väärtused, väikesed üksused, erinevad finantseerimiskanalid, läbipõrumise tolereerimine, org. väliste projektidega tegelemise võimaldamine 5)Kompetentne ning kaasav/kaasatud(hands-on) tippjuhtkond. 28. Anna ülevaade erinevatest innovatsioonistrateegiatest innovatsiooniprotsesside komplekssusest ja keerukusest lähtuvalt ning selgita näidete abil nende strateegiate rakendatavust. Proaktiivne eesmärgiks on olla tehnoloogia esimene turule tooja. See annab võimaluse olla sektori liider. Sellised firmad
tavaliselt on omavahel vennad. Põhjused tavaliselt majanduslikud. (Tiiber, Himaalaja teatud piirkonnad) Monogaamia perevorm, kus elavad koos kaks täiskasvanut. Kõige haavatum perevorm võrreldes teistega mõjutatav ühe abikaasa enneaegne surm, viljatus. Tänapäevane peremudel hakkas levima 17.saj lõpus. Tavaliselt on oluline abielluda endogaamselt ehk ühiskonna poolt aktsepteeritud inimesega. Monogaamsetes ühiskondades on lahutuste tolereerimine varieeruv. Esineb ka jadamonogaamiat üks abikaasa hüljatakse, et abielluda teisega. Polügaamiast eristub see sellepoolest, et uue abikaasa võtmine toob tavaliselt kaasa probleeme eelmisega. Vabaabielu alternatiiv abielule, tavaliselt on peres vähem lapsi, laste õigused nõrgalt kaitstud Üksikvanemaga perekonnad väiksem majanduslik kindlus, ühiskondlik hukkamõist Üksinda elavad inimesed seksuaalsuhe ei ole enam ainult abielus kodanikele
märkimise näiteid). Esimene samm-Ra ja Rz määramine. Ra-profiili keskmine hälve ja Rz-maksimaalne profiili kõrgus. Et Rz-i interpreteeritakse ISO ja DIN'i järgipisut erinevalt, on targemteha panus Ra-le. ISO järgi on Ra asukoht nn. ,'' juure all'' Pinnakareduse märkimine tööjonisel-teravik alati vastu töödeldavat pinda. Et mitte korrata mitmel korral samade karedusparameetrite esitamist,võib märkimist lihtsustada(sisu deklareeritakse märkustes) 32.Detailide geomeetriline tolereerimine. Reaalse objekti mistahes pind ei vasta kunagi täielikult nominaalsetele parameetrirele. Näiteks, silinder võib tegelikult olla kooniline või tünnikujuline ning ristlõige elliptiline. Selliseid hälbeid ideaalkujust nimetatakse geomeetrilisteks hälbeteks. 33.Baaselement ehk lähe, baaselemendi tähistamine Tolereerimisekt on kõigepealt vaja leida hälbetele sobiv baaselement ehk lähe,mille suhtes tolerants määratletakse. Selliseks baaselemendiks valitakse kas joon, pind või telg.
liberalismist, millega poleks raske nõustuda ka sotsiaalselt mõtlevatel inimestel. Rawls kirjeldab liberalismi, kus ühiskonda lagundava armutu konkurentsi asemel valitseb ühishüvele orienteeritud koostöö. Toon näiteks mõned Rawlsi ideed: ühiskond peaks olema vabade ja võrdsete kodanike koostöösüsteem, kus eeldatakse vastastikust ausameelsust; võrdsed põhivabadused olgu tagatud kõigile kodanikele; ainult pluralismi reaalne olemasolu ja lojaalse opositsiooni tolereerimine annab valitsusele legitiimsuse; 6 / 20 ühiskonnaliikmete võimaluste aus võrdsus (ja institutsionaalsed instrumendid, et seda võimalikult suuremal määral saavutada, näiteks jaotava õigluse ehk erinevusprintsiip); enamkindlustatud ei tohi olla heal järjel nende arvel, kes on halvemal järjel (vrd Juhan Parts: "Rikkusele ei tohi seada mingeid piire!"); majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust tuleb püüda reguleerida ja kontrolli all
• Vägivaldse käitumise suurenenud aktsepteerimine • Agressiivne TV _agressiivsed mõtted ja tunded • Agressiivsus _ agressiivsete programmide vaatamine ? Sotsiaalse õppimise teooria • Kogemused • Vaatlus • Mudelleerimine • Agressiivse käitumise tasustamine (kaudne) Biloogiline lähenemine - Mõndadel inimestel suurem eelsoodumus agressiivseks käitumiseks Pereprotsessid • Tihe füüsiline karistus ette ennustamatutel põhjustel • Agressiivsuse tolereerimine • Tähelepanu puudus • Moraalsus – ideaalide ja põhimõtete kogum, mis aitab indiviidil teha vahet hea ja halva vahel ning selle järgi käituda. • Moraalsuse 3 komponenti: Kognitiivne, Emotsionaalne, käitumuslik Moraalne areng sõltub vanematest: – Seletamine– Võimu kasutamine– Tähelepanu ja armastuse ära võtmine Piaget kognitiiv-arenguline teooria • Staadiumid: 1. Moraalieelne periood (0-5.a.) 2. Moraalne realism (5-10.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
