Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tktk
Õppematerjali autor
Harkkaliibri mõõtu seadmine. Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu. Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed: Es = +20 Ei = +9 Võlli piirmõõtmed: dmax = 33,020mm dmin = 33,009mm GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020 Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine. Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi. Kasutasin nihkkaliibrit ja radiaalviskumise mõõdikut Sele 1. Tabel 1 Mõõtetulemused Aste Astme Indikaatori Indikaatori Radikaal Lubatud Täpsusaste
LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem:
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
mõõdistamispunkte ● katastriüksuste mõõdistamine jäädvustatakse antud situatsioon. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused ● jämedad vead ● süstemaatilised vead: o püsivad, mis ei muuda oma suurust ega märki (nt koordinaatsüsteemi nihe) o muutuvad, mis muudavad suurust või märki teatud reegli järgi (nt mõõdulint on pikem, ümardamine) 24. Joone pikkuse mõõtmine ● Mõõdulindiga ● Optilised kaugusmõõtjad (Ülemine niit – alumine niit)/10 VALEM ● Mõõtmine elektromagnetlainetega 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine Teodoliidi vertikaaltelg peab ühtima mõõdetava nurga tipuga (tsentreerimine) Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega peale hoolikat horisonteerimist langeb teodoliidi vertikaaltelg kokku loodjoonega 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27
Jääkdeviatsiooni ja magnetkäände summat nimetatakse kompassiõiendiks. Matemaatiliselt ΔΚ =δ+d Kompassi kurssi õiendatakse järgnevat skeemi kasutades KK = + δ= ΜΚ= +d = TK = 8.Vurrkompass. Vurrkompassi õiend ja selle määramine Vurrkompass on kursinäitaja, mille töö põhineb vurri omadusel, mida nimetatakse pretsessiooniks. Vurrkompassi õiendit saab määrata liitsihil ja kahe rõhtnurgaga asukoha määramisel. 9.Pikkuse ja kiiruse ühikud merel. Läbitud tee mõõtmine. Laeva kiiruse määramine. Laevajuhtimises tarvitatavad kauguse ja kiiruse põhiühikud on meremiil, kaabeltau ja sõlm. Meremiil võrdub meridiaanikaare ühe minutiga, meremiili pikkus meetrites või kilomeetrites on erinev sõltuvalt kaardi koostamise aluseks kasutatud ellipsoidi mõõtmetest. 1928 aasta Merenduskonverentsil lepiti kokku, et meremiili pikkus on 1852 meetrit. 1/10 meremiili nimetatakse kaabeltauks. Laeva kiirust mõõdetakse sõlmedes
Jääkdeviatsiooni ja magnetkäände summat nimetatakse kompassiõiendiks. Matemaatiliselt ΔΚ =δ+d Kompassi kurssi õiendatakse järgnevat skeemi kasutades KK = + δ= ΜΚ= +d = TK = 8.Vurrkompass. Vurrkompassi õiend ja selle määramine Vurrkompass on kursinäitaja, mille töö põhineb vurri omadusel, mida nimetatakse pretsessiooniks. Vurrkompassi õiendit saab määrata liitsihil ja kahe rõhtnurgaga asukoha määramisel. 9.Pikkuse ja kiiruse ühikud merel. Läbitud tee mõõtmine. Laeva kiiruse määramine. Laevajuhtimises tarvitatavad kauguse ja kiiruse põhiühikud on meremiil, kaabeltau ja sõlm. Meremiil võrdub meridiaanikaare ühe minutiga, meremiili pikkus meetrites või kilomeetrites on erinev sõltuvalt kaardi koostamise aluseks kasutatud ellipsoidi mõõtmetest. 1928 aasta Merenduskonverentsil lepiti kokku, et meremiili pikkus on 1852 meetrit. 1/10 meremiili nimetatakse kaabeltauks. Laeva kiirust mõõdetakse sõlmedes
Jääkdeviatsiooni ja magnetkäände summat nimetatakse kompassiõiendiks. Matemaatiliselt ΔΚ =δ+d Kompassi kurssi õiendatakse järgnevat skeemi kasutades KK = + δ= ΜΚ= +d = TK = 8.Vurrkompass. Vurrkompassi õiend ja selle määramine Vurrkompass on kursinäitaja, mille töö põhineb vurri omadusel, mida nimetatakse pretsessiooniks. Vurrkompassi õiendit saab määrata liitsihil ja kahe rõhtnurgaga asukoha määramisel. 9.Pikkuse ja kiiruse ühikud merel. Läbitud tee mõõtmine. Laeva kiiruse määramine. Laevajuhtimises tarvitatavad kauguse ja kiiruse põhiühikud on meremiil, kaabeltau ja sõlm. Meremiil võrdub meridiaanikaare ühe minutiga, meremiili pikkus meetrites või kilomeetrites on erinev sõltuvalt kaardi koostamise aluseks kasutatud ellipsoidi mõõtmetest. 1928 aasta Merenduskonverentsil lepiti kokku, et meremiili pikkus on 1852 meetrit. 1/10 meremiili nimetatakse kaabeltauks. Laeva kiirust mõõdetakse sõlmedes
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. Kondensaatori laadimisprotsess Konde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid