Sõjandus varauusaegses Euroopas Triinu Kaldas 10 E Sõda kui ühiskonna loomulik osa Igapäevane nähtus 16.-17. sajandil toimus95 aastal 18. sajandil toimuus sõda 78 aastal „Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“ Sõja pidamine oli põhjendatud , kui seda peeti enese kaitseks, õiguspärase pärandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviile...
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused. 1.Millised viis erinevat tähendust pakub välja Henry Mintzberg? Tooge näiteid selle kohta, kuidas need viis tähendust on omavahel seotud. Plaan, tegevusmall, positsioon, perspektiiv ja tegevus. Ettevõtte edukus on tugevalt seotud ettevõtte strateegilise mõtlemisega. Pannakse paika kindel plaan kuidas käituda et asi toimiks, kõigil on ühesugune tegevusmall et vähendada probleeme ja arusaamatusi, põhiotsused kuidas end tegevusharus positsioneerida, organisatsiooni kultuuri ja inimeste mõtlemise muutmine, konkurentide üle kavaldamine. 2.Millised on strateegia kolm olulist komponenti? Pika-ajaliste eemärkide püstitamine, vajalike tegevuste valik, ressursside paigutamine . 3. Kuidas sõnastas strateegia mõiste prof. Chandler? Strateegia on ettevõtte põhiliste pika-ajaliste eesmärkide kindlaksmääramine, nende eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste valik ja ressursside paigutamine. 4. Kus hakati e...
Relvastus keskajal Üldiselt · Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. · Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad , mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. · Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes
Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Kodanikeks olid vabad meessoost põliselanikud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja barbarid. Elanikeks olid metoigid, kodanikud, orjad. Kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis käis regulaarselt koos ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Ateena nõukogu oli 500-liikmeline ja nõukogu loositi. Strateegid valiti. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist
Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus Kasvatus kulges mitmes etapis: Kuni 7a. Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz. 15aastane sai kannupoisiks 1821aastane löödi pidulikult rüütliks Relvastus Keskaja vältel muutusid relvad ja sõjakunst tundmatuseni. Areng kiirenes tunduvalt 12.13. sajandil Keskaegne relvastus jagunes kaheks: ründevarustus ja kaitsevarustus. Kaitsevarustus kaitserüü, kiiver ja kilp Ründevarustus lähivõitlusrelvad (mõõgad ja odad jne) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad jne) Rüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid soomusrüüd väikesed soomusekujulised metallplaadid nahkjaki välispinnal.
ka kiilkiri. Keel indo- teadlased Kultuurist. Tähtis laenatud perioodil Mesop. Kultuuri euroopalik Arhiivraamatu Kiilkiri, savitahvlid kultuuri edasikanmine suur mõju. Saalomoni kogu.Arenenud metallitöö- Keeleliselt indoeurooplased temoel raua töötlemine. Sõjakunst Rahamüntimine Oma foiniikia tähestiku (hobukaarikud) kõrgel mõju tekkinud tähestik tasemel. Eluolu ja perekond Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad, kaupmeeste Patriarhaalne perekond, Patriarhaalne
Kiilkiri kultuurist Arenenud metallitöö- raua Saalomoni tempel töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond,
pressitud [mehaanilised vaselõige, kuivnõel, metsotinto, gravüür; keemiliselt töödeldavad ahvatinta (raud+hape), ofort (raud+nõel+hape), pehmelakk (raud+lakk+hape)] lametrükk [litograafia (keemiliselt töödeldud litokivil) ofsettrükk (elastse kattega trükisilinder)] kõrgtrükk (puulõige ja puugravüür, linoollõige???, tinalõige, plastikaatlõige) 2. Tarbekunst 3. Helikunst 4. Filmikunst 5. Sõjakunst 6. Arhitektuur e ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine 6.1 sakraalarhitektuur kultuslike otstarbega ehituskunst 6.2 profaus arhitektuur ilmaliku funktsiooniga arhitektuur (kool jne) 6.3 militaar arhitektuur sõjaväega seotud 6.4 avalikuhoonete arh nt kool 6.5 maastiku arh tegeleb parkide ja kultuurimaastike kujundamisega jaguneb kiviarhitektuur, puitarh, raud, klaas, teras, betoon,
Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu
Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus. Mainiksin siinkohal ära ka Tema sõnadest ühe fakti eriti kaotusrohke lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud", tuleneb väljend "Pyrrhose võit". See tähendab võitu, mis võrdub kaotusega. Pyrrhos langes Kreeka alistamise
treppidest alla väljakule. 5. Kesk- ja Lõuna Ameerika riikide uskumused ja jumalad olid sarnased. Mõlema kultuuri puhul esines palju erinevaid jumalaid. Ka pühakojad olid mingismõttes sarnased: mõlemil juhul ehitati kivipüramiide. 6. Euroopast tulnud kolonialistid olid oma arengu poolest mõnesmõttes palju kõrgemal järjel: kasutusele olid võetud juba tuli relvad. Eurooplaste eelis seisnes ka suuremas rahvaarvus. Eurooplaste sõjakunst oli palju arenenum aga peamiseks eeliseks oli siiski palju suurem inimressurs. Eurooplaste rünnak oli üldse Ameerika põliselanike jaoks ootamatu ning nad polnud endale rajanud erilisi kaitseehitisi, kuna varasemalt polnud neid eriti vaja läinud. 7. Juhul kui Ameerika mandri põliselaniku oleksid suutnud euroopast tulnud kolonialistidele vastu seista siis oleks seal arvatavasti kujunenud väga huvitav kõrgkultuur ning ma arvan, et tänaselpäeval oleks kogu maailm märksa arenenum olnud
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...
Sõjandus varauusaegses euroopas Sõda kui ühiskonnale loomulik seisund Sõda oli varauusajal pea igapäevane nähtus. Varem, 16-17 sajandil toimus sajast aastast umbes 95 aastal sõda, 18.sajandil oli sõjaaastaid vähem,vaid 78. Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas k...
suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tsingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse.Mongolitele andsid eelise kiirus ja manööverdamisvõime,tulejõud,distsipliin ja suurepärased juhid.Mongoli ratsanik sündis siia ilma,et sõdida.Kui ta polnud lahingus,pidas ta jahti.Iga mongoli sõdalase jaoks oli 4 või 5
liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis võis lahingu kaotuse korral pelgupaika leida. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas.Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Eestlased kaotasid julguse. Nad taganesid, jättes lahinguväljale ligi 1000 surnukeha. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Kõik röövitud vara jagati võitjate vahel ühetasaselt. Paar päeva peale seda palusid eestlased rahu. Nii lõppes Madisepäeva lahing eestlastele suure kaotusega. Kolme Maleva Manööver: Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole:
Kriisid ja relvakonfliktid. Taust | Kriisid ja relvakonfliktid võivad üksikisiku elu tohutul määral mõjutada: 20. sajandi jooksul kaotas sõdades elu kümneid miljoneid inimesi. Juba 20. sajandi keskpaigaks toodetud relvastuse hulgast ja võimsusest oleks piisanud kaasaegse tsivilisatsiooni hävitamiseks. 21. sajandi alguseks on vähenenud vahetu suurriikide vahelise konflikti tõenäosus, kuid väiksema intensiivsusega relvakonfliktid leiavad aset pea igas maailma nurgas. Kriisid ja relvakonfliktid ei puhke iseenesest: igal arengul on põhjus ning igal tegevusel tagajärg. Nende seoste mõistmisel on suur tähtsus konfliktide ärahoidmiseks või neist hoidumiseks. See on ka põhjus, miks ülikoolides õpetatakse ja uuritakse rahvusvahelisi suhteid. Mõisted | Riikidevahelist relvakonflikti nimetatakse sõjaks. Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või o...
kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu.
kaitsta end nootle eest, kuna plaadid olid luudeks. Brigandiin on tehtud raudplaadi ribadest ja ühel küljel on needid. 5 Kasutatud kirjandus: 1. Kasutaja Flake, Keskaegsed relvad ja sõjandus- Ain Mäesalu loeng, http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?f=107&t=8746 20.02 2011 2. Ilmad kelder, Euroopa sõjaväed XIV ja XV sajand, http://www.dragon.ee/index.php? src=malevad#Relvastus 20.02 2011 3. Teadmata autor, Sõjakunst X-XIII sajandil Põhja-Euroopas, http://www.hot.ee/rolemancer/sojakunst_10-13saj.htm 20.02 2011 4. 10.klassi ajaloo õpiks 6
treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai temast kannupoiss, rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võistlusvõtteid õppis. Umbes 20selt löödi rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline *Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö,
Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas. Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Oma vanemate, eriti aga Lembitu langemist nähes kaotasid eestlased julguse. Nad taganesid. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Paar päeva hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Eestlaste võim polnud aga sellega veel murtud.
kuulutasid sündmusi ette. Messia ootustest sai juutide maailmavaate alustalasid. Kultuuri ühisteks tunnusteks olid Mesopotaamia mõju ja kirja oskamine. Hetiidide keel oli indoeuroopalik ja nad kasutasid hireoglüüf-kui ka kiilkirja. Aja jooksul kujunes ulatuslik hetiidi kirjavara, mille moodustasid kroonikad, religioossed ja mitte mütoloogilised teosed, rikalikud dokumendid ja seadused, millest enamik oli Hattusa kuninglikus arhiiviraamatukogus. Sõjakunst oli neil samuti kõrgel tasemel nende peajõud sõjarünnakul olid kiired hobukaarikud. Pärlased kasutasid kiilkirja, kohandades seda oma keelele, mis oli indoeuroopalik. Kiilkirja kujutati savitahvlitele. Pärslased võtsid üle võidetud rahvaste kultuuri ning pärlaste hulgas oli palju võõrmaalasi teadlasi. Maailma kultuuriloos on foiniiklased tuntud kui tähestiku leiutajatena. Foiniiklased kasutasid tähestikkirja. See kujunes välja 1000 aastal eKr ja koosnes 22 märgist
Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine. Jumalate roll segane ja vaieldav(TARAPITA) Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud. Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed) Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad(sajatused), hea väega sõnad (loitsud) Väe suunamine ja toimingud temaga olid maagia ehk sõjakunst, millega võis tegeleda igaüks. 5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?) Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud); Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire;
Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõpplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas. Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Oma vanemate, eriti aga Lembitu langemist nähes kaotasid eestlased julguse. Nad taganesid. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Paar päeva hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Eestlaste võim polnud aga sellega veel murtud.
Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom Lk. 13 Bütsantsi armee ja sõjakunst Lk. 14 Bütsantsi õigeusu kirik Lk. 15 Bütsantsi kultuur Lk. 16 2 Kirjandus Lk. 17 Teadus Lk. 18 Arhitektuur ja kujutav kunst Lk. 19 Bütsantsi kultuuri mõju Euroopale Lk. 20 Toit ja peod Lk. 21 Abielu ja perekond Lk. 22
Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka. Euroopas oli nn. noormeete probleem,u.20-30 aastased,kellel ei olnud ei varandust ega rakendust. Kirik otsustas ,et nad õige Euroopast välja saata ja neid kasutati 3
3. Ohvitserid sõjaväe professionaalsed juhid. a) Ohvitserideks võeti aadlikke. · Olid maksudest vabastatud. b) Sõjakoolid: · Esimene loodi 15. sajandil Itaalias. · 16.-17. sajandil üld- ja sõjalised ained. · Kadetikorpused Esimesed puhtsõjalised õppeasutused, mis loodi 17.- 18. sajandil Prantsusmaal. · Kõrgemad sõjakoolid 18 saj. II poolel Prantsusmaal, Austrias, Preisimaal. 4. Sõjakunst Vägede oskuslik juhtimine võidu eesmärgil. a) Taktika Õpetus lahingu võitmiseks. · Joontaktika Suurtükivägi Suurtükivägi Suurtükivägi Eelvägi (jalavägi) Suurtükivägi Suurtükivägi Peavägi (jalavägi)
Poeemides ülistasid rüütlid kõrgest soost daame, keda nad ei saanud tegelikult kunagi naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus rüütlile tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Relvastus keskajal Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tegid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu............................................................................................................... 2 2.1 Realismi põhiarusaamad.................................................................................................... 2 Igaüks enda eest, anarhia..................................................................................................... 2 Tugevam jääb ellu.........................................................
teisi kaitsevahendeid. Seda tehakse reeglina rahvamasse rõõmustava, verdtarretama paneva meelelahutusena. Näiteks Tai kick poks, K-1, Pride jms. Eksitav on harrastajate väide, nagu oleks tegemist ,,reaalse ja reegliteta" võitlusega. Seda sorti rüselemisspordis ei ole midagi uut. Kuid paljudele see meeldib. Ja publiku tarvis seda tehaksegi. 5 http://www.ekf.ee/ekf/index.php?id=4 4. Neljas on sõjakunst (ingl martial art) või ka Budo (lahingkunst-tee, ingl martial way). Teiste sõnadega eluviis või elu tee (way of life). On veel ka viies ja see on show. Näitemäng efekti pärast. Aga kuna see kuulub siiski rohkem akrobaatika ja tantsu valdkonda, siis seda ei arvestata karate õpetamisena. 6 Erinevad Stiilid Karatel on palju koolkondi ehk stiile. Vanimad ehk traditsioonilised stiilid on Shotokan, Goju-
b) Bellitsism (lad. k. Bellum - sõda) Tekkis vastukaaluks patsifismile. Esimest korda võttis "totaalse sõja" mõiste kasutusele Clausewitz, keda peetakse ka selle suuna rajajaks. Sotsiaaldarvinism näeb sõda kui üht olelusvõitluse kui elu üht vormi. Seega on see täiesti normaalne. Tõlgendused a) Konstruktivism b) Realism c) Liberalism d) Feminism e) Marksism Sõjakunst a) Strateegia ja taktika b) Tehnoloogia 1. Sõdiv pool a) Riik vs riik b) Rohkem kui kaks riiki c) Organisatsioonid Nt. PVO vs. Iisrael d) Erasõjad Zeligowski e) Linn 2. Relvastus 3. Võitlus, kus riik paneb välja kõik oma ressursid Sõjad jaotatakse marksistliku käsitluse järgi kaheks: 1. Õiglane Kaitsesõda 2. Ebaõiglane Vallutussõda Tänapäeval toetutakse sõjapidamises rahvusvahelisele õigusele
Strateegiline juhtimine eksam 1. Selgitada strateegilise juhtimise uuemaid käsitlusi oma töökaaslastele. Strateegilise juhtimise uuemad suunad on: · Ressurssidel ja kompetentsidel baseeruvad strateegiad koolkonna lähenemise võtmeks on tuumkompetentsi mõiste. Tuumkompetents on oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside integreeritud kominatsioon, mis läbi organisatsioonilise õppimise on arendatud täiuslikkuseni. Sisemine oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside kooslus baseerub harva üksikisikutel või väiksematel ettevõttesisestel gruppidel, samuti ei ole tuumkompetents mingit tüüpi kaubamärgiga seotud vara ega tootmisprotsess. Pigem on tuumkompetentsiks suutlikkus kaubamärki ja tootmisprotsessi juhtida, organiseerida ja hallata. Selleks, et tuumkompetents viiks välja konkurentsieelise kujunemiseni, peaks ta peale integreeritud terviku moodustam...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
tütarlastele 16/18aastastele poeglastele Õppetöö 7- 12a: osavus, jõud, sõna- I: grammathistide kool - lugemine, kuulelikkus kirjutamine, arvutamine 12- 15a: vastu-pidavus, range II: githaristide kool- laulmine, pillimäng reziim III: palestra- 13-16a, eelnevad 15- 18a: sõjakunst, julmus, kooliastmed pidid olema läbitud; kehaline halastamatus kasvatus Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud)
lisaväärtus. Seal inimgrupil suur motivatsioon minna niisutuspõllunduse teed, kuid see nõuab ühistööd. Vaja eelplaneerimine ehk juhtimine tuleb tsentraliseerida ja see toob kaasa tsentraliseeritud riigi tekke ja samas määrab ka selle riigi iseloomu. Nõuab väga suurte ressurside koondumist valitseja kätte, kes kasutab seda süsteemi käigus hoidmiseks, kuid ka suurehitisteks nt linna müürid, kanalid, kuid ka oma hüvanguks nt lossid. Sõjaväe ülavpidamiseks, sõjakunst tsentraliseeritakse. Kõik see eeldab tööjõu endale allutamist. Ta võib maaomandit korrigeerida jne see vajalik süsteemide korrashoidmiseks. See õigus loob aga ka võimaluse ülikonna nõrgestamiseks(vajadusel). Kõik see toob kaasa selle, et valitseja positsioon piiramatu, opositsiooni praktiliselt pole. Valitseja siis despoot kr k isand. Tema arvates ei pruugi see olla päritava, vaid võib olla ka valitav. Mõlemad võimalikud, oleneb kus. Ühteviisi on ta siiski ainuvõimuga
Kuulutati välja amnestia, v.a kõige verisemate oligarhide suhtes. Xenephoni järgi teab ajalugu suht detailselt. Pärslaste sekkumine Kreeka asjadesse sai regulaarseks. See sai alguse Peloponnose sõja ajal. 401. aastal puhkes Pärsias troonivõitlus. Kyros, see tüüp seal hakkas spartalaste toel koguma sõjaväge Kreeka aladelt. 10 000 meest sai ta kokku. Kyros sai surma ja Xerxes jäi võimule. Sõjaväepealikud olid väga võimekad. See kõik näitas, et kreeklaste sõjakunst on endiselt pärslaste omast parem ja see tekitas kreeklastes uhkust. See teadmine kujundas nende meelsust ja sealt tuli idee, et kui kreeklased suudaksid oma jõu ühendada, siis saaks pärslastest jagu. See idee kestis kuni Alexander Suureni, kes tegi selle idee ka pm teoks. See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased
Suurt lugu peeti ka Apollonist kui valguse, puhtuse, mõõdukuse, tõe ja tervise jumalast. Peamine keskus Delfis, kus tal oli oraakel (ennustajapreestrinna püütia, kes istus kolmjalal ning lausus ekstaasis viibides Apolloni inspireerit ennustusi, mida preestrid värssides edasi andsid). Apollon võib olla Väike-Aasia päritolu ühe hetiitide karjajumala nimi oli Apulunas. V-Aasia päritolu kinnitab ka asjaolu, et Trooja sõjas oli A. troojalaste poolel. Apollonile allusid ka õilis sõjakunst ja 9 muusat, samuti tulevikuennustamine. Austati ka tema poega Asklepiost, arstikunsti jumalat. Apolloni auks peeti püütiamänge iga olümpiaadi 3. a. suvel, võisteldi alguses ainult muusikas, hiljem ka spordis. Auhinnaks loorberipärg (loorber oli Apolloni puu). Kreeka on agraarmaa, seetõttu on viljakus nende jaoks väga tähtis ning mitmesuguseid viljakusejumalaid austati väga. 1
paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. 22 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A
paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. Religioon Religioosne moraal pole eesmärk omaette, mida järgida, kuid religioonil on kindlasti roll poliitikas, kui seda õieti ära kasutada... Religioon pole halb iseeneses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
