Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi 1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele Jalaväerünnaklöögijõu moodustasid tulirelvadega varustatud jalaväelased. Kogupauk Cullodeni lahing Strateegia:vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta Kurnamisstrateegia Ohvitserkond
Chandler? Strateegia on ettevõtte põhiliste pika-ajaliste eesmärkide kindlaksmääramine, nende eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste valik ja ressursside paigutamine. 4. Kus hakati esimesena kasutama mõistet ,,strateegia"? Vana-Kreekas 5. Mille poolest on tuntud meister Sun Tzu? Ta kirjutas 2000 aastat tagasi esimese olulise raamatu militaarsest strateegiast, mis koosneb 13 peatükist, millest igaüks on pühendatud eduka sõjapidamise ühele elemendile 6. Miks Sun Tzu raamat ,,Sõjakunst" on populaarne tänapäeval? 7. Mida rõhutas Alfred Chandler raamatus ,,Strategy and Structure" ? Enne kui hakata ettevõtet üles ehitama, looma selle struktuuri , tuleb kujundada strateegia. 8. Kes kirjutas esimese raamatu korporatsioonistrateegiast? Mida tähendab mõiste ,,sünergia" juhtimises? Igor Ansoff. Taotlus jõuda tulemuseni 2+2=5. 9. Milliseid tähtsamaid strateegiavaldkondi on uurinud M. Porter? Konkurentsistrateegiad ja konkurentsieelis 10
Relvastus keskajal Üldiselt · Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. · Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad , mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. · Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes
Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Kodanikeks olid vabad meessoost põliselanikud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja barbarid. Elanikeks olid metoigid, kodanikud, orjad. Kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis käis regulaarselt koos ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Ateena nõukogu oli 500-liikmeline ja nõukogu loositi. Strateegid valiti. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist
Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus Kasvatus kulges mitmes etapis: Kuni 7a. Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz. 15aastane sai kannupoisiks 1821aastane löödi pidulikult rüütliks Relvastus Keskaja vältel muutusid relvad ja sõjakunst tundmatuseni. Areng kiirenes tunduvalt 12.13. sajandil Keskaegne relvastus jagunes kaheks: ründevarustus ja kaitsevarustus. Kaitsevarustus kaitserüü, kiiver ja kilp Ründevarustus lähivõitlusrelvad (mõõgad ja odad jne) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad jne) Rüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid soomusrüüd väikesed soomusekujulised metallplaadid nahkjaki välispinnal.
ka kiilkiri. Keel indo- teadlased Kultuurist. Tähtis laenatud perioodil Mesop. Kultuuri euroopalik Arhiivraamatu Kiilkiri, savitahvlid kultuuri edasikanmine suur mõju. Saalomoni kogu.Arenenud metallitöö- Keeleliselt indoeurooplased temoel raua töötlemine. Sõjakunst Rahamüntimine Oma foiniikia tähestiku (hobukaarikud) kõrgel mõju tekkinud tähestik tasemel. Eluolu ja perekond Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad, kaupmeeste Patriarhaalne perekond, Patriarhaalne
Kiilkiri kultuurist Arenenud metallitöö- raua Saalomoni tempel töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond,
pressitud [mehaanilised vaselõige, kuivnõel, metsotinto, gravüür; keemiliselt töödeldavad ahvatinta (raud+hape), ofort (raud+nõel+hape), pehmelakk (raud+lakk+hape)] lametrükk [litograafia (keemiliselt töödeldud litokivil) ofsettrükk (elastse kattega trükisilinder)] kõrgtrükk (puulõige ja puugravüür, linoollõige???, tinalõige, plastikaatlõige) 2. Tarbekunst 3. Helikunst 4. Filmikunst 5. Sõjakunst 6. Arhitektuur e ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine 6.1 sakraalarhitektuur kultuslike otstarbega ehituskunst 6.2 profaus arhitektuur ilmaliku funktsiooniga arhitektuur (kool jne) 6.3 militaar arhitektuur sõjaväega seotud 6.4 avalikuhoonete arh nt kool 6.5 maastiku arh tegeleb parkide ja kultuurimaastike kujundamisega jaguneb kiviarhitektuur, puitarh, raud, klaas, teras, betoon,
Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu
Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus. Mainiksin siinkohal ära ka Tema sõnadest ühe fakti eriti kaotusrohke lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud", tuleneb väljend "Pyrrhose võit". See tähendab võitu, mis võrdub kaotusega. Pyrrhos langes Kreeka alistamise
treppidest alla väljakule. 5. Kesk- ja Lõuna Ameerika riikide uskumused ja jumalad olid sarnased. Mõlema kultuuri puhul esines palju erinevaid jumalaid. Ka pühakojad olid mingismõttes sarnased: mõlemil juhul ehitati kivipüramiide. 6. Euroopast tulnud kolonialistid olid oma arengu poolest mõnesmõttes palju kõrgemal järjel: kasutusele olid võetud juba tuli relvad. Eurooplaste eelis seisnes ka suuremas rahvaarvus. Eurooplaste sõjakunst oli palju arenenum aga peamiseks eeliseks oli siiski palju suurem inimressurs. Eurooplaste rünnak oli üldse Ameerika põliselanike jaoks ootamatu ning nad polnud endale rajanud erilisi kaitseehitisi, kuna varasemalt polnud neid eriti vaja läinud. 7. Juhul kui Ameerika mandri põliselaniku oleksid suutnud euroopast tulnud kolonialistidele vastu seista siis oleks seal arvatavasti kujunenud väga huvitav kõrgkultuur ning ma arvan, et tänaselpäeval oleks kogu maailm märksa arenenum olnud
Sõda Sõja mõtestamisest · Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. · Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" · Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum Sõja mõtestamisest · Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); · Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; · Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte" Ja veel
Pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648a) hakkas ratsaväe osatähtsus sõjapidamises vähenema,sest selle ülalpidamine oli kallis ja pealegi tähendas tollane sõjapidamine eelkõige kindluste piiramist.Loodi sõjaväe riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu:autasud,vormiriietus,relvastus,määrustikud,kehtestati väeüksuste normkoosseisud. Suured toidulaod olid magasinid,kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja ajal. Muutused sõjakunstis Sõjakunst sisaldab endas kahte komponenti: taktikat ehk õpetust, kuidas võita lahingut,ning strateegiat ehk õpetust,kuidas võita sõda.Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Joontaktika oli lahingukord,kus jalavägi jagati kolmeks: eelväeks,peajõuks ning järelväeks; ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele. Jalaväe tiibadele,vahel ka jalaväeosade vahele,rivistati ratsavägi. Uus lahingukord jagunes
suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tsingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse.Mongolitele andsid eelise kiirus ja manööverdamisvõime,tulejõud,distsipliin ja suurepärased juhid.Mongoli ratsanik sündis siia ilma,et sõdida.Kui ta polnud lahingus,pidas ta jahti
liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis võis lahingu kaotuse korral pelgupaika leida. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas.Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Eestlased kaotasid julguse. Nad taganesid, jättes lahinguväljale ligi 1000 surnukeha. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Kõik röövitud vara jagati võitjate vahel ühetasaselt. Paar päeva peale seda palusid eestlased rahu. Nii lõppes Madisepäeva lahing eestlastele suure kaotusega. Kolme Maleva Manööver: Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole:
Angoolas ja Etioopias. Sõja mõtestamisest | Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum. Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" Tehnika areng ja sõjandus | Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte"
kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu.
kaitsta end nootle eest, kuna plaadid olid luudeks. Brigandiin on tehtud raudplaadi ribadest ja ühel küljel on needid. 5 Kasutatud kirjandus: 1. Kasutaja Flake, Keskaegsed relvad ja sõjandus- Ain Mäesalu loeng, http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?f=107&t=8746 20.02 2011 2. Ilmad kelder, Euroopa sõjaväed XIV ja XV sajand, http://www.dragon.ee/index.php? src=malevad#Relvastus 20.02 2011 3. Teadmata autor, Sõjakunst X-XIII sajandil Põhja-Euroopas, http://www.hot.ee/rolemancer/sojakunst_10-13saj.htm 20.02 2011 4. 10.klassi ajaloo õpiks 6
treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai temast kannupoiss, rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võistlusvõtteid õppis. Umbes 20selt löödi rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline *Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö,
Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas. Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Oma vanemate, eriti aga Lembitu langemist nähes kaotasid eestlased julguse. Nad taganesid. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Paar päeva hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Eestlaste võim polnud aga sellega veel murtud.
kuulutasid sündmusi ette. Messia ootustest sai juutide maailmavaate alustalasid. Kultuuri ühisteks tunnusteks olid Mesopotaamia mõju ja kirja oskamine. Hetiidide keel oli indoeuroopalik ja nad kasutasid hireoglüüf-kui ka kiilkirja. Aja jooksul kujunes ulatuslik hetiidi kirjavara, mille moodustasid kroonikad, religioossed ja mitte mütoloogilised teosed, rikalikud dokumendid ja seadused, millest enamik oli Hattusa kuninglikus arhiiviraamatukogus. Sõjakunst oli neil samuti kõrgel tasemel nende peajõud sõjarünnakul olid kiired hobukaarikud. Pärlased kasutasid kiilkirja, kohandades seda oma keelele, mis oli indoeuroopalik. Kiilkirja kujutati savitahvlitele. Pärslased võtsid üle võidetud rahvaste kultuuri ning pärlaste hulgas oli palju võõrmaalasi teadlasi. Maailma kultuuriloos on foiniiklased tuntud kui tähestiku leiutajatena. Foiniiklased kasutasid tähestikkirja. See kujunes välja 1000 aastal eKr ja koosnes 22 märgist
Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine. Jumalate roll segane ja vaieldav(TARAPITA) Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud. Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed) Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad(sajatused), hea väega sõnad (loitsud) Väe suunamine ja toimingud temaga olid maagia ehk sõjakunst, millega võis tegeleda igaüks. 5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?) Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud); Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire;
Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõpplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas. Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Oma vanemate, eriti aga Lembitu langemist nähes kaotasid eestlased julguse. Nad taganesid. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Paar päeva hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Eestlaste võim polnud aga sellega veel murtud.
Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom Lk. 13 Bütsantsi armee ja sõjakunst Lk. 14 Bütsantsi õigeusu kirik Lk. 15 Bütsantsi kultuur Lk. 16 2 Kirjandus Lk. 17 Teadus Lk. 18 Arhitektuur ja kujutav kunst Lk. 19 Bütsantsi kultuuri mõju Euroopale Lk. 20 Toit ja peod Lk. 21 Abielu ja perekond Lk. 22
Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka. Euroopas oli nn. noormeete probleem,u.20-30 aastased,kellel ei olnud ei varandust ega rakendust. Kirik otsustas ,et nad õige Euroopast välja saata ja neid kasutati 3
3. Ohvitserid sõjaväe professionaalsed juhid. a) Ohvitserideks võeti aadlikke. · Olid maksudest vabastatud. b) Sõjakoolid: · Esimene loodi 15. sajandil Itaalias. · 16.-17. sajandil üld- ja sõjalised ained. · Kadetikorpused Esimesed puhtsõjalised õppeasutused, mis loodi 17.- 18. sajandil Prantsusmaal. · Kõrgemad sõjakoolid 18 saj. II poolel Prantsusmaal, Austrias, Preisimaal. 4. Sõjakunst Vägede oskuslik juhtimine võidu eesmärgil. a) Taktika Õpetus lahingu võitmiseks. · Joontaktika Suurtükivägi Suurtükivägi Suurtükivägi Eelvägi (jalavägi) Suurtükivägi Suurtükivägi Peavägi (jalavägi)
Poeemides ülistasid rüütlid kõrgest soost daame, keda nad ei saanud tegelikult kunagi naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus rüütlile tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Relvastus keskajal Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tegid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses
ülekaal ning väikese saarekese saatus ei huvita kedagi peale nende endi. Seegi teos viitab realismi põhiideele (Ilves, 2008) . Realismi seletab oma tuntuimas teoses ,,Valitseja" ka Niccolo Machiavelli. Autor väidab, et edu saladuseks on eelnevatelt edukaid võite saavutanud valitsejatelt eeskuju võtmine, et kaotuste hulka võimalikult mimeerida. Teoses on välja toodud, et valitseja ainsaks ametiks peab olema sõjakunst, sest just selle valdamist oodatakse teiste valitsejalt ning vägede juhilt. (Machiavelli, 2001.) Juba see 1532. Aastal välja antud teos tõdes, et omavaheline suhtlus ei saa toimida võrdsetel tasanditel, kui üks pool on relvastatud ning teine mitte. Väga ebatõenäoline on, et relvastatu kuulab mitterelvastatut ning et mitterelvastatu relvastatut ei kuula. Seega maksab tugevama sõna. Realism on alati populaarne olnud eelkõige kõiksuguste konfliktid ning segaduste ajal.
teisi kaitsevahendeid. Seda tehakse reeglina rahvamasse rõõmustava, verdtarretama paneva meelelahutusena. Näiteks Tai kick poks, K-1, Pride jms. Eksitav on harrastajate väide, nagu oleks tegemist ,,reaalse ja reegliteta" võitlusega. Seda sorti rüselemisspordis ei ole midagi uut. Kuid paljudele see meeldib. Ja publiku tarvis seda tehaksegi. 5 http://www.ekf.ee/ekf/index.php?id=4 4. Neljas on sõjakunst (ingl martial art) või ka Budo (lahingkunst-tee, ingl martial way). Teiste sõnadega eluviis või elu tee (way of life). On veel ka viies ja see on show. Näitemäng efekti pärast. Aga kuna see kuulub siiski rohkem akrobaatika ja tantsu valdkonda, siis seda ei arvestata karate õpetamisena. 6 Erinevad Stiilid Karatel on palju koolkondi ehk stiile. Vanimad ehk traditsioonilised stiilid on Shotokan, Goju-
b) Bellitsism (lad. k. Bellum - sõda) Tekkis vastukaaluks patsifismile. Esimest korda võttis "totaalse sõja" mõiste kasutusele Clausewitz, keda peetakse ka selle suuna rajajaks. Sotsiaaldarvinism näeb sõda kui üht olelusvõitluse kui elu üht vormi. Seega on see täiesti normaalne. Tõlgendused a) Konstruktivism b) Realism c) Liberalism d) Feminism e) Marksism Sõjakunst a) Strateegia ja taktika b) Tehnoloogia 1. Sõdiv pool a) Riik vs riik b) Rohkem kui kaks riiki c) Organisatsioonid Nt. PVO vs. Iisrael d) Erasõjad Zeligowski e) Linn 2. Relvastus 3. Võitlus, kus riik paneb välja kõik oma ressursid Sõjad jaotatakse marksistliku käsitluse järgi kaheks: 1. Õiglane Kaitsesõda 2. Ebaõiglane Vallutussõda Tänapäeval toetutakse sõjapidamises rahvusvahelisele õigusele
halvenemine, intressimärade tõus, mingite tegevuskulude tõus, klientide muutuvad vajadused, negatiivsed demograafilised muutused. 10. Mida olete lugenud või plaanite lugeda strateegilisest juhtimisest lisaks kohustuslikule kirjandusele? John S. Oakland ,,Terviklik kvaliteedijuhtimine teooria ja praktika" Stephen R. Covey ,,Printsiipidekeskne juhtimine" K. McCreadie ,,52 geniaalset mõtet Sun Tzu raamatust Sõjakunst" S. Karu ja V. Zirnask ,,Eelarvestamine üks strateegilise... Õppeasutuse juhtimine 11. esitada olulisemad põhjused, miks strateegia elluviimine sageli ebaõnnestub. Valitud strateegia on ebareaalne eriti just mitme avaliku sektori valdkondade arengukavade kohta. Neist paljude lähemal analüüsimisel selgub, et tegemist ei olegi strateegilise dokumendiga, sest see sisaldab eeskätt olukorra analüüsi ja eesmärke.
Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNSTITEOS on idee teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine.
võimetesse Usudogmasid asendasid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad: · õiguse jumaliku päritolu ideed asendab mõte, et õigus on inimese loodud · koos sellega taandub kiriku kui jumaliku õiguse vahendaja roll · kirikust vabanenud koha täidab riik Niccolo Machiavelli (1469 1527).Tema raamatud avaldati alles pärast surma. Principe (Valitseja); Dell'arte della guerra (Sõjakunst). Oma teostes käsitles võimu võtmise, säilitamise ja tugevdamise viise ning selgitas detailselt sõjalise jõu kasutamist. Ta asendas predestinatsiooni ajaloo seaduspärasuse ja paratamatuse ideega. Jõudis ajalugu uurides järeldusele, et poliitiline tegevus ei rajane kristlikul moraalil, vaid jõul ja kasusaamisel. Temast alates ei ole poliitikateaduse keskne mõiste enam üldine hüve, vaid riik. Riigi all mõistab valitsemis- ja
tütarlastele 16/18aastastele poeglastele Õppetöö 7- 12a: osavus, jõud, sõna- I: grammathistide kool - lugemine, kuulelikkus kirjutamine, arvutamine 12- 15a: vastu-pidavus, range II: githaristide kool- laulmine, pillimäng reziim III: palestra- 13-16a, eelnevad 15- 18a: sõjakunst, julmus, kooliastmed pidid olema läbitud; kehaline halastamatus kasvatus Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud)
lisaväärtus. Seal inimgrupil suur motivatsioon minna niisutuspõllunduse teed, kuid see nõuab ühistööd. Vaja eelplaneerimine ehk juhtimine tuleb tsentraliseerida ja see toob kaasa tsentraliseeritud riigi tekke ja samas määrab ka selle riigi iseloomu. Nõuab väga suurte ressurside koondumist valitseja kätte, kes kasutab seda süsteemi käigus hoidmiseks, kuid ka suurehitisteks nt linna müürid, kanalid, kuid ka oma hüvanguks nt lossid. Sõjaväe ülavpidamiseks, sõjakunst tsentraliseeritakse. Kõik see eeldab tööjõu endale allutamist. Ta võib maaomandit korrigeerida jne see vajalik süsteemide korrashoidmiseks. See õigus loob aga ka võimaluse ülikonna nõrgestamiseks(vajadusel). Kõik see toob kaasa selle, et valitseja positsioon piiramatu, opositsiooni praktiliselt pole. Valitseja siis despoot kr k isand. Tema arvates ei pruugi see olla päritava, vaid võib olla ka valitav. Mõlemad võimalikud, oleneb kus. Ühteviisi on ta siiski ainuvõimuga
Kuulutati välja amnestia, v.a kõige verisemate oligarhide suhtes. Xenephoni järgi teab ajalugu suht detailselt. Pärslaste sekkumine Kreeka asjadesse sai regulaarseks. See sai alguse Peloponnose sõja ajal. 401. aastal puhkes Pärsias troonivõitlus. Kyros, see tüüp seal hakkas spartalaste toel koguma sõjaväge Kreeka aladelt. 10 000 meest sai ta kokku. Kyros sai surma ja Xerxes jäi võimule. Sõjaväepealikud olid väga võimekad. See kõik näitas, et kreeklaste sõjakunst on endiselt pärslaste omast parem ja see tekitas kreeklastes uhkust. See teadmine kujundas nende meelsust ja sealt tuli idee, et kui kreeklased suudaksid oma jõu ühendada, siis saaks pärslastest jagu. See idee kestis kuni Alexander Suureni, kes tegi selle idee ka pm teoks. See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased
Suurt lugu peeti ka Apollonist kui valguse, puhtuse, mõõdukuse, tõe ja tervise jumalast. Peamine keskus Delfis, kus tal oli oraakel (ennustajapreestrinna püütia, kes istus kolmjalal ning lausus ekstaasis viibides Apolloni inspireerit ennustusi, mida preestrid värssides edasi andsid). Apollon võib olla Väike-Aasia päritolu ühe hetiitide karjajumala nimi oli Apulunas. V-Aasia päritolu kinnitab ka asjaolu, et Trooja sõjas oli A. troojalaste poolel. Apollonile allusid ka õilis sõjakunst ja 9 muusat, samuti tulevikuennustamine. Austati ka tema poega Asklepiost, arstikunsti jumalat. Apolloni auks peeti püütiamänge iga olümpiaadi 3. a. suvel, võisteldi alguses ainult muusikas, hiljem ka spordis. Auhinnaks loorberipärg (loorber oli Apolloni puu). Kreeka on agraarmaa, seetõttu on viljakus nende jaoks väga tähtis ning mitmesuguseid viljakusejumalaid austati väga. 1
paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. 22 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A
paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. Religioon Religioosne moraal pole eesmärk omaette, mida järgida, kuid religioonil on kindlasti roll poliitikas, kui seda õieti ära kasutada... Religioon pole halb iseeneses
annaabi.ee 
