docstxt/134936128293.txt
ARVO PÄRDI KUULAMINE 1. „Spiegel im Spiegel“ Teost esitavad Leonard Roczek, kes mängib tšellot ning Herbert Schuch, kes mängib klaverit. Antud teos esitataksegi nende kahe pilliga. Antud lugu on väga ilus, kohati isegi kurb. Teose kompositsiooniks on Pärdi enda loodud tehnikat- tintinnabuli (sulanduvad kaks ühehäälset liini üheks tervikuks). Teost on kasutatud paljudes kuulsates filmides ja telesaadetes. „Spiegel im Spiegel“i pikkuseks on 10 minutit ja 27 sekundit. 2. „Für Alina“ Pala esitab Nejc Lavrencic klaveril. Teos on miniatuur ehk väikepala klaverile. See lugu on samuti üsna kurb ning vaikne, mis paneb mõtlema. Teoses esineb palju väikseid pause. Meloodiad jäävad pikalt kõlama. „Für Alina“ on tintinnabuli üheks parimaks näiteks. Antud teose pikkuseks on 6 minutit ja 7 sekundit. 3. „Fratres“ Teoses mängib tšellot George Durham ning harvi Kihwa Lee. Pala esitataksegi tšello ja harv...
Arvo Pärt Author: Heli Kopter Life Pärt grew up in Rakvere. He went to study music at the the Tallinn Conservatory (now The Estonian Academy of Music and Theatre), graduating in 1963. He was influenced by medieval and Renaissance music. He became a popular composer during the 1960's. In 1976 Pärt created his signature tintinnabuli style. His best known works are Für Alina and Spiegel im Spiegel. In 1980, Pärt left Soviet Estonia in search of creative freedom in Vienna, and later Berlin. Some Facts He was known for his self-invented compositional technique tintinnabuli. His tintinnabuli technique resembled the ringing of bells and was best displayed in his composition "Spiegel im Spiegel" from 1978. He translated the style of minimalism into sacred music, composing well-known instrumental works that became a part of the New Simplicity movement.
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
20. sajandi muusikastiil Tintinnabul Tintinnabul (ladina keelest tõlgituna “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima Eesti helilooja Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on sel...
Sümfoonia nr. 3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000) klaverile ja kammerorkestrile (1977) Orient & Occident (2000) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Littemore Tractus (2000) Spiegel im Spiegel (1978) Nunc dimittis (2001) Passio (1982) Selve Regina (2001) Te Deum (1985) Lamentale (2003) Stabat Mater (1985) In principia (2003) Festina lente (1988) Da pacem Domine (2004) Magnificat (1989) L'abbe Agathon (2004)
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa...
Blogs Spiegel unserer Zeit? `Gläserer Mensch´ Kätlin Kukebal Was ist ein Blog? Ein Blog oder auch Weblog ist ein auf einer Website geführtes und damit meist öffentlich einsehbares Tagebuch oder Journal. Endlos Liste von Einträgen Gesichte Mitte der 1990er Jahre Erste deutsche Weblog Robert Brauns In DA 8,4 % der Internetnutzer hat ein Blog. . Warum die Leute schreiben Blogs? Populär interessante Ideen Kommunikation antville.org Blogger.com WordPress.com Dec 2007 war mehr als 112.000.000 Blogs Typ Kunst Business Unterhaltung Umwelt Mode Medizin Politik Wissenschaft Sport Tech Hand...
2 (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Sümfoonia nr. 3 (1971) Für Alina (1976) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Spiegel im Spiegel (1978) Passio (1982) Te Deum (1985) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Miserere (1989) Berliini missa (1990)
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõud...
aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga ,,Da Pacem" 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat, see on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus 13. veebruaril 2011 kandideeris Pärdi Sümfoonia nr. 4 ,,Los Angeles" Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias Teoseid Spiegel im Spiegel (1978) http://www.youtube.com/watch?v=B8qg_0P9L6c Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" (2008) http://www.youtube.com/watch?v=2DJUN2M3D-E Für Alina (1976) http://www.youtube.com/watch?v=c08i_9gumJs Kasutatud materjalid URL= http://www.postimees.ee/436416/britid-tunnustasid-parti-aasta-helilooja-auhinnaga/ URL= http://www.epl.ee/news/kultuur/pardi-sumfoonia-kandideerib-grammyle.d?id=5129154 URL=http://www.arvopart.ee/Arvo-Part/biograafia Tänan kuulamast!
ARVO PÄRT 1.Missugused suundumused iseloomustavad Pärdi varast loomeperioodi. Iseloomusta neid lühidalt ja nimeta tähtsamad teosed. 2.Kuula mõnda Pärdi uustonaalse perioodi teost. Millist nime kannab Pärdile iseloomulik muusikastiil, millega võitis ülemaailmse tuntuse. Kuula mõningaid teoseid ja iseloomusta neid. 3. Mis on sinu arvates Pärdi maailmakuulsuse põhjused? 1. Pärdi loomingut iseloomustab klassikaline ja vaimulik muusika. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummi...
1957. aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Üldhariduse sai Pärt Rakvere Linna I Algkoolist. Seejärel astus ta Rakvere I keskkooli mille ta lõpetas 1954. aastal. Arvo Pärt on kirjutanud 110 teost. Kõige populaarsemad nendest on Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998), Dopo la vittoria (1996), Für Alina (1976), Für Lennart in memoriam (2006), In principio (2003), Passio (1982) ja Spiegel im Spiegel (1978). Tema looming jaguneb suuremas osas kahte ossa. Varem oli ta katsetanud erinevate muusikastiilidega, kuid otsustas, et talle ei meeldinud enam sellist muusikat teha ning vaatas jälle oma varajasema muusika poole. Seal jõudis ta lääne muusika juurteni ning tänu erinevate muusikutega suhtlemise ja muusika kuulamisele jõudis ta oma enda muusikastiilini, milleks on tintinnabuli-stiil. Tema uue muusika populaarsus lääneriikides tõi kaasa Pärdi
neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. 2013. aasta veebruari lõpus pühendati Belgias Antwerpenis Arvo Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last. Tuntumad teosed Spiegel im Spiegel (Peegel peeglis) 1978 Neli Sümfooniat Passio 1982 Tabula rasa 1977, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile Missa syllabica 1977, koorile ja orelile Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra 1966 Tunnustused Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998
11. klass 1. Esimene Üldlaulupidu Toimus aastal 1869, 18.20. juunil, Tartu linnas. Idee algataja ning ürituse läbiviija oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. Aasta juunis koguneski Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon. 2. Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis. Tähtis, kuna see on Eesti ainuke võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. 3. Viljandi pärimusmuusika festival (Viljandi Folk) Toimus esimest korda Viljandis 22. – 24. juuli, aastal 1994. Sellest ajast ...
Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal . 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks. Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on “Spiegel im Spiegel " (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli-stiil Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmekõla-hääle – üheks orgaaniliseks tervikuks. Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Arvo Pärt Referaat Juhendaja: Kadri Kelner HWG 2012 SISUKORD ARVO PÄRT JA ELUKÄIK Arvo Pärt on sündinud 1935. Aastal Paides. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Oma noorusaastad veetis Pärt Rakveres, ta õppis sealses muusikakoolis klaverit. Oma heliloomingutega tegeles ta juba kooli ajal. Aastatel 1954-57 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, tema õppejõuks oli sel ajal Veljo Tormis (kes oli tol hetkel kõigest 5 aastat vanem Pärdis...
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) Katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas (“Nekroloog” 1960) 1968 jõudis loomingulisse ummikseisu Hakkas süüvima varajas...
· · « " ·« 100 . ?» : : IAPB 18 : 093743 : . 2009 , « " « 100 . ?» ( ) . ...12.10.2009... ...... ............ . . « 100 . ?» , , . 100 . ? -- . , . . - , . : (), , , . , , , , . , , , . , . , «» , . , , , , , , . «», , « ». , . , , . , « ». , , . , , . : , , , . Cataglyphis bicolor, «» - « 15-20 ». , . , «». - . , , , ...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism -iseloomusta muusikat (mida püüab edasi anda) Helilooja enda t...
Arvo Pärt Essee Pärnu 2011 Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, keda peetakse tänapäevase klassikalise-sakraalse muusika suurkujuks ja keda on oma insipiratsiooniallikaks nimetanud lauljad/ansamblid nagu Björk, Radiohead ja Sigur Ros. Paides 1935. aastal sündinud helilooja kasvas üles Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Tema muusikaline haridus jätkus Tallinna muusikakoolis muusikate...
Kool Arvo Pärt referaat Autor 8.Klass Käina 2018 Arvo Pärt on Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, August Pärdi ja Linda-Annette Pärdi (Mälli) ainsa lapsena. Peale vanemate lahutust kolis poiss koos emaga Rakveresse, kus möödus Arvo lapsepõlv. Seitsmeaastaselt hakkas tulevane helilooja kodusel tiibklaveril klaverimängimist harjutama. Hiljem läks ta Rakvere lastemuusikakooli Ille Martini klaveriklassi. Veel õppis Arvo muusikakoolis ka oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1954. aastal kolis ta Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus õppis Heino Elleri kompositsiooni klassis. Pärdi jaoks on kõik olulised asjad elus väga lihtsad. Ta on öelnud: " Vaadake kas või ülemhelisid: algsed, madalamad ülemhelid on tajutavad ja lihtsalt eri...
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku elu kajastamine", ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" 2. Gustav Ernesaks millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! 1908-1993 ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Meelespea" , ,,Helin" Koorijuht, helilooja,pedagoog,muusikakirjutaja.Loomingus üle 300 ...
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliin...
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane ...
*Elati hüttides 4-8 inimese kaupa, intiimsus puudus *Seksuaalsus oli väga reguleeritud, sest küttidel ja korilastel oli keeruline lapsi kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lapse isa oleks ikka tõeline lapse isa) Abieluvälise seksi praktiseerimist karistati surmaga
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ARNOLD ZAGURSKI ARNOLD SCHÖNBERG Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2015 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrgus...
Esimene veebikaamera Janar Mäekivi Esimene veebikaamera müüdi oksjonil 83 000 krooniga Saksa ajakirja Spiegel online-haru ostis ära Cambridge'i ülikooli arvutilaborile kuulunud kohvimasina. Oksjonil kümnenaelase alghinnaga pakutud masina eest maksid sakslased lõpuks 3350 naela (üle 83 000 krooni). Kohvimasin sai kuulsaks sellega, et 1991. aastal seati selle juurde üles maailma esimene veebikaamera. Nagu paljude leiutiste puhul, oli siingi edasiviivaks jõuks laiskus. Umbes 15-liikmeline paadunud kohvijoojate seltskond pidid kõik kasutama üht ja sama kohvimasinat.
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvah...
PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte...................................................
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
Decriminalizing Cannabis in Estonia. Estonia is the leading country in Europe with the highest number of drug fatalities per capita, deaths by fentanyl are raising and current drug policy is not doing its job. According to the most recent data, Estonia's overdose mortality rate is seven times the average in the EU. This is a big concern for a country as little as Estonia, and also a reason why the decriminalizing cannabis topic has grown so popular lately. Cannabis, as a soft drug, is criminalized in Estonia and that fact leads people to go after stronger drugs because by the law they are on the same scale. The popularity of “China white” is growing in Estonia, as it is so easily accessible, but so does the mortality rate because it is very easy to overdose on fentanyl. Estonia should re- form its drug policy because stricter laws and punishments do not change society for the better and current drug polic...
vastu Venemaa juhitud konsortsiumi juhi ametikoht on kutsunud Saksamaal ja teistes riikides esile hämmastust, sest selles nähakse võimalikku huvide konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana. Konsortsiumi tegevjuht on Matthias Warnig. TRIIN! Läänemerre, mis on üks enam inimtegevusest mõjutatud veekogusid maailmas, on pärast Teist maailmasõda uputatud teadmata hulgal mürke, lõhkekehi ja laskemoona tootmiseks kasutatud aineid. Mainekas Saksa ajakiri Der Spiegel on pakkunud, et vetesügavuses lebab kuni 350 000 tonni laskemoona, 100 000 miini ja umbes tuhat tonni elavhõbedat. Täpseid andmeid Läänemerre uputatud mürkide ja miinide-mürskude kohta hoiavad Teise maailmasõja aegsed liitlased siiani salajas. Nord Streami aruanne väidab, et merepõhi on sonaritega läbi uuritud, gaasijuhtme teelt lõhkekehad üles leitud ja need tehakse kahjutuks. Tavaliselt lõhatakse selleks merepõhjas hulk väikseid lõhkelaenguid.
1. Lektion die Karte,-n - kaart der Betreuer,-;die Betreuerin,-nen giid, juhendaja, grupijuht der Name,-n nimi dürfen, ich darf tohtima,võima der Österreicher,-; die Österreicherin,-nen austerlane der Sänger,-;die Sängerin,-nen laulja ich möchte ma tahaksin darf ich? kas ma tohin? wer? kes? was? mis? wo? kus? woher? - kust? wohin? kuhu? die Stadt,-"e linn wieviel? kui palju?, mitu? die Bank,-en pank der,die Deutsche,- n sakslane der Este,-n, die Estin,-nen -eestlane der, die Bankangestellte,-n pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n postiametnik die Hauptstadt,-"e pealinn die Frage,-n küsimus wissen, ich weiss teadma der Staat,-en riik die Anschrift,-en aadress die Nummer.-n number gern meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen välismaalane langsam aeglaselt verstehen aru saama seit wann? mis ajast? kui kaua? erst seit gestern alles alates eilsest nach Deutschl...
Müstiline Venemaa Josef Stalini tütar Svetlana Vassili Stalin pole ainus laps, teisest abiellust on ka tütar Svetlana. Tema elulookäik pole mitte vähem kirjum, vaid võib-olla rohkem. Vend lahkus 48-aastase nooremehena Svetlana sai pikemalt tegutseda. Ta sündis 28. veebruaril 1926. aastal. Peaks elama vähemalt tänini, vähemalt sel hetkel, kui saade eetrisse läks, 9. mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal. Piltidel oli isa kõrval, pigem isa süles. Svetlana õppis samas koolis, kus ka vend Vassili. 30 aastat hiljem on kooli reform 25 Eesrindlik kool. Tegemist oli Moskva ühe vanima kooliga. Kooli asutamisaasta on 1857, erakool. 19. sajandi lõpus kuni oktoobri pöördeni on see üks linna parimatest koolidest ja sellest koolist pee...
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
Lung, D. (29. detsember 2015. a.). Rodenticide Toxicity: Medscape. Allikas: Medscape: http://emedicine.medscape.com/article/818130-overview Mendelejev, D. (2013). Keemiliste elementide perioodilusustabel. Tallinn: Avita. Peltier, K. (26. november 2014. a.). Phosphates: Green cleaning. Allikas: About: http://greencleaning.about.com/od/GreenCleaningResources/g/Phosphates-What- They-Are-How-Theyre-Used-In-Cleaning-and-More.htm Schmundt, H. (2010). Experts Warn of Impending Phosphorus Crisis. Spiegel . Zimth, B. (2. Juuni 2015. a.). Phosphorus: Prezi. Allikas: https://prezi.com/1niyxgsaqt9n/phosphorus/ Zone/Chemestry. (2004). Chemestry/P. Allikas: Zone.ee: http://web.zone.ee/chemistry/p.htm Taskutark. (kuupäev puudub). Fosfor: Taskutark. Allikas: Taskutark: http://www.taskutark.ee/m/fosfor/?auth=dGFza3V0YXJr Toxnet. (1. detsember 2006. a.). Phosphorus, elemental: Toxnet. Allikas: Toxiology Data Network: https://toxnet.nlm.nih.gov/cgi- bin/sis/search/a?dbs+hsdb:@term+@DOCNO+1169
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see vara...
b individuelle Lösung 2 1B2C3A 3a 2c3a4d5b b Nominativ: wir: unser unsere ihr: euer eure Akkusativ: wir: unser unsere ihr: euer - eure 4 2 Unser 3 unsere 4 unser 5 Unsere 6 unseren 7 euren 8 eure 5 2 seine 3 seine 4 meinen 5 Unsere 6 unser 7 eure 8 Meine 9 Deine 10 meinen 6a 2 Stuhl 3 Teppich 4 Bett 5 Schrank 6 Regal 7 Lampe 8 Sessel 9 Tisch 10 Spiegel 11 Sofa b Wohnung c 1. Küche: der Stuhl, der Tisch, das Regal, der Teppich 2. Wohnzimmer: das Sofa, des Sessel, das Regal, die Lampe, der Tisch, der Stuhl 3. Schlafzimmer: das Bett, der Schrank, der Teppich, das Regal, die Lampe 4. Bad: der Spiegel, das Regal 7a 1 die Fahrkarte 2 der Kochkurs 3 das Wohnzimmer b 2 surfen + der Kurs = der Surfkurs 3 kaufen + das Haus = das Kaufhaus 4 schwimmen + das Bad = das Schwimmbad
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
AUF auf dem Tisch auf der Treppe auf dem Bett peal laua peal trepi peal voodi peal NEBEN neben dem Computer neben der Kirche neben dem Restaurant kõrval arvuti kõrval kiriku kõrval restorani kõrval 28 UNTER unter dem Stuhl unter der Tasse unter dem Sofa all tooli all tassi all sohva all VOR vor dem Spiegel vor der Kirche vor dem Haus ees peegli ees kiriku ees maja ees ÜBER über dem Tisch über der Stadt über dem Bett kohal/üleval laua kohal linna kohal voodi kohal IN im Schrank in der Schule im Büro sees kapis koolis büroos Mitmus an den Regalen riiulite ääres
the-large-synoptic-survey-telescope/#sthash.LB9vaTqd.dpuf. [Kasutatud 2016 märts 18]. [2] M. v. Rijmenam, „Walmart Is Making Big Data Part Of Its DNA,“ DATAFLOQ, 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://datafloq.com/read/walmart-making-big-data- part-dna/509. [Kasutatud 17 märts 2016]. [3] M. V. I. K. Milan Kubinaa, "Use of big data for competitive advantage of company," Procedia Economics and Finance, vol. 26, p. 561 – 565, 13 August 2015. [4] E. Spiegel, „Six Challenges of Big Data,“ The Wall Street Journal, 26 märts 2014. [Võrgumaterjal]. Available: http://blogs.wsj.com/experts/2014/03/26/six- challenges-of-big-data/. [Kasutatud 17 märts 2016]. [5] L. T. Suzanne Delbanco, „The Payment Reform Landscape: How Does Telehealth Fit Into A High-Value Purchasing Strategy?,“ Health Affairs Blog, 12 veebruar 2014. [Võrgumaterjal]. Available: http://healthaffairs.org/blog/2016/02/12/the-
) Ladina tähestik, grammatika mõjutused (romaani keeled, samuti sks. gramm aluseks) Saksa keel ja seosed eesti keelega · Sõjandus: Kampf (campus), Pfeil (pilum). · Kaubandus: kaufen (caupo), Münze (moneta), Sack (saccus), Pflanze (planta), Fenster (fenestra), Wein (vinum), Zwiebel (cepulla), Keller (cellarium), Bete (beta), Rettich (radix, vüs. ratih), Kirsche (vüs. kirsa, vld. ceresia), Frucht (fructus); · Linn, ehitus: Mauer (murus), Spiegel (speculum, vüs. spiagal), Küche (coquina, vüs. chuhhina); · Valitsus, võim: Kaiser (caesar), Kette (catena, vüs. ketina). · Haridus: Brief (brevis sc. libellum), Meister (magister), Schule (vld. scola, kr. FP@8Z), Tafel (tabula) · Kristlus: Bischop (episcopus), Kreuz (crux), Kloster (claustrum), Pein (poena); ja kreeka k.: Mönch (monachus, :@<"P±), Engel (angelus, ((g8@H), Münster (monasterium), predigen (praedicare), segnen (signare); etc
http://money.cnn.com/2007/03/29/news/honeybees/. Retrieved 2007-04-04. 15.11.2010 8. (2010)"Study links bee decline to cell phones" CNN. 2010-06-30. http://www.cnn.com/2010/WORLD/europe/06/30/bee.decline.mobile.phones/index.html?hpt=C2. 14.11.2010 9. (2005) "GE and bee Colony Collapse Disorder -- science needed!". http://www.sierraclub.org/biotech/whatsnew/whatsnew_2007-03-21.asp. 19.11.2010. 10. (2010)"Collapsing Colonies: Are GM Crops Killing Bees? -- International -- SPIEGEL ONLINE -- News". www.spiegel.de. http://www.spiegel.de/international/world/0,1518,473166,00.html. 15.11.2010 11. Ratnieks, F. L. W.; Carreck, N. L. (2010). "Clarity on Honey Bee Collapse?". Science 327 (5962): 1523. doi:10.1126/science.1185563. PMID 20056879. 18.11.2010 12. Leal, W. S.; Bromenshenk, J. J.; Henderson, C. B.; Wick, C. H.; Stanford, M. F.; Zulich, A. W.; et al. (2010). "Iridovirus and Microsporidian Linked to Honey Bee Colony Decline". PLoS ONE 5
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänep...
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitme...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
