Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. 1.1 Arvo Pärdi haridus ja elukäik Arvo Pärt sündis Paides, kuid 3aastaselt asus ta ema ja kasuisaga elama Rakveresse. Pärt
19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. 8 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.htm
Estonia puhkpillikvintett, Puhkpillikvintett Estica 25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett. Tallinna Saksofonikvartett, asutas Olavi Kasemaa 1983 26. Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele? Vox Clamantis 27. Millist pianisti ja pedagoogi peetakse tavaliselt eesti tänase klaverkoolkonna rajajaks? Bruno Lukk 28. Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas? Jaan Koha „Rondo aleatorica“ (1967), Arvo Pärt „Diagrammid“ op 11 (1964) 29. Kus asub Eesti vanim töötav orel? Mis aastal see on ehitatud? Saaremaal Kihelkonna kirikus. Ehitatud 1805. aastal 30. Keda võib pidada eesti esimeseks naisorganistiks? Miina Härma 31. Kes eesti lauljatest ja kuna hakkas esimesena esitama eesti heliloojate soololaule? Aino Tamm 1890ndal aastal. 32. Milline eesti laulja sai filmi tõttu maailmakuulsaks? Miliza Korjus 33. Keda võib pidada tuntumaks baltisaksa soololaululoojaks?
....................17 5.2. Miks noored muusikat kuulavad.........................................................................17 5.3. Milliste tegevuste saateks muusikat kuulatakse.................................................18 5.4. Muusikastiilide eelistused noorte seas ................................................................18 5.5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis......................20 5.6. Muusika kuulamine halva enesetunde ja tuju korral........................................20 5.7. Muusikastiilide eelistused halva tuju korral.......................................................21 5.8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil..............................................22 5.9. Muusikastiilide eelistused halva tuju parandamiseks........................................22 5.10. Muusika kuulamine hea tuju korral..........................................
Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma
millest kujunes pisike sari. Ta on kirjutanud ka ,,Second constructon" and ,,Third construction". Sellest perioodist pärineb leiutis ettevalmistatud klaver(prepared klaver) pilli kõlavõimaluste muutmine esemete asetamisega keelte vahele, nt. metallitükid, klaas, foolium jne. Oma autobiograafias on Cage tunnistanud, et selle leiutise loomisele sundis tema enda vajadus. Ettevalmistatud klaverit kasutas Cage ja teised hiljem väga palju, nt Arvo Pärt ,,Tabula Rasa" (tõlkes puhas tahvel). Olles töödanud mitmete gruppidega, tutvus Vage koreograafia Merce Kunninhamiga. Koostöö Cage ja tantsugruppide vahel oli aastakümnete pikkune. MK: ,,Litaania vaalale" (Litaania tähendab tõlkes kirikuhümni) Sõjajärgne eksperimentaalne muusika Cage saavutas laiema tuntuse maailmastaabist just eksperimenteerides (uute võimaluste otsimine). See läks tema kolleegidele ja publikule üle. Cage stiili määratakse stiili alla, milleks
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse
Kõik kommentaarid