Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

0SÜ EKSAM

Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung , voor, fraas , moodustaja, transitiivne /intransitiivne lause/ verb .

Lause – terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse.

Lausung – lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga.

Voor e kõnevoor – on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima.

Fraas – koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu.

Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on.

Transitiivne lause/verb - Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis . Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Laused , mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused. Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama.

Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema.

Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi.

Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk – VIITAB entiteedile

Tegusõna(глагол) ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk – PREDITSEERIB entiteedi tegevuse

Omadussõna(прилагательное) ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk –> MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil

Määrsõna(наречие) ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi.

Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust.

Asesõna(местоимение) ehk pronoomen (pro+nomini ‘substantiivi asemel’)

Määrasõna ehk kvantor

Abisõnad

Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus.

Süntaktiline seos – seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost – rinnastus ja alistusseos.Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi vaheline süntaktiline seos. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks.Rinnastusseos - see on süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vaheline seos. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad.

Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid.

Lauseliikmed on kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised omadused. Tema väljendavad:

Öeldis(сказуемое) ehk predikaat – on finitiivne verbivorm . /NÄITEKS Poiss jookseb/
Alus(подлежащее) ehk subjekt – on nimisõna, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat või olukorras olijat. /Näiteks Poiss magab/
Sihitis(дополнение) ehk objekt – verbist sõltuv nimisõna, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud. /Näiteks Mees parandas autot/
Öeldistäide(именная часть сказуемого) ehk predikatiiv – verbist olema sõltuv käändsõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu./Näiteks Laps(ed) on haige(d)/
Määrus (обстоятельство) ehk adverbiaal – on igasgune verbi laiend , mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti mis igasugune omadus- või määrsõna laiend. /Näiteks Ta hilines, sest auto läks katki/
Täiend (определение) ehk atribuut – see on nimisõna laiend /Näiteks Pikk inimene/

Semantilised rollid.

Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammaatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle:

PEAROLLID: AGENT – sündmuste algataja ; PATSIENT – osaleja, kellega/millega midagi juhtub ning kes/mis on sellest mõjutatud; KOGEJA – see, keda sündmust sisemiselt mõjutab; SAAJA – see, kesmidagi saab; INSTRUMENT – see; mille abil AGENT PATSIENDI osas tegevust läbi viib;
KÕRVALROLLID: ASUKOHT – sündmuse toimumise koht; PÕHJUS; EESMÄRK;
LIIKUMISÜNDMUSTE ROLLID: LIIKUJA(TEEMA) – asukohta vahetav entiteet; LÄHTEKOHT – koht, kust midagi liikuma hakkab; SIHTKOHT – koht või objekt, kuhu poole liikumine toimub;TEE.

Semantilisi teooriaid: generativism , sõötuvusgrammatika, konstruktsioonigrammatika.

Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi(keeles väljendatud) tähendusi. Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks kõik grammarilised laused, kuid ühtki mittegrammatilist lauset. GG grammatika esindaja on Naom Chomsky

Sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige seda, mis on endatsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle laiendid . Laiendid liigitatakse: (1)sultuvussuhte tegevuse järgi atribuutideks ja komplementideks. Atribuudi ja komplemendi vahel erinevus selles, kui tihedalt nad põhisõnaga seotud on; (2) lauses asukoha järgi – eeslaienditeks või järellaienditeks.

Konstuktsioongrammatika

Eesti keele lausetüübid.

Märgi mõiste ja märkide liigid.

Märk – see on sõna, mida omandab tähenduse ja heliga.

Märkide liigid

Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel)
Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel)
Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel)

Semantika ja pragmaatika : sarnasus ja erinevus.

SARNASUS. Semantika ja pragmaatika on semiootika osa.Mõlemad uurivad märke.

ERINEVUS.Pragmaatika uurib märkide seost nende kasutajaga. Semantika uurib märkide ja nendega tähistatavate objektide vahekordi. Semantika ka astub sisse lingvistikat.

Komponentanalüüs ja prototüüpanalüüs.

Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnuste abil. Semantilised tunnusjooned on vähimad määratavad tähenduselementid. Need on binaarsed(kas olemas või mitte) lapse’ tunnusjooned on [+inimene, –täiskasvanu, + ja –meessoost]

Prototüüpanalüüs - keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon.

Metafoor ja metonüümia ning tähendusvõrgustikud.

Metafoor – see on üks semantika põhimõttest, mida tähendab sõna või väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses;

Metonüümia - sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel.

Tähendusvõrgustik – see on referendi /tegelikkuse (keeleväline olend , omadus, tegevus jne nt maja tegelikkuses) ruumiline vaatenurk, kui tähendusel rohkem, kui 2 vaatenurga( see on juba tähendusväli)

Kõneakti mõiste.

Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe , neid võib eristada viieks etappiks: (1) mõte, mõistetamine ja keelendamine – kujundab ennast ajutegevust, kõne planeeremist ja sõnumi kodeeremist; (2) neuraalne ja füsioloogiline tegevus – realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena; (3) häälelaine – toimub füüsikaline signaal häälekurdude võnkumise tõttu; (4) füsioloogiline ja neuraalne tegevus – jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma; (5) tuvastamine ja mõistmine – toimub dekodeerimine

Kooperatiivsusprintsiip ja implikatuur

Viisakusteooria.

Viisakus – see on vajadus pehmendada teatud kõnetegudega seotud “ähvardust” kõneleja ja kuulaja “näole”. ”Nägu” on defineeritud kui avalik minapilt, mida iga inimene peab enesele kuuluvaks, tahtes ühtlasi, et teised seda tunnustaksid; kui vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad „näo” kaheks vastandlikuks pooluseks:

Positiivne „nägu” viitab inimese enesehinnangule
Negatiivne “nägu” tema käitumisvabadusele.

Pehmendamiseks või ähbardust suurendamiseks kasutatakse viisakusereeglid:

Negatiivne viisakas – eesmärk arvestada kuulaja personaalse vadadusega – pealetükkivuse vältimine, TEIETAMINE, kaudse keelelisi kasutamine, mitmuslike kasutamine
Positiivne viisakas – eesmärk säästa inimese positiivne nägu – sõbralikkuse näitamine, komplimentide tegemine, partneri huvisid märkamine, tülide vältimine, SINATAMINE, nalja tegemine jne.

Keele varieerumine.

Varieerumine – see on loomuliku keele iseloomulikumaid ja effektivsemaid omadusi. Varieerumise olilisim dimensioon on aeg ja muutumine. Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus ) tunnuste järgi.

Keeleteaduse harud (suunad)

Sotsiaallingvistika – uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet

Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid

Vestlusanalüüs – uuritakse reaalsed vestlusi

Pragmaatika – keskendub keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest.

Kriitiline lingvistika – püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid .

Psühholingvistika – keeleprotsessi mehhanismide selgitamine .

Neurolingvistika – keelevõime lokaliseerimusele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis.

Areaalilingvistika – keelte ehituse ja funktsioneerimise jäljendamise arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav.

Keele allsüsteemid ( tasandid )

Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline, eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka,mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest.Põhilisi allsüsteemi on viis(alt ülesse):

Semantika – tähenduste uurimine;seotud teiste allsüsteemiga
Süntaks – lauseehitus; koosneb sõnadest ja morfeemidest
Leksikon – sõnavara;koosneb tüvedest ja teistest morfeemidest
Morfoloogia – sõnade sisestruktuur;koosneb foneemidest
Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine.

Ühes allsüsteemis võivad olla erinevaid üksusi
LAUSE – nõid lendas vana luuaga
FRAAS – nõid, lendas, vana luuaga
SÕNA – nõid, lendas, vana, luuaga
MORFEEM – nõid, lenda+s, vana,luua+ga
FONEEM – n,õ,i,d,l,e,n,d,a,s,v,a,n,a,l,u,u,a,g,a

Sõna grammatika eri tähendused.

Korpused keeleteaduses

Eesti kirjakeele korpus – see korpus, kus võib otsida sõna/sõnaose sellisel kujul, nagu see tekstis esineb.

Märgendatud korpuse abil võib otsida grammatilise info

Vana kirjakeele korpus – koosneb allokorpusest:(1) vanimate eestikeelsete tekstide lauskorpus (16. sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist ka käsikirjad). Lauskorpus tähendab seda, et korpusesse on hõlmatud kõik sellest ajavahemikust säilinud eestikeelsed tekstid; (2) 18. sajandi tekstide valikkorpus; (3) 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus.

Digiteeritud väljanded: annab võimalus uurida ajalehekeelt nähes seda(pildina) Valik ajalehti aastatest 1821-1944/Valik väliseesti ajalehti alates 1944. aastast

Murdekorpus

Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus.

Sõnaraamatud, sõnastikud.

IPA

IPA (International Phonetic Alphabet ) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.

Lingvistilised välitööd

Diakrooniline keeleuurimine

Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine – arvestab ajalist arengust ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi ärkamisajast tänapäevani. Tihti nimetatakse keeleajaloolooks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused #1

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused #2

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused #3

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused #4

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused #5

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vionis Õppematerjali autor

1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb
2. Sõnaliigid
3. Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus
4. Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid.
5. Semantilised rollid.
6. Semantilisi teooriaid: generativism, sõötuvusgrammatika, konstruktsioonigrammatika.
7. Eesti keele lausetüübid.
8. Märgi mõiste ja märkide liigid.
9. Semantika ja pragmaatika: sarnasus ja erinevus.
10. Komponentanalüüs ja prototüüpanalüüs.
11. Metafoor ja metonüümia ning tähendusvõrgustikud.
12. Kõneakti mõiste.
13. Kooperatiivsusprintsiip ja implikatuur
14. Viisakusteooria.
15. Keele varieerumine.
16. Keeleteaduse harud (suunad)
17. Keele allsüsteemid (tasandid)
18. Sõna grammatika eri tähendused.
19. Korpused keeleteaduses
20. IPA
21. Lingvistilised välitööd
22. Diakrooniline keeleuurimine

Üldkeeleteadus keeletadus keeled Eesti keele lausetüübid Semantika pragmaatika Komponentanalüüs prototüüpanalüüs Kõneakt Keele allsüsteemid

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

• metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid:  foneetika ja fonoloogia  morfoloogia  semantika  leksikoloogia  pragmaatika  süntaks  tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid:  üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus  teoreetiline kt – praktiline kt  diakrooniline kt – sünkrooniline kt  „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika

Keeleteaduse alused

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees: · üldine keeleteadus püüab kirjeldada põhimõtteliselt kõiki keeli - deskriptiivne keeleteadus kirjeldab üksikkeelt · teoreetiline keeleteadus uurib keelt sellisena, nagu see on, ilma teadmisi kusagil kasu pärast rakendamata - praktiline (rakenduskeeleteadus) üks valdkondi on keele normeerimine, tegeldakse sellega, kuidas õpetada võõrkeelt. Veel kõik see, mis puudutab suhtlemist arvutiga loomulikus keeles (nt õigekirjakontroll)

Kirjandusteadus

doc

Kognitiivne areng

küsitlused.  Andmete töötlemine: kvalitatiivsed meetodid - vaadeldakse üksikult igat juhtumist; kvantitatiivsed meetodid - loendatakse mitu korda toimus mingit juhtumit 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr). Maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj

Psühholoogia

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) • Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Renessanss (14.-16. saj)  Erinevate keelte kirjeldused b) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) • Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) • Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa  indoeuroopa algkeele b,d,g  vanagerm

Keeleteadus alused

doc

Üldkeeleteaduse konspekt

· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.

Üldkeeleteadus

doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

doc

Üldkeeleteaduse eksam

Keeleteadus

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Nt. Baski ja burusaski. Keelte uurituse tase on väga erinev. Kõiki keeli amazonases ja Aafrikas võibolla ei teatagi. On ka vastukäivaid andmeid.(nt. Khoisani keelkonna paikapidavus on vaidlustatud). http://www.ethnologue.com/show_family.asp?subid=80-16 Sama päritolu keelte sarnasused ajapikku vähenevad. Keele muutumist uurivad 3 suurimat valdkonda. 1- Ajalooline keeleteadus: -millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks` -millised on tänapäeva keelte sugulussidemed 2- sotsiolingvistika: -kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? -kuidas üks vorm levib ja muutub, 3- Grammatisatsiooni teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga -grammatilise elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega Nt.

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Rohkem sarnaseid