Eesti sotsiolektide seisund
Samuti on ühes kogukonnas olulised ühed piirajad ja
teises teised;
- sotsiolingvistikas pole tegelikult püütud teha sellist uurimist, nagu dialektoloogias, st
uurida mingit sotsiolekti väga põhjalikult, uurida kõiki variaableid ja sõnastada selle põhjal
vastava kihi sotsiolekti erijoonte kogumid/normid analoogiliselt kohamureete erijoonte
kogumitega. Pigem on püütud teha suuremaid teoreetilisi hüpteese ja üldistusi leitud
varieerumise põhjal, st püütud olla teoreetiline keeletadus, mis toetub empiirilistele
andmetele.
Vaatamata eelnevale saame välja tuua mõned üldistused, mis on olulised ka eesti
sotsiolektide analüüsi taustaks:
- keelelised erinevused on rühmade, mitte üksikisikute vahel Ei ole võimalik ennustada,
kuidas kasutab keelt konkreetne üksikisik, kuid on võimalik ennustada, kuidas kasutab
seda mingi sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühm;
- on olemas sotsiolektid ja sotsiaalsed aktsendid. Enamik leitud sotsiaalselt varieeruvaid