3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne
· karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või all MÕHN: liustikujõe setetest koosnev positiivne pinnavorm SANDUR: pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena
Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel
Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikutekkelised pinnavormid Liustiku sulamisvee tekkelised o Voored o Oosid o Moreenkünkad o Mühnad o Moreentasandikud o Sandurid o Otsamoreenid 10 Vdrdle siingiprotsesse ülemjooks keskjooks 2. voolu kiirus kiire aeglane 3. erosioon (kiili põhja külje 4.looklevus kiirelt kitsalt ja pikalt 5
kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad. (Joonis 1) Kõige rohkem on liiva ja kruusa vahelisi üleminekuvorme - kruusliiva ja liivkruusa. Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega - oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja
P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad
c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina * Otsamoreenid - Mandrijää lükkas moreeni enda ees ja kuhjas moreeni mandrijää otsas vallina * Moreenkünkad - Jää seisis pikka aega ühe koha peal ja sulas välja küngas. 25.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku sulamisvete a) kulutuspinnavormid: * Ürgorud - Uuristanud jääsulamisvesi b) kuhjepinnavormid: * Oosid(vallseljakud) - Tekkinud setetest( kuhjumise tagajärjel) * Sandurid - Tekkinud liivast ja kruusast * Mõhnad - Liivast ja kruusast tekkinud 26. Mandri - ja mäeliustiku erinevus Mandriliust Mäeliustik ik Suurem Väiksem Pindala Paksus Suurem Väikse m Liikumise kiirus Aeglasem Kiire m Lõhed Vähem Rohke m 27
Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale.
7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17.Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed, suusamäed 18.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:
• Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees) • Glatsiofluviaalsed mõhnad • Glatsiofluviaalsed deltad
keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast, liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Paetasandikud valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m. Levimus Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused.
glatsiofluviaalsed setted. L- ja I-E. 23. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik 24. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandikud on alad, kus mandrijää on kulutanud maapinda õhemaks, pinnakatte paksus alla 1m. Levimus: P-, Loode ja Lääne-E. Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jaotatakse: 0-3 cm- v õhukese kattega pt; 30-100 cm- õhukese kattega pt; 30-100cm
aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m.
P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
Liustikujõetekkelised setted · Kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. · Koostis võib olla väga erinev, erinevalt moreenist (millest nad on sulamisvete poolt välja uhutud) on koostisosad ümarmad. · Liustikujõe setetest koosnevad nt oosid (ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist), ka sandurid (lauskjas, kergelt kaldu deltakujuline liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik). Nende kõrgus võib olla 10-15 meetrit (oosid) ja väga järskude nõlvadega. Jääjärvetekkelised setted · Need on liustikusisesed ja liustikuservaesised. · Kõige tüüpilisemad pinnavormid on mõhnad. · Liustikuserva esiste jääjärvede kõige iseloomulikum sete on viirsavi. Kõige viirsavilisem piirkond on Raplamaa ja Lääne-Eesti
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel. Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad Moreen seljakud sandurid Kulutus-kuhjevormid: Voored (tuumikvoor, moreenvoor) Kulutusvormid: Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik
areng. Areng on pidev, setteid tuleb juurde. Rannaala võib muutuda laineliseks. Tekivad neemikute vahele. Liiv liigub vabalt (nt Läti, Leedu suured liivarannad). Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid, sandurid jt.) setete ümberkujundamise, ümbersetitamise tulemusena (vanad mattunud orud). Mõnede väheulatuslike liivarandade esinemine kiviste neemikute vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole ,,väljapääsu", nad on lainetuse tegevusele vastupidavad
aaastal. Lüllemäe küla nimi on tuletatud rahva lillede toomise kombest Mäele (rahvapärane kohanimi) kalmistupühadel, pulmade või matuste ajal. Karula maastikukaitseala (hiljem muudeti rahvuspargiks) hõlmab Karula kõrgustiku huvipakkuvama osa. Kaitseala pindala on 10 300 ha. Karula rahvuspark hõlmab enda alla vaid osa Lüllemäe külast. Rahvuspargi tüüpilisem osa jääb Lüllemäe alevikust itta ja lõunasse, kus on näha väga korrapärase kujuga kupleid. Põhjaossa jäävad sandurid, läände moreenkünkad ja vallseljakud. Kaitsealal on kolm suuremat järve, neist suurim Ähijärv. Komplekssete maastikuökoloogiliste uurimuste põhjal on kaitseala jaotatud 5 piirkonda: reservaat- looduskaitseala, kus on keelatud igasugune inimtegevus ning puhkepiirkond kaitseala keskosas ja põhjaosas, kus on majanduslik tegevusluba. (Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004) 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 298 elanikku. Viimaste statistikaameti andmeil elab
lõunasse, seejärel tõrjus kliima soojenemine jäätagasi põhja. Tekkisid rohked mandrijääst mahajäetud ja sulavete ümberkorraldatud setetest pinnavormid iseloomulike moreenmuldadega. Olenevalt moreeni kivimilisest osast leidub väga erinevaid mullatüüpe, alates vaestest savikatest muldadest Lõuna-Eestis kuni paekivikoreste, maaviljeluseks väga sobivate viljakate muldadeni Pandiveres. Jääsulavete tegevusel tekkisid nii liivased sandurid kui sügavale aluspõhja lõikunud ürgorud, kus laiade lammide vahel looklevad praegu väikesed jõed. Arvestades looduslikke tingimusi, võiksid viljakate muldadega aladel levida liigirikkad kuuseenamusega ja laialehised metsad, kuid pikaajalise asustuse tõttu on algsed metsad asendunud liigivaesemate sekundaarsete metsatüüpidega. Vähem on kannatada saanud vaid ulatuslike sooalade servametsad. ·Põhja-Eestis taandus mandrijääkiirelt ja seetõttu kuhjus seal setteid väga vähe
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on ...
reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad, oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav, teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
Mereliustikud liiguvad tavaliselt mäestikuliustikest aeglasemalt, kuid sageli esineb kuni 1200 m edasi liikuvaid liustikukeeli, näiteks Ida- Antarktikas. Quarayaq’i liustik Gröönimaal liigub praegu edasi koguni meeter tunnis. 28) Peamised liustikutekkelised ja liustiku sulamisveetekkelised (glatsiofluviaalsed ja glatsiolakustrilised) setted ja pinnavormid: otamoreenid, moreenitasandikud, voored, mõhnad, oosid, saarkõrgustikud, glatsiofluviaalsed deltad ja sandurid. viirsavid ja nende kujunemine. Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetri. Keerulisema kujunemisega pinnavormid on voored
liikumisel süvendas ja silus. * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. Fluvioglatsiaalsed e. liustikujõelised pinnavormid on tekkinud jääsulamisvee poolt. Äravooluorgudeks on ürgorud, kuhjevormideks on: oosid, fluviomõhnad, sandurid, fluvioglatsiaalsed deltad jt. Jääjärvelised ehk limnoglatsiaalsed pinnavormid on kujunenud jääsulamisvetest tekkinud järvedes. Kulutuslikud vormid abrasiooninõlvad. Kui madalamad kohad täitusid setetega, kujunesid kulutus-kuhjetasandikud. Limnoglatsiaalsed mõhnad. Vallilaadsed pikad pinnavormid.Tekkinud mandrijääs esinenud avalõhes, jääsisestes tunnelites, mandrijää pinnal olnud voolusängides või jääserva esiste deltakuhikute liitumisel.
a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub. Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad territooriumist 8,7% ja suurimaks järveks on Vänern. Mets katab 57% riigi territooriumist ja enamus jääb okasmetsavööndisse, vaid lõunaosa asub segametsavööndis. Skandinaavia
Muld võib perioodiliselt olla kuiv, põhjavesi on harilikult sügavamal kui 2 m; iseloomulikud on 21 pohlakooslused mustika ja kanarbikuga ning tihe samblarinne. Palumetsad moodustavad umbes 17% Eesti metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. 3.1. POHLA KASVUKOHATÜÜP (Ph) Reljeef: suhteliselt kõrgemad alad; künklik, lainjas või tasane, mõhnastikud, sandurid, luidete nõlvad. Mikroreljeef tasane või veidi mätlik. Muld: lähtekivimiks on tüsedad, peeneteralised liivad, milles võib olla saviliiva või liivsavi vahekihte. Iseloomulikud on õhukesed kuni sügavad leedemullad, L(k)I, L(k)II, L(k)III, LI, Ls ja gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld LIg. O-horisondi tüsedus 3-7 cm, E-horisondi tüsedus kuni 20 cm. Leedemuldadel järgneb kõduhorisondile
teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Alustaimestiku moodustavad põhiosas mitmesugused samblikud ja kanarbik, rohttaimi vähe, või puuduvad hoopiski. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad, põhjavesi sügaval. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum kasvukohatüüp. Asub mitmesuguse päritoluga kõrgematel pinnavormidel: rannikuluited, mõhnastikud, sandurid jne., kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, (LI kuni LII), mulla lähtekivimiks on mitmesugused liivad, muld on happeline, pHKCl 3,0-4,5. Kõduhorisont on õhuke 2.....6 cm tüse, huumuslik ja kuiv. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Boniteet IV-Va. 100 aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m ja tüvepuidu maht 165 m3. LU teke on puudulik
jaotuvad liustikujõetekkelisteks ehk fluvioglatsiaalseteks (ka glatsiofluviaalseteks) ja liustikujärvetekkeliseks (ka jääjärvetekkelisteks ehk limnoglatsiaalseteks (ka glatsiolakustrilisteks). Liustikujõetekkelised pinnavormid võivad samuti olla nii liustiku serva tagused (paljud radiaal- ehk pikioosid), liustiku serva esised (marginaal- ehk põikoosid) kui ka liustikuvälised (sandurid ja glatsiofluviaalsed deltad) ning nendegi seas eristatakse kuhje- (oosid, fluviomõhnad, sandurid, glatsiofluviaalsed deltad, mõhnaterrassid) ja kulutusvorme (orud, kulutusnõlvad, evorsioonilised ehk virustuslikud sulglohud). Kõige selgemini väljakujunenud pikioosid asuvad Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. Pikioosid on 30–40 m kõrgused (näiteks Neeruti, Iisaku) järsunõlvalised raudteetammi meenutavad seljakud, mis moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suhteliselt kitsad (mõnekümnest meetrist kuni 1 km-ni) ja enamasti väga pikad põikooside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
