Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus
Sallivus Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus kannatada, tunnustada või usaldada erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg ha...
Sallivus ja sallimatus Tere kallid kuulajad! Sallivus mängib suurt rolli meie ühiskonnas. Kindlasti on asju mida igaüks meist nii rohkem kui ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga.
Sallivus ja sallimatus Sallivus on oluline, ilma selleta oleks kõigil halb elada, sest paljud inimesed ei saaks lihtsalt läbi teineteisega ja sõjad oleksid vältimatud. Võib öelda, et tolerantsus on üks olulisem osa inimese isiksusest. Eestis on palju probleeme venelaste sallimatusega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud alles paarkümmend aastat tagasi. Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa
et ka osad eestlased on intolerantsed mitte ainult teiste rahvaste suhtes vaid ka meie ligimeste üle. Õnneks mina kui õpilane, ei näe sallimatust tänapäeva koolides enam nii palju kui vanasti. Kõrvaltvaatlejana saan väita, et tänapäeva ühiskond muutub igapäevaga aina sallivamaks. See näitab ühiskonna arengut ja haritus taset meie ümber. Kokkuvõtteks võin öelda, et eestlaseid ei saa liigitada tolerantseteks või intolerantseteks. Iga inimene on erinev. Sallivus ja sallimatus saab algusese iga inimesese kodusest kasvatusest. Eks iga persoon otsustab ise, kui tolerantne või mitte ta on. Tahan siia lõppu lisada, et olgem sallivamad ning meil kõigil on siin ühiskonnas parem elu.
Austatud kuulajad, selle kõne aluseks ma võtan kolm rabavat tsitaati, mis on esile kutsunud inimestes erinevaid emotsioone. On tekkinud vaidlusi, kas inimesed peaksid niisuguseid mõtteid sallima või mitte. Peale seda kõne tuleks igal ühel võtta oma seisukoht, kas need mõtteterad on teie sallivustsoonis või mitte. Esimeseks tsitaadiks on minu arvates väga tobe lause, mis tuletab meile meelde, et me peame mõtlema enne, kui midagi ütleme. „New Yorgis sajab lund ja on väga külm- me vajame globaalset soojenemist“ võime nüüd mõelda, kas meie suudame sallida inimesi, kes ütlevad midagi mõtlematult meile või, mis võib kahju tuua meie inimkonnale. Kas me lepime nende sõnadega ja elame rahulikult edasi? Mina arvan, et inimesed võivad ajaga palju muutuda, aga hetkel ma ei suudaks seda lauset ega inimest, kes seda ütles, tõsiselt võtta ega sallida. Nende sõnade taga pole midagi tarka. Nende sõnade taga pole hea südamega inimest. Mina seda ei salli....
keegi neid sallima. Tava inimese võib õpetada hirmuga sallima aga mina arvan, et see pole õige ning hirmule ei tohi alluda. Kokkuvõtteks soovin öelda (kirjutada), et tegu pole minu isiklike vaadetega. Üritasin arutleda erinevate väidete üle endale võõrast vaatepunktist. Vaadates sallivust sallimatute silmade läbi jõudsin järeldusele, et sallivust ega ühiskonna arengut ei saa saavutada hirmu taktika ega oma vaadete peale surumisega. Sallivus on oluline ning vajalik, kuid mõnikord tuleb ka üritada mõista, miks inimene ei salli.
Sallivus on oluline Mina arvan, et sallivus on oluline, sest me kõik oleme inimesed. Ühiskond on mitmekesine, külg külje kõrval elavad paljud erinevad rahvad . Kõigil on omad uskumused, tavad ja väärtushinnangud. Me peaks olema kõigi vastu tolerantsed, sest olenemata meie rahvusest, usust, nahavärvist või tervisest oleme me siiski kõik inimesed, kes tahavad elus hakkama saada. Me oleme harjunud enda riigi tavadega, meie jaoks on need loomulikud. Teiste kultuuride tavad on meie jaoks võõrad ja võivad tunduda harjumatud
Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt vähem võimalusi saada tööle riigiasutusse, pääseda juhtivale ametikohale, teha poliitilist karjääri. Võimalused on piiratud ka siis, kui ollakse konkureeriva eestlasega võrdne.Omatakse Eesti kodakondsust, osatakse eesti keelt, omatakse võrdväärset professionaalset ettevalmistust, kogemusi jne. Konkurents kaotab sallivuse. Eestlaste sallivus lõpeb kiiresti kui tekib küsimus muulastest kui konkurentidest tööturul või nende võrdväärsest esindatusest riigi juhtimisel.Ma arvan, et elada koos eestlastega Eestimaal ja siin hakkama saada, on vaja aktiivselt põhirahvusega suhelda, osaleda ühistes ettevõtmistes. Eestlased on passiivselt sallivad, mis väljendub selles, et nad püüavad säilitada distantsi mitte-eestlaste suhtes ja vältida situatsioone, kus suhtlemine muutub liiga lähedaseks ja aktiivseks Võib
Valisin Iring Fetscheri raamatu "Sallivus. Ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale." See raamat keskendub ajaloolisele tagasivaatele ja aktuaalsetele probleemidele, mis sallivust puudutavad. Fetscher nimetab sallivust "väikeseks vooruseks". Mitte sellepärast, et see oleks tähtsusetu, vaid seetõttu, et see sõltub ka teistest voorustest. Sallivus sõltub nii oma arvamusest, avalikust arvamusest, valitsusest kui ka parlamendist. Sallivus on hoiak, mis pole kaasa sündinud, vaid see on sotsialiseerimise tulemus. Fetcher tõi välja: "Sallivus ei tähenda õigesti mõistetuna mitte ükskõiksust teiste suhtes, vaid tunnustus nii tema teistsugune olemisele kui ka tema õigusele teistsugune olla. Mõlemad peaksid olema seotud osavõtlikkuse ja huviga teise vastu." Seega võib öelda, kristlus on üks ideoloogia, mis oma indiviidi väärtuse rõhutamisega on teinud enam sallivusastme tõstmiseks kui ükski teine ideoloogia.
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonnas leidub palju erinevaid kultuurilise taustaga ja uskumustega inimesi. Kõikidel meil, inimestel, on erinevad prioriteedid ja arusaamad, kuid kas sellegipoolest inimesed saavad omavahel läbi ? Sallivus on kahepoolne asi, nõnda kuidas käitud sina teistega teised käituvad sinuga. Vana hea lause, mis ütleb ela ise ja lase ka teistel elada. Kindlasti on tänapäeva maailma sallivuse roll aja jooksul suurenenud. Tänavatel ei kohata halvustavaid reklaame, ütlusi ja inimesi aksepteeritakse sellistena nagu nad on. Tagasi vaadates ajale, kus põlati ning isegi kiusati inimesi nende uskumuste pärast, pean mina väga valeks. Inimesed kõik ei peagi ühte
Inimväärikus. Mõtle järgmevatele küsimustele. Võib-olla meenuvad sulle eesti laulu sõnad:''Eestlane olen ja eestlaseks jään,kui mind eestlaseks loodi...''Kas oled uhke,et oled eestlane? Mis on valikuvabadus?Kuidas seostub valikuvabadus inimväärikuse ja vastutusega? Millal saab inimene õigesti valida? Lühidalt. Inimväärikus tähendab seda,et inimene väärtustab ennast ja ta ei luba endal teha halbu/kohatuid asju. Mõnedel inimestel on kõrgem,teistel madalam inimväärikus. Igaühe enda teha on see, ku väärikas ta on. Sallivus. Mõtle järgnevatele küsimustele. Kas oled sattunud olukorda,kus on sinu sallivust proovile pandud ? Kas oleks õige öelda,et mida nõrgem on inimese eneseväärtustunne seda suurem on tema sallimatus? Lühidalt. Sallivus tähendab seda,et kui mingis inimeses on midagi halba,siis sa ei vihka teda sellepärast vaid sallid teda. Kui inimene teatud isikut ei salli, siis tähendab see seda,et tal on mingil põhjusel midagi ta v...
Kadri Sigur 304RS Sallivus tänapäeva ühiskonnas Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused. Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Raske on kujutada ette ühiskonda, kus puudub solidaarsus oma kaaslaste vastu. Tänapäeva maailmas on sallivuse tähtsus suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu
Sallivus või sallimatus Eesti näitel Mida aeg edasi, seda tolerantsemaks on meie ühiskond muutunud. See on tingitud globaliseerumisest. Näiteks tänapäeval oleks see täiesti taunitav sündmus, kui toimuks holokaust. Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost. Näiteks kui võrrelda Eestit Ameerikaga, siis on Eestis olnud kogu aeg enam-vähem samast rahvusest inimesed, kuid Ameerikas o...
Tolerance and diversity. People from different nationalities living in our country, they are obviously already a quarter of our population. Therefore our country´s population has several diversities. Firstly, I am going to discuss about how a minority in the population of our country. almost 20 percent of all the people in Estonia are Russians. Many of them live on the east side of our country near the Estonian-Russian border. It often happens that they do not speak our language. This creates tensions between people our country. Secondly, since there are differences in the population inside our country, there are differences in the language, aswell. For example, there are regions on bigger towns where in the streets I can hear only Russian. most older and middle aged people can speak in russian. Since there are main language in our society, most jobs inquire speaking them, too. Young Russian- E...
Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on reeglina mahukad, et mta ja hinnata asju eri aspektidest. Ma ei tea, kas ühe shokeeriva küsimuse pinnal ligi poolte eestlaste piiratuse näitamine muudab eestlaste suhtumist. Kas see, kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti. Sallivus ei ole asi, mida saab käsukorras luua - kuulge, eestlased, alates homsest olge sallivad! Sallivus on pikaajaline protsess, mis eeldab isiklikku positiivset suhtlemiskogemust muulastega. Rohkem kui pooltel eestlastel see paraku puudub. Eestlaste sallivuse kohta on ka risti vastupidine arvamus. Suvel lõpus lugesin lehest artikklit, kus oli küsitud «Kus lpeb demokraatlik sallivus ja kust algab liigne leplikkus, allaheitlikkus
Arutlus: Sallivus kui ühiskondlik väärtus Maailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust.
teemaks sallimatus. Inimese elu paratamatu osa on valikute tegemine. Valitakse elukoht, kool, töö, kaaslane ja kõik muu, mis eluks vajalik. Samamoodi valitakse keda või mida sallida ja keda mitte. Paljudele otsustele pannakse alus lastetoas, kuid lõpuks jääb ikkagi inimesele endale valik, kuidas oma elu elada ja keda sinna kaasata. Suur osa valikud langetatakse neile otseselt mõtlemata, kuid need siiski kujundavad inimese elu. Ajalugu näitab, et sallivus on suurt rolli mänginud kogu aeg. Enamik sõdu on alguse saanud erimeelsustest erinevate uskumuste, traditsioonide, eluviiside või välimusega inimeste vahel. Teise maailmasõja ajal aset leidnud holokausti põhjuseks oli Hitleri sallimatus juutide vastu. Ta otsustas, et on õige väga paljude elud lõpetada, kuna nende uskumused ei klappinud tema enda omadega. Tänapäeval on samuti palju sallimatust, kuid selle avaldumisviisid on muutunud. Sallimatus esineb endiselt näiteks rahvuste vahel
Tolerantsus enda ja teiste suhtes Ühiskond on arenenud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid, hoiakuid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles kord, et kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Samuti ei tohi ka unustada, et inimene, kes ennast ei armasta, ei suuda armastada ka kedagi teist. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluliseks aspektiks edasisel eluteel. Julgus öelda välja mõte sellisel kujul, mis on mõtlejale kõige omasem, puudub paljudel. Kardetakse erineda massist, loobudes oma, võib-olla antud situatsiooni parimast lahendusest. Enesekindlus mängib kõigi elus tähtsat rolli. Ei ole võimalik saavutada midagi suurt ja o...
Sallivus tänapäeva ühiskonnas on oluline Kas sallivus tänapäeva ühiskonnas on oluline? Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Väga raske oleks ette kujutada maailma, kui ei eksisteeriks üleüldse sellist asja nagu sallivus oma kaaslaste vastu. Siiski on meil kõikidel inimestel erinevad arusaamad erinevatest asjadest, ei saagi mõelda ühtemoodi, ka see ei oleks ju hea. Inimestel peabki olema enda arvamus ning inimesed peavad sellega lihtsalt leppima, et kõigil meil on suhtumine erinev. Paljude inimeste kohta kehtib reegel, kuidas käitutakse minuga, käitun samamoodi vastu. Näiteks see, et kui inimene oskab suhelda, ei kritiseeri inimest tema
organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. (St kõik inimesed ei pea olema ühesugused ja sarnaste vaadetega.) Pluralism on omane kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Identiteet ühiskonnaliikmete või kogukonnaliikmete või riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Mingisse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ühised väärtused. Nt saab rääkida eestlaste identiteedist, aga ka Keila Gümnaasiumi identiteedist. Tolerantsus sallivus erinevuste suhtes. St et teistsuguse väljanägemise, käitumise või mõtteviisi tõttu ei mõisteta kedagi hukka ega kiusata taga. Nulltolerants täisleppimatus. St et teatud ühiskondlikke nähtusi ei sallita. Nt ei saa ühiskond olla salliv ehk tolerantne kuritegevuse suhtes. Oma huvide väljendamiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivsed kodanikud seisavad oma tõekspidamiste eest kuuludes ühiskondlikesse liikumistesse, surverühmadesse, erakondadesse
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja
Me kõik soovime olla sallitud.Kuid see nõuab sarnastumist kõigiga.Kõik ei saa olla ühel meelel tänu oma usundi,nahavärvuse või traditsioonide poolest.Eestis ei ole lihtne olla teistest erinev,sest on palju erakuid,kes ei sulandu keskkonda.Valitseb mõtteviis et nn teistsugused inimesed on halvemad ning seetõttu peetakse ennast teistest paremaks.Kellel on ühiskonnas rohkem raha ja võimu,arvavadki endast paremini. Sallivusel on mitu tähendust.On inimeste vaheline sallivus ning riikide vaheline sallivus.Siinkohal mängib tähtsat rolli ajalugu.Eesti on küll Euroopa Liidus,kuid siiski on mõningad pinged õhus.Peale taasiseseisvumist oli Eesti riik küll iseseisev aga suhted Venemaaga on jäänud tänini konfliktseks.Seda on kindlasti mõjutanud suurjuhtide vahelised suhted.Esiplaanil on ka Jaapanis toimunud sündmused,mis on mõjutanud tervet maailma.Jaapan oli üks väga iseseisvaid riike,kuid tänu õnnetustele on Jaapanil väga raske uuesti jalule tõusta
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust kaaslaste vastu. Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas, keda me sallime ja keda mitte? Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Näiteks olen mina adventist, usun Jumalat, kuid ei mõista hukka neid kes ei usu, juba see on tolerantsus teiste vastu. Ma ei suru oma usku peale, näen enda kõrval teisi, kes minust erinevad. Kuid
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi.
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab."
Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest. Lapse moraalne areng, kus kujunevad välja ka tulevased arusaamad tolereerimise kohta, sõltub kasvamiskeskkonnast. Näiteks kodu ja kool annavad meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool on
Kes on kiusajad ja kiusatavad? Koolivägivald pole tänapäeval enam mingi üllatus. Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad? Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei osk...
Kas me oleme tolerantsed? Austatud kaasõpilased! Minu ülesanne on teid siin veenda selles, kas me oleme tolerantsed? Kõigepealt räägiks, mis see sõna üleüldsegi tähendab. Tolerantsus ehk sallivus on inimese omadus leppida teistsuguste arvamuste, hoiakute, uskumuste ja kultuuridega. Sallivus ei pruugi tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid üldreeglina sisaldab respekti. Väga suured lahkhelid on erinevate usuinimeste vahel. Kõik oleneb usust, kas on mitu jumalat lubatud või ei. Aegadest aega on see nii kujunenud, kuid loodame, et see paraneb. Tolerantsus ei pruugi alati ka hea omadus olla. Liiga kerglane sallivus nt. roolijoodikute ja kurjategijate suhtes lihtsalt ei ole õige. Kuid oleneb eelkõige inimesest
SALLIVUSE OLULISUS MEIE ÜHISKONNAS Raske on ette kujutada tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste suhtes. Ei saagi rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Tänapäeva maailmas on sallivus aina suuremaks kasvav probleem. Tolerantsus on on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumisreeglid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas. Tänapäeva maailmas on sallivuse roll suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel
ahvatlevamad võimalused. Lihtsalt ära minna ja alla anda on kõige lihtsam. Meie ühiskonna probleemiks on tolerantsuse puudumine, aga seda on vaja riigi korrapäraseks toimimiseks. Minevik on näidanud, et tolerantsuse puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et arusaamine ja leppimine on üks olulisim isikuomadus, mis määrab inimese suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide ja ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid väärtust, mis võib rikastada. Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud niivõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks on see, et puudub kogemus teistsuguste inimestega kokkupuutumisest. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest viitavad kasvavale
Sallivus Head kuulajad! Sallivusest võiks tegelikult rääkida väga pikalt, kuid ma teen lühidalt. Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda ja tunnustada harjumuspärasest erinevat. Alati ei pruugi sallivus olla heakskiit. Nii indiviid kui ka ühiskond võib sallida negatiivseid asju, näiteks narkootikumide tarvitamist, vägivalda ning kuritegevust. Sallivuse vastandiks on sallimatus, mida on meie ümber mitu korda rohkem kui võiks. Selleks, et sallida kõike meid ümbritsevat, peab alustama kõigepealt iseenda sallimisega. Kui oled enesega rahul, paraneb enesehinnag, mis omakorda toob kaasa positiivsuse ning seejärel oleme ka suutelised nägema kõiges muus rohkem meeldivamaid külgi
Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; miks on vajalik tolerants, mille alusel jagatakse inimesi ühiskonnaklassidesse (lk 12- 15) Inimühiskond koosneb inimestest. On erinevaid etnilisi rühmi räägitakse erinevaid keeli, jälgitakse eri usukombeid, erinevused kultuuris ja tavades. Inimesed kuuluvad ka erinevatesse rassidesse, erinevused on nahavärvis, silmakujus jne. Diskrimineerimine-seadusevastane eelistamine ja õiguste piiramine rahvuse, rassi,
Hoolivus algab peres. Me hoolime üks teise järel. Kõige tähtsam on sallivus, armastus. Pragmaatik muidugi võib väita, et inimesed kirjeldavad õnne ja rahulolu emotsioonide kaudu, need ei anna aga mingit tulu ega taga toimetulekut. Kas on see ka tegelikkuses nii? Kuigi raha on toimetulekuks hädavajalik, on elus asju, mis teevad rikkaks sellegi, kelle materiaalne olukord on raske. Hoolivus, heatahtlikkus, sallivus ja heldus on need meie elus, mis aitavad toime tulla ka kõige raskemal ajal. Siirus, millega püütakse teist inimest aidata ja mõista, ei ole mõõdetav üheski rahalises vääringus. Hoolivus ja heldus kaaskodaniku suhtes teevad rikkaks nii saaja kui andja. On ju nii lihtne abivajajat juhatada, kuidas ta võiks oma murele lahenduse leida. Väga lihtne on inimene lihtsalt ära kuulata, materiaalses mõttes ei maksa midagi naeratus, "tänan" ja "palun" ei tee meist kedagi vaesemaks.
eestlane läheb venemaale või kuhugi mujale välismaale siis ta ei hakka ju seal enda eesti keelt taga nõudma, ta ikkagi räägib selle maa rahvaga omast keelt. Ning samas miks ei võiks siin elavad välismaalased sama teha, õppigu mingil määralgi eesti keel ära kui tahetakse siin maal elada ja eesti ühiskonnas valitsev sallimatus kaoks keelte ja inimeste vahel. Kõik saaksid rahus elada ja ei tekiks ka ju tülisid. Minuarust on eesti ühiskonnas ka sallivus inimeste omavahelistes suhetes. Palju korraldatakse koolide vahelisi üritusi kus saavad kooli noored sõbruneda ja oma oskusi näidata. Vene koolide ja eesti koolide vahelisi tantsuvõistlusi ja muid huvitavaid üritusi. See ühendab noori ja näitab, et kõik inimesed ei ole ühesugused ja sama mõtteviisiga. Eesti ühiskonnas valitseb sallivus ka võõramaalaste vastu. Kuna neid ei aeta meie riigist välja ja ei tehta neid maha. Kuigi meie eestlased oleme küllaltki endasse
see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanum) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. Definitsioon Multikultuursus on ideoloogia, mille kohaselt ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel Suurte eelarvamuste eksisteerimine Suureks ohuks väikerahvaste kultuuride hägunemisele Kuritegevuse suurenemine Immigrandid ei suuda kohalikega kohaneda
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt
Oluline on veel märkida, et personaalne ja kogukondlik ebaturvalisus põhinevad pigem sotsiaalse usalduse tasemel ja riiklik sotsiaalsel sallivusel (Inglehart, Norris, lk 89). Organiseeritud sotsiaalsed grupid ja riigi tegevused kujundavad võimalusi sotsiaalseks usaldamiseks ja kodanikuühendusteks (Skocpol, lk 118). Seega sotsiaalsete gruppide olemasolu suurendab usaldust ning see omakorda tõstab inimeste kogukondlikku ja isiklikku turvatunnet. Sotsiaalne sallivus käsitleb juba laiemat valdkonda. Kui usaldus tekib inimestel omavahel suheldes, siis sallivus puudutab isiklikke juba varem välja kujunenud vaadete olemasolu. Usaldus on justkui arenev mõiste, see võib tekkida ja sama kiirelt kaduda, kuid sallivus on peaaegu muutumatu mõiste. Vähesallivad või teisiti öeldes sallimatud inimesed ei salli, ei tolereeri inimesi, kes teistest erinevad ja nad ei hakkagi neid sallima, kui just midagi tõsist nende maailmavaadetes ei muutu.
Inimeste sallimatus Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisemaid isikuomadus ,mis määrab iga isiku suhtumist ümbritsevasse maailmasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum on ühiskond, seda suurem on sallivus rahva suhtes. Tolerantsus on tee toimivasse ühiskonda, kus teisiti olemist või mõtlemist ei võeta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult
nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Väärtushinnang on suhteliselt püsiv veendumus sellest, et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine. Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev. Negatiivne vanem kritiseeriv, käskiv). 2. täiskasvanu (asjalik, võrdne suhtlemine) 3
Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. Väga hea näide riigi ajaloo kohta on Eesti enda ja Venemaa vahel. Eesti on mitu korda olnud Venemaa võimu all. Kuid üks hetk see lõppes. Praegu on võib-olla nii mõnelgi inimesel tunne, et Venemaa ei kunagi alla andnud. Tolerantsus ehk sallivus. Sallivus tähendab maailma kultuuride ning erinevate inimtüüpide austamist ning hindamist. See väljendub teadmist omandamises, avatuses, vastastikuses suhtlemises. Inimesed ei sunni teistele inimestele peale oma seisukohti. Samas ei tähenda see aga näiteks sallivust sotsiaalse ebaõigluse, diskrimineerimise või muude sarnaste tegude, arvamuste tõekspidamist nende suhtes. Eelarvamus tähendab juba enne inimesega tutvumist tema kohta
immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanemad inimesed on konservatiivsemad ja nad on üles kasvanud ajal, kui homoseksuaalsusesse ja immigratsiooni suhtuti halvasti. Seega on nende väärtussüsteem kujunenud vähem sallivaks. 3. Kõrgema haridustasemega inimesed on sallivamad. Kuna haridussüsteemis rõhutatakse kõigi inimeste võrdsust ja vajadust erinevusi sallida, siis kauem haridussüsteemis olnud inimestel on sallivus kui väärtus suurema tõenäosusega omaks
Sisseränne peab tahes-tahtmata toimuma, kuna Euroopa rahvastik vananeb. Ainult suure immigratsiooni tõttu on raske võõrtöölistele rakendust leida ja neid aidata, nagu sooviksime. Ei usu, et ka sisserändajatele väga meeldiks, kui unistuste maa, kuhu nad saabusid, muutub ajapikku üha abitumaks, vaeveldes suutmatuses nendega midagi peale hakata. Ma mäletan, kuidas ülikooli politoloogiakursusel oli üks käsitletavatest teemadest sallivus. Seal öeldi selgelt, et absoluutne sallivus pole võimalik, sallivus on hea vaid mõõdukas koguses ja õiges kohas. Seega lähtugem reaalsusest, kui paljude inimeste elu suudame paremaks teha, et nende elukvaliteet ei erineks meie omast. Samas tahame ka praegust Euroopat, kus erinevad rahvused ei satuks riigisiseselt omavahel konflikti, säilitada. Siin tuleb mängu arenguabi vaesematele riikidele, nende elukeskkonna paremaks muutmine, et puudus ei vaataks vastu igast nurgast
Ometi esineb tänapäevases ühiskonnas nähtusi, mille põhjal võib öelda, et samm kodanikuühiskonna poole on astutud. HI-viiruse kandjate arv kasvab maailmas tohutu kiirusega. Probleem on üha laialdasem ning seega ei pääse ka teatavatest erimeelsustest, mille suures osas tingib teadmatus. See arengupunkt ei ole jäänud tähelepanuta ning on tehtud suuri edusamme Hi- viirust kandvate inimeste elu parandamisel. Samuti on kasvanud sallivus homoseksuaalsete inimeste puhul, aga ka puuetega inimeste aktsepteerimine on laienenud. Need tegurid näitavad, et sallivus kui kodaniku- ja heaoluühiskonna osa on edukalt arenenud ning ollakse pühendunud pidevasse erinevate ühiskonnakihtide informeerimisse ja toleriseerimisse. Küll aga ei saa seda öelda kõigi ühiskonna aluste kohta. Ühiskonna pidevas arengus jäävad paratamatult maha või unarusse endised väärtushinnangus ning vaatepunktid
EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD Kuuludes Euroopa Liitu on meil kujunenud ka vastavad väärtushinnangud. Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline
Tähelepanelik Loov Usaldav Iseseisev Enesekindel Sihikindel VÕIMALUSED OHUD Kogemustele avatus (suur erialane Keskendumine (kiiresti kasvav töökoormus) tutvusringkond) Empaatia (võime ennast panna teiste olukorda) Arenemisvõimeline Ümberlülitatavus – ümbritsevast mürast pingetaluvus (suur töövõime) eraldumisvõimetus. Kiire reageerimine Sallivus – tegelemine liigsete pisidetailidega/ Tähelepanuvõime ebaolulisega. Sotsiaalne Avatus muutustele ja riskidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
