Inimeste sallimatus (0)

Inimeste sallimatus
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisemaid isikuomadus ,mis määrab iga isiku suhtumist ümbritsevasse maailmasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum on ühiskond, seda suurem on sallivus rahva suhtes. Tolerantsus on tee toimivasse ühiskonda, kus teisiti olemist või mõtlemist ei võeta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada.
Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda sellest aru saada, kuidas on võimalik, et Eestis ei saa mõnes kohas oma emakeeles hakkama.
Tänapäeval on veel tohutult inimesi, kes ei salli geide ja lesbide suhteid. On inimesi, kellel ei ole nende vastu midagi , kuid neid häirib see, et homoseksuaalid propageerivad oma eluviise. Seksuaalne orientatsioon on enamjaolt iga inimese isiklik asi, mida ei peaks vaja olema kellelegi tänavatel kuulutada. See on lihtsalt üks osa inimesest, mida ise valida ei saa. Vaadates suhtumist seksuaalvähemustesse, on inimesed aastate jooksul muutunud tunduvalt sallivamaks. Kui minevikus oli homoseksuaalne käitumine kriminaalkorras karistatav, siis nüüd on vabadust sedavõrd, et paljudes riikides pole samast soost inimestel enam takistusi omavaheliseks normaalseks suhtlemiseks ja kooseluks .
Läbi ajaloo on näha, kuidas sallimatus on põhjustanud erinevaid kannatusi tavalistele ja süütutele inimestele. Juudi rahvuse saatust läbi sajandite on mõjutanud see, kui sallivalt või sallimatult on neisse suhtutud.Esimene suurem väljaajamine nende kodumaalt toimus juba enne Kristuse sündi,kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma. Viimane ja ühtlasi suurim küüditamine oli aga mõned aastakümned tagasi. Teise maailmasõjal ajal valitsenud Hitler algatas heebrealaste massilist tagakiusamist,süüdistade neid kõigis ühiskonna muredes. Neid surmati gaasikambrites ning tuhanded hukkusid kurnavates töölaagrites. Praegusel ajal on olukord tunduvalt paranenud , kuid siiski niiöelda juudivaen ei ole kadunud.
Vaadates tagasi ajalukku, näeme loendamatul hulgal sõdu,vägivalda ja erinevate rahvaste tagakiusamist.  Sellest võib järeldada, et sallivus pole inimkonna ajaloos mänginud eriti suurt rolli. Kui inimesed ei ole nii sallimatud olnud minevikus aga ka nüüd olevikus ja tulevikus, oleks muresid poole vähem.
Veroonika Rego