Võrumaa kutsehariduskeskus Õppetool: Mehhatroonika Õpperühm: MH-09 Sagedusmuundur MICROMASTER 440 Sagedusmuunduri programmeerimine Väimela 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MICROMASTER 440................................................................................................................ 4
1. Raadiovastuvtjate tphimtted, struktuurskeemid 2. Dnaamiline diapasoon ja tundlikkus 3. Peegelkanali miste + lesanne 4. Kolmandat jrku intermodulatsioon 5. Vimendi vimsusvimenditegur. ldised misted. Unilateraalne vimendi ksitlus. lhtemomendid. jreldused 6. L-kujulised sobitusahelad + lesanne 7. Sagedusmuundur Balansssagedusmuundu Vahesageduse valik 8. Hirete kujutlusviisid +lesanne
Sarirascid. kuid teistsugtrste tälristega sätteid kasr:tatakse sagtdttstn uurrctu'iįe puirul' Pidurdusreostaadid Joonis 5.5. Muunduri iõuahelate põhirlõtteskeem 52 Analoogsisendid Sagedusmuundur P10 öZ-U+ +15V Sageduse pingesäte R=2kO,2W FSI T'-'' f-- Pingeväljund Sageduse voolusäte OV 0...10 v Abisisend
AR20030320-1 Elektrikeskus AS RAAM00002 Abikontakt 1ns sisse, 140MN AR20030320-1 Elektrikeskus AS RAAM00004 Toiteklemmid, 140MC/D AR20030323-8 Suur Sadam OÜ RAAM00001 Mootorikaitselüliti 16-25A AR20030518-17 Power OY TRAN00001 Transport Schenker AR20030602-18 Power OY KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ SAGM136091 Sagedusmuundur PowerFlex4 AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00001 Potentsiomeeter AR20030617-19 Hea Paber OÜ KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00002 Kontaktplokk AR20030701-20 Trend AS SUJK00001 Sujuvkäiviti AR20030701-20 Trend AS MUUD00004 Seadme paigaldustööd AR20030701-21 Pinge AS PROG00003 Häälestus
püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. 8)SAGEDUSMUUNDUR Tänapäeval on vahelduvvoolumasinate kiiruse sagedusreguleerimine muutunud valdavaks reguleerimisviisiks ning sagedusmuundurid nende ajamite põhikomponendiks. Traditsiooniliselt oli sagedusmuundur ette nähtud vaid mootori toitepinge ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeva sagedusmuunduritel on palju enam funktsioone. Sisuliselt kujutab sagedusmuundur koos mootoriga endast komplektelektriajamit. Tasisaldab
ning seetõttu loetakse perspektiivsemateks maatrikssagedusmuundureid. Põhilisteks vahetute sagedusmuundurite liikideks on tsüklokonverterid, kaksik- pulsilaiusmodulatsioonigasagedusmuundurid ja maatriks-sagedusmuundurid. Tsüklokonverterites kasutatakse jõutüristore, teistes vahetutes sagedusmuundurites kasutatakse täielikult juhitavaid jõupooljuhte (suletavaid türistore ja jõutransistore). 10. Millistest osadest koosneb alalisvoolulüliga sagedusmuundur?????????????? PLM-muundur kujutab endast alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurit, mis koosneb mittetüüritavast või tüüritavast alaldist ja pulsilaiusmodulatsiooniga juhitavast vaheldist
Induktiivpooli rakendused: energia salvestamine, pingemuundur(transformaator), kõrgpingeimpulsside tekitamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. Voolu tekitamiseks poolis on vaja energiat, mis salvestatakse magnetväljas. Energia vabaneb pooli tühjenemisel läbi takisti. Diood- p-n siire kui lüliti- päripingestatult sees, vastupingestatult väljas. Dioodi rakendused: alaldi,signaali stabiliseerimine, ülepinge kaitse, pingekordisti, fotodiood, valgusdiood, pingega tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS Väljundis on alati vool, mis sageli on vaja muuta pingeks.
........................................................................................ 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4. Konstantse momendi talitlus kuni 87 Hz sageduseni ........................................................ 52 6.5. Pulsilaiusmodulatsioon.........
Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Elektrimasinal on liikumatu osa- staator ja liikuv osa- rootor või puuduvad liikuvad osad üldse (transformaator). Elektrimasina tööpõhimõttest olenevalt võivad nii staator kui ka rootor olla kas induktoriks (magnetvälja tekitaja) või ankruks (ankrus indutseeritakse elektromotoorjõud).
Programmeeritav loogikakontroller TSX TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam -2tk 4. Lõpplüliti 5. Induktiivandur 6. Asünkroonmootor 7.Sagedusmuundur ATV 15 8.Potensiomeetrite paneel Joonis1. ~ 230 V I O S1 TSX 1720 PL L1 N S2 FW
Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta 4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik
sõltuvalt kas kahe või kolme sektsioonilised 15. Takistuse mõõtmine. Takistust mõõdetakse oomeetriga mis ühendatakse mõõdetava takisti suhtes rööbiti 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Konstruktsioonitüübi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte. Primaarmähis, sekundaarmähis, korpus, lehtmetallist pressitud südamik. Muundab vahelduvvoolu . 18
Vahelduvvool:Mootorina töötab, generaatorina ei U1/U2=N1Ei/N2Ei=N1/N2 | k=U1/U2=N1/N2 | I2/I1=N1/N2 | I=P/U; Pk=I2R | I=U/R | tööta I2=P/U2 Sünkroonmootor: töökindlus suur, kuluvad laagrid; hind odav; pöörlemissagedus sagedust raske muuta, keeruline sagedusmuundur; käivitus koormatud mootorit raske käivitada Asünkroonmootor Kommutaatormootor: töökindlus väike, kuluvad harjad; hind kallis; pöörlemissagedus lihtne Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor. Põhilised elektrimootorid tööstuses, reguleerida suurtes piirides toitepinge muutumisega; käivitus sisselülitusel veojõud suur, sageduse põllumajanduses jne
Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad- Elektrimasin- masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks(elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget(transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (a laldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust(sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Trahvo- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Põhilised osad: · südamik · mähised · jahutussüsteem Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. Mootor- on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks
Selle tulemusena nõrgeneb pinge relee mähises ning see ennistub algasendisse (kontaktid sulguvad). Protsess hakkab korduma. Pinge on seda stabiilsem, mida suurem on pingerelee vibreerimissagedus. Ja kui kontaktid avanevad/sulguvad juba ca 30korda sekundis, siis voltmeeter näitab meile juba stabiilset pinget. Sellisel pingeregulaatoril on ka paar olulist puudust: temperatuuri sõltuvus ja releemähise suur endainduktsioon. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muundab etteantud sagedusega sisendpinge muudetava sageduse ja pingega väljundpingeks. Sagedusmuundur koosneb alaldist, filtrist ja vaheldist. Alaldi muudab esialgse sagedusega vahelduvvoolu alalisvooluks. Filter silub väljundpinget, mille muudab sobiva sagedusega vahelduvvooluks vaheldi. 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (Teie arvamus). 1745. a saadi esimesed elektrilöögid, mis tähendas laengute kogumise võimaluse avastamist.
sagedusmuunduriga tsirkulatsiooni pump. Olemasolevale soojussõlme automaatikale lisatakse sõltuvalt soojuspumba toodangust andurid kaugkütte piiramiseks. Ventilatsiooni sahtid puhastatakse ja olemasolevad katuse väljaviigud lammutatakse. Igas korteris kontrollitakse värskeõhuseadmeid ja väljatõmbeplafoone ja vajaldusel paigaldatakse uued. Heatcatcheri ventilaatorid on peamiselt varustatud EC-mootoriga. Sagedusmuunduri kasutamine AC-mootori puhul on reegline problemaatiline, kuna sagedusmuundur tuleb paigaldada tolmuvabasse ja sooja keskkonda. Sellist ruumi on reeglina vanadel kortermajadel raske leida. E.VILDE 132 KORTERMAJA NAUTIMAS SOOJA JA VÄIKSEID ARVEID. KÜ VILDE 132 andmed 1 Aadress: Vilde tee 132, Tallinn, 12614 Kaugkütte võrdlus -MW SÄÄST -70% 2 Majade arv: 1 3 Korruseid: 5 150
antud materjali kasutamisel. 3. Võrrelda katsest saadud tulemusi kirjanduses toodud arvutusvalemite kasutamisel saadud tulemustega. 4. Esitada grafiliselt kihi poorsuse, kõrguse ja takistuse sõltuvused õhu kiirusest aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3 KATSESEADME SKEEM (1) – kolonn, (2) – rest, (3) – luuk, (4) – ventilaator, (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur, (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter, (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber. 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine Diferentsiaalmanomeetri Nr näit mmH20 Õhu kiirus Resti takistus ∆prest mmH20
tekitatud rõhk manomeetriga (16). Ventilaatori poolt imetava õhu kogust võib reguleerida siibriga (17). 4. Töö käik Enne tööga alustamist puhastatakse kolonn, kontrollitakse, kas kolonn on ühendatud õhutorustikuga, suletakse kõik kolonni avad, mikromanomeetrid (6 ja 11) ja avatakse siiber (17). 4.1 Määratakse resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest kolonnis. - käivitatakse ventilaator (lüliti (14), sagedusmuundur (8), nupp "RUN"), - sagedusmuunduri (8) abil reguleeritakse välja õhu kiirus, - päraste seadme tööreziimistabiliseerumist mõõdetakse õhu kiirus diferentsiaalmanomeetrite (6 ja 7) näitude abil ning registreeritakse tühja resti takistus (diferentsiaalmanomeetrite 11 ja 12 näidud), - tulemused kantakse tabelisse 1, - seejärel suurendatakse õhu kiirust (suurendades voolu sagedust) ja korratakse
aga kutsub esile mitmeid ebameeldivaid nähtusi mootori töös. Muutes sagedust konstantsel toitepingel muutub mootori magnetvoog. Magnetvoo konstantsena hoidmiseks või muutmiseks vajalikul viisil on sageduse reguleerimisel ühtlasi vaja muuta ka mootori toitepinget mingi reguleerimisseaduse järgi. Tingimuseks, et mootori ülekoormatavus jääks muutumatuks. Juhul kui Tst=const (tõste- ja pidevtranspordimasinad) kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel muundatakse vaheldi abil reguleeritava sageduse ja pingega vahelduvvooluks. Pinget saab reguleerida 0...Un. Sagedust tavaliselt 0..100Hz. Eriotstarbeliste ajamite puhul ka kõrgemaid sagedusi. Eelised Puudused Reguleerimise sujuvus Keerukus Lai diapasoon Võimalus valida sobivaid reguleerimisseadusi Suhteliselt kõrge hind
alguses pingelang I1xp läbi paispoolide ja mootor saab madalama pinge · Pöörlemiskiiruse saavutamisel ja käivitusvoolu nõrgenemisel lülitatakse mootor ümber täispingele · Käivitamine sujuvkäivitiga toimub elektroonilise pingeregulaatoriga, mis võimaldab pinge efektiivväärtust sujuvalt tõsta · Sujuvkäiviti vähendab käivitusvoolu ja momenti · Ühe sujuvkäivitiga võib käivitada korraga ka mitu mootorit Sagedusmuundur 30 · Käivitamine sagedusmuunduriga on efektiivseim viis asünkroonmootori käivitamiseks ning pöörlemiskiiruse reguleerimiseks · Tänapäevane sagedusmuundur kujutab endast terviklikku ajamiplokki, mis sisaldab toitemuundurit, andureid ja juhtseadet ning mis võimaldab juhtida elektrimootorit ja tema poolt käitavat töömasinat
N-juhtmeta tähtühenduses: Nihkepinge tekkimine. Kolmnurkühenduses: Faasipinged samad liinipingetega, faasiväärtused leitavad: 13. Elektrimasin Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. - Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Kinnitusviisi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 14
2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit.
2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit.
13 ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 6 Katsetorustik (Joonis 1
17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem 1) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.3.2. Katsetorustik
vaheldite puhul kasutatakse rööp- ja jadaresonantsil põhinevaid lülitusi, samuti ka nende kombineerimisel saadud segaresonantslülitusi. Resonantsvaheldite peamine rakendusala on elektrotermia, kus neid kasutatakse induktsioon- kuumutusseadmete toiteks. Samuti sobivad nad mikrolaineahjude ja ultraheliseadmete toiteks, kus vajatakse kõrgsageduslikke, kuid mittereguleeritavaid toiteallikaid. Kui resonantsvaheldi väljundisse lülitada alaldi, siis saadakse alalispinge resonantsmuundur. Sagedusmuundur ühendatakse toitevõrgu ja mootoriga mitmesuguste aparaatide abil. Üks võimalik lülitus on näidatud joonisel 4.42. Lisaks mootorikaitselülitile (sulavkaitsmetele) ja kontaktorile lülitatakse ahelasse toitevõrgu kaitseks kommutatsiooiprotsessidest tingitud häirete eest drossel ning raadiosageduslik võrgufilter. Neist esimene kaitseb võrku madalsageduslike, teine aga kõrgsageduslike häirete tungimise eest võrku. Muunduri ja
13 M ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik
Mitmepiirkonnalise oommeetri kasutamisel tuleb valida õige mõõtepiirkond. Vale piirkonnaga mõõtmisel võib osutada mõõteriista näit valeks. 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus a) Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. b)Liigitus -voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) -otstarve (generaatorid, muundurid, mootorid jt) -ehitusviisi (lahtised, kinnised, plahvatusohtlikud) -konstruktsiooni tüübi (horisontaalsed, vertikaalsed) -kasutusala (põllumajandus, keemiatööstus, transport jt) -võimsuse järgi 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte . a)Otstarve Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge
See annab võimaluse keevitamiseks kohtades, kus puudub võrguvool Keevitusalaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Keevitusalaldi põhiosadeks on trafo ja alaldi. Alaldite hinnad on kõrgemad kui trafodel aga ka Joon. 26 Keevitusinverter keevituse kvaliteet on parem. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem invertertehnikat. Keevitusinverteri ehitus sarnaneb keevitusalaldi ehitusega, kuid sinna on lisatud sagedusmuundur. Inverteris muudetakse 50 Hz vahelduvvool kõrgsagedusvooluks sagedusega 5000-25000 Hz. Inverterid (joon. 26) on kaalult kerged ja mõõtmetelt väiksed, kuna inverteris kasutatavad kõrgsagedusvoolu trafod on väiksed ja kerged. 12 Elektroodid Kaarkeevituse elektroodi kaks põhiülesannet on: 1. voolu juhtimine keevituskohta kaarleegi tekitamiseks 2
RF MIX IF VSV DET MSV KSV SM KSF VSV OSS AVR AVR – automaatne võimenduse reguleerimine SM - sagedusmuundur Sisendringide ja KS-võimendi võnkerringidega, seega kõigi selektiivsete elementidega, mis on enne sagedusmuundit, saavutatakse selektiivsus peegelkanali suhtes. Naaberkanali suhtes suurendavad selektiivsust sisendvõnkeringid sagedusteni 1...1,5 MHz st. Pl ja KL-alas. Kõrgematel sagedustel KS-osa võnkeringide ribalaius suureneb ja nende selektiivsus naaberkanali suhtes pidevalt väheneb. EELSELEKTOR ehk PRESELEKTOR – VV osa sisendringidest kuni esimese
Filtrina kasutatakse kondensaatorit, mis kogub laengut (pinge suureneb), kui ventiilide väljundpinge on suurem kui kondensaatori pinge, ja tühjeneb (pinge väheneb), kui alaldi pinge on väiksem kui kondensaatori pinge. Kusjuures kondensaatori pinge muutumist iseloomustab ajakonstant = RC 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Türistorpingeregulaator muudab pinge kuju. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muudab ühe sagedusega vahelduvsignaali teise sagedusega vahelduvsignaaliks. Tavaliselt muudetakse ka pinge suurust. Sagedusmuunduri skeem: Skeem: U1, f1 ALALDI FILTER VAHELDI FILTER U2, f2 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (teie arvamus) 1) 1800 leiutas itaalia füüsik Alessandro Volta (1745 1827) galvaanielemendi. 2) 1826 avastas Georg Simon Ohm katseliselt voolutugevuse sõltuvuse pingest ja takistusest.
Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5-7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike. Oluline on mainida, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruduga. Mootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti, kiiruse reguleerimiseks sobib sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmikarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 39. Sünkroongeneraatorid: ehitus, tööpõhimõte, olulised karakteristikud Sünkroongeneraator on vahelduvvoolumasin, mille magnetväli ja selle pöörlev osa (induktor) pöörlevad sünkroonselt (on ühed ja samad). 40. Pooljuhtide elektrijuhtivus. Lisandjuhtivus. Pn-siire
Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema kontrollitakse maksimaalse ja käivitusmomendi järgi. Muudetava kiirusega mootorit kontrollitakse veel pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Otsesidestuslülituses on ühitatud alaldi ja vaheldi. maksimaalvoolu järgi suurimal kiirusel. Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafik võib olla Otsesidelülitus sobib väikeste sageduste saamiseks. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast antud võimsuse sõltuvusena ajast. Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu. Reaalse kõvera võib esitada astmelise või murdjoonelise pingel kasutatakse vaheldis türistore
Pöörlevate masinatega sagedusmuundurid kujutavad endast sünkroon- või asünkroongeneraatorit, mida käitab alalisvoolumasin. Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolulüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles- kui ka allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand.
reguleerimiseks üht ja sama põhimõtet ajamimootori pöörlemissageduse muutmist. Selleks soovitatakse kasutada sagedusmuundureid. Vanasti kasutati alalisvoolu mootoreid, mille võimsust reguleeriti ergutusmähise takistuse muutmise teel. Sagedus on kõige raskemini muudetav voolu parameeter, sõltub üheselt generaatori pöörete arvust elektrijaamades. Kõige otstarbekam on kasutada sagedusmuundureid. Sagedusmuundur kujutab endast spetsiaalset elektroonikaplokki , kus vahelduvpinge muudetakse alalispingeks ja seejärel uuesti vahelduvvooluks. 36. Reguleerimisvõimalused ja viisid kütteks väljastatava soojusvõimsuse reguleerimisel. Vt. küsimus 33. 37. Veekatelde (küttekatelde) temperatuurireziimi reguleerimine. Ülekuumendatud auru temperatuuri reguleerimine. Üldsätted Auru temperatuur ülekuumendist väljumisel on katla üks tähtsamaid parameetreid,
Vaheldi ja elektromontoorjõu töötava skeemid on samasugused. Kui pingeallika polaarsus peab olema vastupidine ning vaheldil peab olema pingeallikaga järjestiku kindlasti induktiivsus. Kui regureelitav alaldi töötab aktiivkoormusele siis on võimalik tüürimisnurk kuni 180* st kogu poolperioodi ulatuses kui aga koormus on aga induktiivne siis regureelitava aladi võimalik tüürnurk ainult 90*. 90-180* saame aga vaheldi. Sagedusmuundurid sagedusmuundur muudab etteantud sagedusega (võrgusagedusega) sisendpinge muudetava sagedusega ja väljundpingega. Sagedusmuundureid on kahte liiki: alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid, mis koosnevad võrgu pinge alalidist ja alaldi väljundisse ühendavast autonoomsest vaheldist. Paikneb mis salvestab mis salvestab enengiat ja silub voolu ja pinget. Vahetud sagedusmuundurid ei sisalda alalisvoolu vahelüli ega ka energiasalvestit. Kasutatakse seda võtet väga suure võimsusega mootorite korral
60MHz Segisti Vahesagedus- Detektor võimendi 9400MHz Diferentseeriv Heterodüün ahel Ajalise võimenduse regulaator Gunni diood Video Heterodüüni võimendi sageduse regulaator Sagedusmuundur(segisti+heterodüün) muundab vastuvõetud ülikõrgsagedusliku raadioimpulsi madalamaks vahesageduseks (harilikult 60 või 30 MHz.).Peegeldunud objekti signaal sagedusega 9460 MHz ja heterodüüni sagedus 9400 MHz antakse segistisse. Segisti väljundilt saadakse vahesagedus fvs, mis antakse vahesagedusvõimendisse. Vahesagedusvõimendi • vahesageduslike kajasignaalide võimendamiseks. Vahesagedus on harilikult 60 MHz. Kvaliteetse kujundi saamiseks radari ekraanil
väljundsektsioon on vabavoolutalitluses. Seega peab sisendsektsiooni lülitite lülitamine toimuma nullvoolu korral, mis tagab ohutu kommutatsiooni ja minimaalsed lülituskaod. Sisselülitamisel ei vaja kahesuunalised ja kahepolaarsed lülitid mõlema voolu suuna sõltumatut juhtimist. Kommutatsiooni algoritm on siin märkimisväärselt lihtsam ning töökindlus suurem, võrreldes tavaliste vahetute maatriksmuunduritega. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur on tänapäeval kõige laialdasemalt kasutatav sagedusmuunduri tüüp. Antud muundureid kasutatakse kõigis tööstusharudes, nii ühe-kui mitmemootorilistes elektriajamites nende koormusest sõltumatu stabiilsuse, teenindusvaba talitluse ja kõrge kasuteguri tõttu. Tänu alalisvoolu vahelülis salvestatud pingele töötavad muundurid stabiilselt ülekoormusel ja tühijooksul ning võivad seiskuda olenevalt koormusest ilma täiendava käsusignaalita. Tavaliselt
2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit.
annaabi.ee 
