SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE
Ainetöö
õppeaines “ Tehnoloogia projekteerimise alused”
TE.0006
Ergonoomika eriala
EG BAK 3
Üliõpilane: “….“ ………………2010.a ……………………
Juhendaja : “….“ ………………2010.a …………………....
Tartu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. SÖÖDATARVE 4
1.1. Söödaosiste tarve 4
1.2. Söödasegu tarve 5
2. SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA ARVUTUSED 9
2.1. Söödaköögi seadmed 9
2.2. Pideva tööga seadmed 9
2.3. Perioodilise tööga seadmed 10
2.3.1. Perioodilise tööga seadmete laadimisajad 11
2.3.2. Perioodilise tööga seadmete väljalaadimisajad 11
2.3.3. Töötlusajad 13
2.4. Töötlemistsüklid 13
2.4.1. Vajalik tsüklite arv 13
2.4.2. Seadmega võimalik tsüklite arv 14
2.4.3. Seadmete arv 15
2.5. Söötade säilitamine 16
2.6. Seadmete mõõdud ja paigutus 16
3. TEHNILIS -MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 20
3.1. Ööpäevane elektrienergia kulu 20
3.2. Söödaköögi veekulu 21
3.3. Söödaköögi ööpäevane aurukulu 21
3.4. Söödaköögi töökulu 22
KOKKUVÕTE 24
KIRJANDUS 25
LISAD 26

SISSEJUHATUS

Seapidamine on maailmas enam levinud põhjapoolkeral mõõdukas kliimavöötmes. Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Jaapan. Seakasvatus on sajandite jooksul olnud ka Eesti põllumajanduses nimetamisväärseks tootmisharuks. Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2].
Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Samuti on sigadel hea söödaväärindus ning nad on kõigesööjad, mis võimaldab pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4].
Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi. Farmi rajamise eeltingimusteks on kvaliteetese söödaga varustamise võimalus, sobiva karjaga komplekteerimise ja karja taastootmise võimalused ning kvalifitseeritud kaadri olemasolu ja väljaõpetamise võimalus [3, lk. 24].
Sealiha suurtootmisel on määrav tähtsus sigade söötmisel ning esmajoones sööda olemasolul . Sööt peab olema kvaliteetne, tasakaalustatud kõigi osiste poolest ja riknemata [2, lk. 450]. Söötade ettevalmistamisel peab hindama kõigi ressursside otstarbekat kasutamist. Eelistada tuleb tehnoloogiat, mis võimaldab[2, lk. 62]:
1. Suurendada loomade produktiivsust ja vähendada tootmiskulusid;

Tõsta töötajate tööviljakust ja töökultuuri;

Vähendada energiakulu mitte üksnes sööda töötlemisel, vaid farmis tervikuna ;

Vältida keskkonna – nii õhu, vee kui ka mulla – reostamist.
Ainetöö eesmärgiks oli projekteerida 50 nuumikuga seafarmile söödaköök.
Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded:

Söödaosiste kulu arvutamine söödasegu valmistamisel;

Söödaköögi seadmete valimine;

Söödavalmistamise aja määramine;

Tehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja- ja võimsusgraafikute koostamine;

Peamiste tehnilis-majanduslike näitajate arvutamine;

Kokkuvõtte tegemine.

1. SÖÖDATARVE

1.1. Söödaosiste tarve

Söödaosise ööpäevatarve on leitud valemiga [4, lk. 25]
, (1.1)
kus miööp – söödaosise ööpäevatarve kg;
z – loomade arv rühmas;
m1 – söödakogus ühele loomale ( ratsiooni järgi) kg;
n – loomarühmade arv.
Söödaosiste ööpäevatarve arvutustulemused on esitatud tabelis 1.1.
Tabel 1.1. Ööpäevase söödatarbe arvutuste tulemused [4, lk. 25]
Looma-rühma
nimetus
Loomade arv rühmas
Söödaosise mass kg
Kokku kuivainet
%
Söödasegu
jõusööt
mj
suhkru- peet
ms
lõss
ml
rohu -jahu
mr
mass kg
niiskus %
Nuumikud
50
50
175
100
10
49
335
74
Normide järgi tuleb nuumikuid sööta kaks korda päevas [2, lk. 451]. Üheks söötmiskorraks vajaminevate söödaosiste mass on leitud valemiga
, (1.2)
kus misööt – söödaosise tarve ühel söötmiskorral kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.2. Söödaosiste kuuajaline tarve on leitud eeldusel , et kuus on keskmiselt 30 päeva. Kuuajaline söödaosiste tarve on leitud valemiga
, (1.3)
kus mikuu – kuuajaline söödaosiste tarve kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.2.
Tabel 1.2. Söödaosiste tarve aastas ja ühel söötmiskorral
Söödaosis
Tähis
Hulk ühel söögikorral
kg
Tähis
Hulk kuus
kg
Jõusööt
mjsööt
25
mjkuu
1500
Suhrupeet
mssööt
87,5
mskuu
5250
Lõss
mlsööt
50
mlkuu
3000
Rohujahu
mrsööt
5
mrkuu
300
Kokku
167,5
Kokku
10050

1.2. Söödasegu tarve

Seafarmi söödasegu ööpäevatarve on leitud valemiga
, (1.4)
kus msööp – söödasegu ööpäevatarve kg;
mj – jõusööda ööpäevatarve kg;
ms – suhkrupeedi ööpäevatarve kg;
ml – lõssi ööpäevatarve kg;
mr – rohujahu ööpäevatarve kg.
Söödasegu ööpäevatarve arvutustulemused on toodud tabelis 1.1.
Normide järgi tuleb nuumikuid sööta kaks korda päevas [2, lk. 451]. Söödasegu tarve ühel söötmiskorral on arvutatud valemiga
, (1.5)
kus mssk – söödasegu tarve ühel söötmiskorral kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.3.
Seafarmi söödasegu tarve ühele loomale ööpäevas on arvutatud valemiga
, (1.6)
kus m sloom – söödasegu tarve ühele loomale ööpäevas kg;
n – loomarühmade arv.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.3.
Seafarmi söödasegu aastane tarve on leitud valemiga
, (1.7)
kus msa – söödasegu aastatarve kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.3
Tabel 1.3. Söödasegu tarve ühel söötmiskorral, aastas ja ööpäevas ühele loomale
Söödasegu tarve
Mass kg
Ühel söötmiskorral
167,5
Ühele loomale ööpäevas
6,7
Aastas
122275
Kogu kuivainesisaldus söödasegus on arvutatud valemiga
= , (1.8)
kus Wkogu – kogu kuivainesisaldus %;
Wjj – kuivainesisaldus jõusöödas %;
Wjs – kuivainesisaldus suhkrupeedis %;
Wjl – kuivainesisaldus lõssis %;
Wjr – kuivainesisaldus rohujahus %.
Kogu kuivainesisalduse arvutustulemused on esitatud tabelis 1.1.
Zootehniliste nõuete järgi peab söödasegu olema kindla niiskusega. Seepärast on vajalik arvutada söödasegude niiskus, mis on leitud valemiga [3, lk. 61]
, (1.9)
kus Ws – söödasegu niiskus %;
mj – söödaosise mass segus kg;
Wj – söödaosise niiskus %.
Söödasegu niiskuse arvutustulemused on esitatud tabelis1.1.
Söödaosiste niiskuses on leitud valemiga
(1.10)
kus KSj – söödasegu kuivainesisaldus %.
Söödaosiste niiskusesisalduse arvutustulemused on esitatud tabelis 1.4.
Tabel 1.4. Söödaosiste niiskusesisaldus
Söödaosis
Tähis
Niiskusesisaldus %
Jõusööt
Wjj
14
Suhkrupeet
Wjs
85
Lõss
Wjl
91,5
Rohujahu
Wjr
14
Zootehnilistele näitajatele vastaval on soovitatav sigade söödasegu niiskusesisaldus 75…80%. Arvutustulemustest selgus, et söödasegu ei ole piisava niiskusesisaldusega ning vajalik on lisada vett. Lisavee mass ööpäevas on arvutatud valemiga [3, lk. 61]
, (1.11)
kus mv – lisavee mass ööpäevas kg;
[Ws] – zootehnilistele näitajatele vastav söödasegu niiskus %.
Lisavee massi arvutustulemused on esitatud tabelis 1.5.
Zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu ööpäevane mass on arvutatud valemiga
, (1.12)
kus mszööp – zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu ööpäevane mass kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.5.
Zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu ühe söötmiskorra mass on arvutatud valemiga
, (1.13)
kus mszsk – zootehnilistele nõuetele vastava ühe söötmiskorra söödasegu mass kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.5.
Zootehnilistele nõuetele vastava ühele loomale ööpäevas kuluva söödasegu mass on leitud valemiga
, (1.14)
kus mszloom – zootehnilistele nõuetele vastavalt ühele loomale ööpäevas kuluv söödasegu kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.5.
Zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu aastane mass on arvutatud valemiga
, (1.15)
kus mza – zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu aastane mass kg.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.5.
Tabel 1.5. Söödasegude koguste arvutuse tulemused
Looma-rühma nimetus
Söödasegu
Lisavee mass
kg
Zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu mass kg
mass
kg
niiskus
ööpäevas
söötmis korral loomale
ühele loomale ööpäevas
aastas
Nuumikud
335
74
61
396
198
7,92
144540
Söödaköök peab suutma toota 396 kg zootehnilistele nõuetele vastavat söödasegu, milleks läheb tarvis 61 kg vett, 50 kg jõusööta, 175 kg suhkrupeeti, 100 kg lõssi ja 10 kg rohujahu. Selle järgi on valitud ka sööda valmistamiseks vajalikud seadmed.

2. SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA ARVUTUSED

2.1. Söödaköögi seadmed

Antud ainetöös on seafarmi söödaköögi seadmed valitud vastavalt farmi suurusele ja söötade töötlemisele. Seadmed ja nende tehnoloogilised parameetrid on esitatud tabelis 2.1 [2, lk. 96, 125, 141 ja 5, lk. 77, 106].
Tabel 2.1. Söödaköögi seadmed
Seade
Seadme mark
Tehniline jõudlus
kg/h
Tähistus
Segur
C- 2
462
qC-2
Juurvilja konveier
TK- 5
5004
qTK-5
Pesur - peenesti
ИКМ- 5
6840
qIKM-5
Lõssi pump
HMY-6
5700
qNMU-6
Hulkosiste massannusti
6ДK-100
792
qsöötur

2.2. Pideva tööga seadmed

Pideva tööga seadmeks on söödaköögis segur C- 2 ja lõssi pump HMY-6. Pideva tööga seadmete arv zji j-nda tehnoloogialiini i –ndal operatsioonil on arvutatud valemiga [4, lk. 26]
, (2.1)
kus z – vajalik seadmete arv;
m – söödaosise ööpäevatarve kg;
zv – vahetuste arv;
tv – vahetuse kestus h;
qC-2 – seadme tootlikkus (tehniliste andmete järgi) kg/h;
Kt – seadme aja kasutustegur [2, lk. 178].
Farmi ööpäevase söödakoguse töötlemiseks on vaja ühte segurit.
Farmi ööpäevase söödakoguse töötlemiseks on vaja ühte lõssipumpa.
Pideva tööga seadmete arv on toodud tabelis 2.2.
Masinate tööaeg ööpäevas on leitud valemiga [4, lk. 26]
, (2.2)
kus ti – seadme tööaeg ööpäevas h;
mi – söödaosise ööpäevatarve kg;
qi – seadme tootlikkus (tehniliste andmete järgi) kg/h.
Seguri tööaeg ööpäevas on 0,86 h.
Lõssipumba tööaeg ööpäevas on 0,08 h.
Pideva tööga seadmete tööaeg ööpäevas on toodud tabelis 2.2.
Tabel 2.2. Pideva tööga seadmete arv ja tööaeg ööpäevas
Seade
Vajalik seadmete arv
Seadmete tööaeg ööpäevas, h
C-2
1
0,86
HMY-6
1
0,08

2.3. Perioodilise tööga seadmed

Perioodilise tööga seadmeteks on juurvilja konveier, pesur-peenesti, hulkososte massannusti ja hulkosiste massannusti sööturid . Perioodilise tööga seadmete tsükliaeg on leitud valemiga [4, lk. 26]
, (2.3)
kus tts – perioodilise tööga seadmete tsükli aeg h;
tl – laadimisaeg h;
tt – töötlemisaeg h;
tvl – väljalaadimisaeg h.
Arvutustulemused on toodud tabelis 2.3.
Tabel 2.3. Perioodilise tööga seadmete tsükliajad
Seade
Seadme mark
Söödaosis
Tähis
Tsükliaeg, h
Juurvilja konveier
TK-5
Suhkrupeet
ttsTK-5
0,247
Pesur- peenesti
ИКМ- 5
Suhkrupeet
ttsIKM- 5
0,327
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
Rohujahu
tts6DK- 100
0,169
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
Jõusööt
tts6DK- 100
0,514

2.3.1. Perioodilise tööga seadmete laadimisajad

Perioodilise tööga seadmeteks on pesur- peenesti, juurviljakonveier ning hulkosiste massannusti. Materjali laadimisaeg on leitud valemiga [4, lk. 26]
, (2.4)
kus tl – seadmesse laadimisaeg, h;
V0 – seadme üldmaht, m3;
Kv – mahu kasutustegur[3, lk. 64];
γ – söödaosise mahumass kg/m3;
ql – laaduri jõudlus kg/h;
Ktl – laaduri aja kasutustegur.
Suhkrupeedi pesur- peenesti laaduriks on juurviljakonveier, mille laadimisaeg on toodud tabelis 2.4. Hulkosiste massannusti laaduriteks on temaga komplektis olevad sööturid. Massannustisse lähevad rohujahu ja jõusööt. Hulkosiste massannusti laadimisaeg rohujahu puhul on
h
Hulkosiste massannusti laadimisaeg jõusööda puhul on
h
Suhkrupeedi pesur-peenesti laadimisaeg on
h.
Pesur peenesti ja hulkosiste massannusti laadimisajad on toodud tabelis 2.4.

2.3.2. Perioodilise tööga seadmete väljalaadimisajad

Perioodilise tööga seadmete väljalaadimisajade on leitud valemiga [4, lk.26]
(2.5)
kus tvl – seadme väljalaadimisaeg h;
V0 – seadme üldmaht m3;
Kv – mahu kasutustegur [2, lk. 64];
γ – söödaosise mahumass kg/m3;
qvl – väljalaaduri jõudlus kg/h;
Ktvl – väljalaaduri aja kasutustegur.
Pesur-lõikuri väljalaadimisaeg on
0,061 h.
Juurviljakonveieri väljalaadimisaeg on
h
Arvutustulemused on toodud tabelis 2.4.
Hulkosiste massannusti puhul otsest jõudlust ei saagi määrata, kuna seade ei töötle materjali, vaid ainult jagab massi järgi osadeks . Kuna seadme tehnilistes andmetes ei anta väljavoolu avause (toru) mõõtmeid ja geomeetrilist kuju, siis ei saa määrata materjali väljavoolu kiirust. Ka ei ole teada söödaoasiste voolamist puudutavaid füüsikalisi suurusi. Sellepärast tuleb seadmest väljalaadimisaeg võtta võrdseks töötlemisajaga. Hulkosiste massannusti töötlemisajad on leitud valemiga
, (2.6)
kus tt6DK-100 – materjali töötlemisaeg h;
ttskomp – kõigi sööturite poolt laetud materjali kaalumise summaarne aeg min;
nsöötur – suurim sööturite arv.
0.014 tundi kulub rohujahu ja jõusööda töötlemiseks.

2.3.3. Töötlusajad

Hulkosiste massannusti töötlemisaeg on leitud valemiga (2.6). Juurviljakonveieri töötlemisaeg on sama, mis väljalaadimisaeg. Pesur- peenesti töötlusaeg on leitud valemiga [4, lk. 27]
, (2.7)
kus ttIKM-5 – pesur- peenesti töötlusaeg h;
mk – suhkrupeedi osise mass kg;
qIKM-5 – pesur- peenesti jõudlus kg/h.
h
Arvutustulemus on esitatud tabelis 2.4.
Tabel 2.4. Perioodilise tööga seadmete laadimis- ja väljalaadimisajad ning töötlemisajad
Seade
Seadme mark
Laadimisaeg h
Väljalaadimis-aeg, h
Töötlemisaeg h
Juurviljakonveier
TK-5
0,084
0,12
0,12
Pesur- peenesti
ИКМ- 5
0,084
0,061
0,088
Hulkosiste massannusti (söödaosis rohujahu)
6ДK- 100
0,141
0,014
0,014
Hulkosiste massannusti (söödaosis jõusööt)
6ДK- 100
0,486
0,014
0,014

2.4. Töötlemistsüklid

2.4.1. Vajalik tsüklite arv

Sööda töötlemiseks vajalik tsüklite arv on leitud valemiga [4, lk.26]
(2.8)
kus zts – sööda töötlemiseks vajalik tsüklite arv;
mi – vastava söödaosise mass kg;
V0 – seadme üldmaht m3;
Kv – mahu kasutustegur[2, lk. 64];
γ – söödaosise mahumass kg/m3.
Töötlemistsükkilte arv pesur-peenestil on
Massannusti tsüklite arv rohujahu puhul on
Massannusti tsüklite arv jõusööda puhul
Töötlemistsüklite arvud on toodud tabelis 2.5.
Tabel 2.5. Töötlemistsüklite arv
Seade
Seadme mark
Tähis
Söödaosis
Tsüklite arv
Pesur- peenesti
ИKM-5
ztsIKM-5
Suhkrupeet
0,521
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
zts6DK- 100
Rohujahu
0,112
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
zts6DK- 100
Jõusööt
0.162

2.4.2. Seadmega võimalik tsüklite arv

Ühe seadmega võimalik töötlemistsüklite arv on leitud valemiga [4, lk. 26]
, (2.9)
kus z1 – ühe seadmega võimalik töötlemistsüklite arv;
zv – vahetuste arv;
tv – vahetuse kestus h;
tts – perioodilise tööga seadmete tsükli aeg h.
Töötlemistsüklite arv pesur peenesti puhul on
Töötlemistsüklite arv hulkosiste massannustil rohujahu puhul on
Töötlemistsüklite arv hulkosiste massannusti jõusööda puhul on
Kõigi söödaköögi seadmetega võimalikud töötlemistsüklite arvud on esitatud tabelis 2.6.
Tabel 2.6. Seadmetega võimalikud töötlemistsüklite arvud
Seade
Seadme mark
Söödaosis
Tähis
Tsüklite arv
Pesur- peenesti
ИKM-5
Suhkrupeet
zlIKM-5
12
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
Rohujahu
zl6DK- 100
54
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
Jõusööt
zl6DK- 100
37

2.4.3. Seadmete arv

Farmi ööpäevase söödakoguse töötlemiseks vajalik seadmete arv on leitud valemiga [4, lk.27]
, (2.10)
kus z – vajalik seadmete arv;
zts – sööda töötlemiseks vajalik tsüklite arv;
z1 – ühe seadmega võimalik töötlemistsüklite arv.
Hulkosiste massannustite arv rohujahu puhul
Hulkosiste massannustite arv jõusööda puhul
Pesur- lõikuri arv
Arvutustulemused on toodud tabelis 2.7.
Tabel 2.7. Seadmete arv
Seade
Seadme mark
Söödaosis
Tähis
Seadmete arv
Pesur- peenesti
ИKM- 5
Suhkrupeet
zIKM-5
1
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
Rohujahu
z6DK- 100
1
Hulkosiste massannusti
6ДK- 100
Jõusööt
z6DK- 100
1

2.5. Söötade säilitamine

Söötasid säilitatakse oma agregaatolekule vastavalt. Tahke sööt nagu mineraalsööt ja rohujahu säilitatakse ilmastikukindlates säilituspunkrites väljaspool söödakööki. Kartulit hoitakse söödaköögis. Vedelsöödana on ainukesena kasutusel lõss. Lõssi säilitatakse söödaköögis paiknevas mahutis.
Söödaosiste mahutite maht on leitud valemiga
, (2.11)
kus Vi on mahuti ruumala m3;
mikuu – söödaosise kuuajaline tarve kg;
γi – söödaosise mahumass kg/m3.
Söödaosiste mahutite ruumalad on toodud tabelis 2.8.
Tabel 2.8. Mahutite ruumalad ühe kuu tarbeks
Söödaosis
Söödaosise mahumass
kg/m3
Mahuti ruumala m3
Tähis
Suhkrupeet
600
9
Vsm
Lõss
950
4
Vlõm
Jõusööt
550
3
Vjsm
Rohujahu
160
2
Vrjm

2.6. Seadmete mõõdud ja paigutus

Söödakoogis kasutatavate seadmete gabariitmõõtmed on antud erialakirjanduses. Tööde tegemiseks vajalik vahemaa seadmete ja köögi seinte vahel on 2 meetrit. Seadmete vaheline kaugus ja käikude laius nende vahel on ligikaudu 1 meeter. Võttes arvesse neid parameetreid on lisas A, joonisel A.1 esitatud seafarmi söödaköögiseadmete paigutusplaan.
Söödaköögi seadmete paigutamisel ja pindala arvutamisel tuleb lähtuda järgmistest seisukohtadest [3, lk. 67]:

Seadmestik paigutatakse tehnoloogiaprotsessi järjekorda ;

Materjali liikumisteekond on lühim;

Laadimis- ja abioperatsioonide arv on minimaalne;

Kommunikatsioonid on minimaalse pikkusega;

Seadmete hooldamine on hõlbus;

Peetakse kinni töökaitse, ohutustehnika ja tuletõrje nõuetest.
Söödaköögi pindala on leitud valemiga [4, lk. 28]
, (2.12)
kus S on söödaköögi pindala m2;
S1 – masinatealune pindala m2;
S2 – tööde tegemiseks vajalik pindala m2;
S3 – käikude ja masinate vahealade pindala m2;
S4 – abiruumide pindala m2;
S5 – söödahoidlate pindala m2.
Masinatealune pindala on arvutatud valemiga [3, lk.67]
, (2.13)
kus Sl on masinatealune pindala m2;
Si – masinaalune pindala m2.
Seadmete gabariitmõõtmed, masinatealused pindalad ja kogu masinatealune pindala on toodud tabelis 2.9.
Tabel 2.9. Seadmete gabariitmõõtmed ja pindalad [5, lk. 77,106 ja 2, lk. 143].
Seade
Seadme mark
Laius mm
a
Pikkus mm
b
Pindala m2
Kõrgus
mm
h
Juurvilja konveier (kaldkonveier)
TK- 5
7440
660
4,9
1500
Pesur- peenesti
ИKM- 5
2200
1360
3,0
2860
Segur
C-2
3400
4400
15,0
3560
Kokku
22,9
Juurvilja kaldkonveieri sööturi osa pindala pole vaja arvesse võtta, sest see seade asub suhkrupeedi punkri põhjas. Ka hulkosiste massannusti pindala pole vaja arvesse võtta, sest see asub seguri kohal ja on segurist väiksem. Hulkosiste massannusti sööturite mõõtmed on suurusjärgu võrra väiksemad, kui teistel seadmetel ja sellepärast pole vaja neid pindala arvutuses arvesse võtta. Arvestada tuleb nendega aga seadmete vaheliste ja töö käikude planeerimisel.
Söödaköögis paikneva söödahoidlatest lössipaak ja suhkrupeedi punker . Nagu juba eelpool öeldud , paiknevad jõusööda ja rohusööda punkrid väljaspool söödakööki kuuajalise varuna ilmastikukindlates säilituspunkrites. Lössipaak toetub jalgadele ning asub maapinnast kõrgemal, seetõttu on vaja arvestada ka lössipaagi pindalaga.
Söödahoidlate alune pindala on leitud valemiga
Ssha = Slõp + Skp, (2.14)
kus Ssha – söödahoidlate alune pindala m2;
Slõp – lõssipaagi alune pindala m2.
Skp – suhkrupeedi punkri alune pindala m2.
Ssha = Slõp + Skp=1,6+6,0= 7,6 m2
Lössipaagi alune pindala on leitud valemiga
m2, (2.15)
kus Slõp – lössipaagi alune pindala m2;
mlõkuu – lõssi varu kuuks ajaks kg;
– lõssi mahumass kg/m3;
H - mahuti kõrgus m.
Suhkrupeedi punkri alune pindala on leitud valemiga
m2, (2.16)
kus Skp – suhkrupeedi punkri alune pindala m2;
Vkm – suhkrupeedi mahuti ruumala m3;
H - suhkrupeedipunkri sügavus m.
Lõssipaagi aluse pindala, suhkrupeedi punkri aluse ja söödahoidlate aluse pindala arvutustulemused on toodu tabelis 2.10.
Tabel 2.10. Söödahoidlate alused pindalad
Söödahoidla
Pindala, m2
Lössipaak
1,6
Suhkrupeedi punker
6,0
Kokku
7,6
Valemis (2.12) liidetavad S2 ja S3 on leitud graafilisel meetodil. Seadmed paigutati üksteise suhtes arvestades ülal esitatud põhimõtteid. Jooniselt mõõdeti seadmetest ja mahutitest vaba pindala e. suuruste S2 ja S3 summa. Matemaatilise korrektsuse mõttes on kirjutaud valemisse (2.12) vastavalt pool S2 ja S3 summast . Samas valemis on S4 võrdne nulliga, kuna antud ainetöös ei olnud vajalik projekteerida söödaköögist väljajäävaid ruume .
Eelpool toodud tingimusi arvesse võttes on seaköögi kogu pindala 141 m2, millest 22,9 m2 on seaköögis asuvate seadmete pindala ja 7,6 m2 söödahoidlate alune pindala.

3. TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

3.1. Ööpäevane elektrienergia kulu

Söödaköögi seadmed tarbivad kõik elektrienergiat. Ööpäevast elektrienergia kulu iseloomustab kõige paremini selle kohta koostaud graafik . Graafiku koostamiseks tuleb määrata söödaköögi seadmete töögraafik . Seadmete töögraafik iseloomustab seadmete tööd kellaajaliselt ööpäevaringselt.
Tehnoloogilise liini seadmed nagu segur, juurvilja konveier, pesur- lõikur ja lõssi pump on käivitatud üksteise järgi ühe minutilise vahega alates segurist. Selline käivitusviis väldib ummistuste teket töötlusliinis. Tabelis 3.1 on toodud seadmete töögraafik.
Tabel 3.1. Seadmete töögraafik
Jrk.
Nr.
Seadme
nimetus
Seadme
mark
Elektri-
mootori
võimsus
kW
Kellaaeg
1
Juurvilja konveier
TK-5
3
07:01
07:16
18:01
18:16
2
Pesur- peenesti
ИKM- 5
10,5
07:02
07:30
18:02
18:30
3
Lõssi pump
HMY-6
1,1
07:03
07:08
18:03
18:08
4
Hulkosiste
massannusti
söötur (jõusööt)
6ДK- 100
0,6
07:04
07:38
18:04
18:38
5
Hulkosiste
massannusti
söötur (rohujahu)
6ДK- 100
0,6
07:04
07:14
18:04
18:14
6
Segur
C-2
8,5
07:00
07:55
18:00
18:55
Söödaköögi seadmete ööpäevane elektrienergia kulu on leitud valemiga [4, lk 29]
, (3.1)
kus Iöp – söödaköögi seadmete ööpäevane elektrienergia kWh;
P – elektrimootori võimsus kW;
t – tööaeg ühe lülituse vältel h;
z – lülituste arv ööpäevas.
Arvutustulemused on toodud tabelis 3.2.

3.2. Söödaköögi veekulu

Söödaköögi ööpäevane veekulu on leitud valemiga [4, lk. 29]
(3.2)
kus mvöp – söödaköögi ööpäevane veekulu l;
mvli – veekulu norm l/kg [3, lk. 71];
m – sööda mass.
kg
Kuna lõssi töötlemiseks ei kulu vett, siis ei ole lõssi hulgaga vaja arvestada.
Arvutustulemused on toodud tabelis 3.2.
Söödaköögi vee tunnikulu on leitud valemiga [4, lk. 30]
, (3.3)
kus mvk – söödaköögi vee tunnikulu l;
Kh – tarbimise ebaühtluse tegur (2…4) [3, lk.72].
kg
Vett kulub tunnis 79 kg ja ööpäevas 632 kg.
Tabel 3.2. Söödaköögi ööpäevane elektrienergiakulu, veekulu ja aurukulu
Ööpäevas
Kulu
Elektrienergiakulu
25 kWh
Veekulu
632 kg
Aurukulu
378 kg

3.3. Söödaköögi ööpäevane aurukulu

Söödaköögi ööpäevane aurukulu on leitud valemiga [4, lk. 30]
, (3.4)
kus maöp – ööpäevane aurukulu kg;
ma1 – auru erikulu sööda aurutamisel kg/kg;
m – aurutatava sööda mass kg;
mk1 – auru erikulu kütteks kg3;
V – köetava ruumi kubatuur m3.
kg
Kuna löss ei vaja aurutamist, siis ei ole lössi kogusega vaja arvestada.
Arvutustulemused on esitatud tabelis 3.2.
Söödaköögi ruumala on leitud valemiga
, (3.5)
kus V – söödaköögi ruumala m3;
S – söödaköögi pindala m2;
h – söödaköögi kõrgus m.
m3
Söödaköögi kõrgus sõltub seguri ja hulkosiste massannusti kõrguste summast, sest hulkosiste massannusti paikneb seguri kohal. Kuna hulkosiste massannusti täidetakse ülalt, siis tuleb arvestada ka sööturite toru läbimõõduga.

3.4. Söödaköögi töökulu

Söödaköögi tegelik aastane töökulu on leitud valemiga [4, lk. 30]
, (3.6)
kus ta – aasta töökulu h;
zsk – söötmiskordade arv ööpäevas;
zt – tööliste arv;
ttö – tööaeg söötmiskorral h.
4,4 = 1606 h
Seadmete ööpäevane kogu tööaeg on arvutatud valemiga
, (3.7)
kus tt – seadme tööaeg ühe vahetuse vältel h.
h
Söödaköögi tööliste arv on leitud valemiga [4, lk. 30]
, (3.8)
kus z – tööliste arv;
ta – aasta töökulu h;
[ta] – tööliste aastaajafond [3, lk. 73].
Ööpäevas tarbib söödaköök 25 kWh elektrienergiat, 632 kg vett ja 378 kg auru. Söödaköögis peab töötama 1 tööline. Aastane töökulu on 1606 h.

KOKKUVÕTE

Seafarmi söödaköögi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni:

Farmi ööpäevane söödaosiste tarve on: 175 kg suhkrupeeti, 10 kg rohujahu, 50 kg jõusööta ja 100 kg lõssi. Ühel söötmiskorral vajaminevate söödaosiste hulk on 87,5 kg suhkrupeeti, 5 kg rohujahu, 25 kg jõusööta ning 50 kg lõssi. Farmi söödaosiste tarve ühes kuus on 5250 kg kartulit, 300 kg rohujahu, 1500 kg jõusööta ja 3000 kg lõssi. Antud osistest koosneva ööpäevase söödasegu mass on 335 kg.

Antud söödaosistest koosneva söödasegu niiskusesisaldus on 74 %. Zootehnilistele nõuetele vastavalt tuleb söödasegule lisada 61 kg vett.

Ööpäevas kulub 396 kg zootehnilistele nõuetele vastavat söödasegu. Üks loom vajab zootehnilistele nõuetele vastavat söödasegu 7,92 kg ööpäevas.

Söödaköögi seadmed on kõik Nõukogude Liidu päritolu. Kasutatud on mitmeid erinevaid seadmeid, mis on toodud tabelis 2.1. Igat seadet on üks ning söödasegu töötlemiseks on vajalik üks tsükkel .

Söödaosiste säilitamiseks kasutatavate mahutite kubatuurid on esitatud tabelis 2.8.

Sööda töötlemise tehnoloogiaskeem on toodud lisas A, joonisel A.1. ning söödaköögi seadmete paigutusplaan lisas B, joonisel B.1. Joonised annavad parema ülevaate sööda töötlemise kohta.

Söödaköögi kogupindala on 141 m2, millest seadmed katavad 22,9 m2, mahutid võtavad enda alla 4,9 m2 ning tööde tegemiseks ja vahekäikude jaoks kuluva ala pindalaks on 113,2 m2.

Ööpäevas tarbib söödaköök 25 kWh elektrienergiat, 632 kg vett ja 378 kg auru.

Söödaköögis peab töötama 1 tööline. Aastane töökulu on 1606 h.

KIRJANDUS

Lember, A., Luts , V., Roosmaa, Ü., Oja, A. Seakasvatus ja sealiha tootmine. Kättesaadav: http://www.eau.ee/~vl/materjalid/seakasi/index.html (31.10.2010).

Veinla , V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk.

Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend . Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. –119 lk.

Viljasoo, V. Tehnoloogia projekteerimise alused. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 2000. –49 lk.

Reppo, B. Farmiseadmete tehnohooldus . Tallinn, Valgus, 1984. – 240lk.

LISAD

Lisa A
Joonis A.1. Sööda töötlemise tehnoloogiaskeem
Joonis A.2. Seafarmi söödaköögi vooluliini struktuurskeem : I – rohujahu punker; II – mineraalsööda punker; III – lõssipunker; VI – kartulipunker; V – hulkosiste massannusti; VI – segur; 1 – hulkosiste massannusti rohujahu söötur; 2 – hulkosiste massannusti mineraalsööda söötur; 3 – lõssipump; 4 – juurviljakonveier; 5 – pesur peenesti.
Lisa A
Joonis A.3. Seafarmi söödaköögi elektrienergia tarbimise graafik.
Joonis A.4. Söödaköögi seadmete töögraafik.
Lisa B
Joonis B.1. Söödaköögiseadmete paigutusplaan:
1 – jõusööda punker; 2 – hulkosiste massannusti jõusööda söötur; 3 – rohujahu punker; 4 – hulkosiste massannusti rohujahu söötur; 5 – lõssipaagi täiteventiil; 6 – lõssipaak, 7 – lõssipump HMY-6; 8 – lõssitoru; 9 – kartulipunker; 10 – juurviljakonveier TK- 5; 11 – pesur- peenesti ИКМ- 5; 12 – hulkosiste massannusti 6ДK-100; 13 – segur C- 2.