Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinna ehitus Rinnad on kaks poolkerajat peamiselt rasv- ja sidekoest koosnevat struktuuri, mis sisaldavad naiste piimanäärmeid ning paiknevad naise rinnapiirkonna eesmises ülaosas. Need eritavad rinnapiima, mis toidab imikut. Mõlema rinna all, kus rinnad liituvad rindkerega, on poolringikujuline korts, mida nimetatakse rinnaaluseks voldiks. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna keskel on pigmenteerunud piirkond, mis on roosa või pruunikas nibuväljake. Nibuväljakest katavad väikesed köbrukesed, mis muudavad selle välimuse teraliseks. Need
enda enesevaatlus, arsti poolt teostatud rinnauuring ja läbiviidavad diagnostilised uuringud. Kõige tähtsam roll rinnavähi varajasel avastamisel on sõeluuringutel e. skriiningul . 2.Diagnostilised ravivõimalused. Rindade eneseuuring. Rindade kliiniline uuring. Mammograafia. Geneetiline uuring. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnostilised uuringud on: Ultraheli. Biopsia. Valvur- lümfisõlme biopsia. Täiendav mammograafia. Kasvaja hormoonretseptorite määramine. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnoositud rinnavähi raviks on mitmeid võimalusi. Ravi tulemusena võib patsient olla vähktõvest terveks ravitud või vähi levikut on piiratud. 3.Ravi võimalused. Rinna vähkasvaja ravis eristatakse 3 põhilist raviliiki: 1.Kirurgiline ravi. 2.Kiiritusravi. 3.Medikamentoosne ravi. Kogu rinna eemaldamist e
Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004). Kasvajate teke Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole. Kasvajate põhjuste kohta on esitatud palju teooriaid ja nende modifikatsioone. Enamasti peavad need silmas pahaloomuliste kasvajate , esmajoones vähi teket. Põhilisi seisukohti on võimalik klassifitseerida. 1. Füüsikalis-keemilise teooria järgi põhjustavad kasvajate teket füüsikalised või keemilised tegurid, kusjuures viimased võivad olla ka endogeense päritoluga. 2
90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab mammoloog vajalikud uuringud (mammograafia, sonograafia, magnetuuring, peennõelbiopsia, jämenõelbiopsia, stereotaktiline biopsia, rinnakolde opeatsiooneelne traadistamine, ekstsisioon) (Tigane). Ravimeetodid Kui kasvaja levikuulatus on kindlaks määratud, siis koostatakse raviplaan (Haagedoorn jt 1994). Tänu kaasaegsetele ravimeetmetele on paranenud patsientide elulemus (Tigane). Rinnavähi ravi sõltub kasvaja tüübist, selle suurusest, levikuulatusest, agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausist ja patsiendi üldseisundist (Tigane). Rinnavähi raviks kasutatakse järgmisi
eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse. Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest. 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 Vähkkasvaja REFERAAT Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Vähi teke ja areng Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib
samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel. Naudi päikest ilma liigse "praadimiseta" ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest. Vaata ka siia. 7. Vaktsineerimine: väike vaev suur kasu Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest. Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda.
ENNETAMINE Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI Kirurgiline ravi kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega Keemiaravi kasutatakse kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse
Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.
Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud
Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi kasvajaid kätel (soolatüükad), jalgadel, suuõõnes, kehal. Ligikaudu nelikümmend HPV-d nakatavad suguelundeid. Neist enamik põhjustab healoomulisi, kuid tülikaid kasvajaid kondüloome. Peale selle on teada mõned ohtlikud, suure riskitüübi viirused, mille tõttu võib areneda emakakaela vähk. Papilloomiviirused võivad tekitada veel kõrivähki ja anogenitaalpiirkonna vähkkasvajaid ning väga harva nahavähki. (loodusajakiri.ee 23.02.2009) Papilloomiviirused on koespetsiifilised: nad nakatavad ainult kindla organi epiteelkude. Sellepärast ei tekita soolatüükaid põhjustavad viirused emakakaela vähki ega kondüloomiviirused soolatüükaid. (loodusajakiri.ee 23.02.2009)
Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus
nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse.Nahavähk on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahavähk, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline vähk on kasvaja, mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis väga harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahavähki ei ravita korralikult ja õigeaegselt, võib ta destrueerida ümbritsevad koed. Teine nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav
· suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa
verekaotuse eest. Inflammatoorne tsütokiin signaalimolekul, mida sekreteeritakse immuunrakkudest ja teatud teistest põletikku soodustavatest rakutüüpidest. Inflammatoorsed tsütokiinid algatavad inflammatoorset reaktsiooni ja reguleerivad peremeesraku kaitsemehhanisme patogeenide vastu. Inhibeerimine mingi protsessi aeglustamine. Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid organelle, mida rakk võib sekreteerida väliskeskkonda. Paraneoplastilline sündroom kasvajast põhjustatud immunoloogiline reaktsioon, mis algselt kujutab endast organismi kaitsemehhanismi kasvaja vastu, kuid tabab n-ö ekslikult keharakke. Südamekõrv väike kooniline "kõrvakujuline" kott, mis suurendab veidi kodade mahtu. Trombofiilia on see kui verel on suurem kalduvus hüübida. Sissejuhatus Süvaveeni tromboosi korral tekib veenis tromb ehk vereklomp. Venoosse trombembooliga (lühend
Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed) Sekretsiooni moodusele: 1. Merokriinsed (sekretsiooniga ei kaasne tsütoplasma kadu (osa higinäärmed, süljenäärmed) 2. Halokriinsed kogu rakk muutub sekreeediks (rasunääre) 3. Apokriinsed kaasneb oluline tsütoplasma kadu (piimanääre) Sidekude · Areneb lootelisest diferentseerumata sidekoest -mesenhüümist · Rakud ja ETM on selgesti eristatavad Jaotus: 1. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude) 2. Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude) Veri (70 kg inimesel 5-5,5 L.) Koosneb: Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine)
(2010). Emakakaelavähk. http://www.vaktsiin.ee/haigused/inimese_papilloomiviirus (13.12.2010). Eesti Seksuaaltervise Liit. (2010). Korduma kippuvad küsimused. http://www.amor.ee/17231#5 (13.12.2010). Inimese papilloomiviirus (HPV). (2010). http://www.fertilitas.ee/docs/inimese %20papilloomiviirus.pdf (13.12.2010). Kadstik, Ülle. (2010). Kondüloomid. http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=78 (13.12.2010). Kutsar, K. (2006) Papilloomiviirused, emakakaela vähk ja vaktsineerimine. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Papviirused1.pdf (13.12.2010). Merck & Co., Inc. (2010). http://www.hpv.ee/secure/genital_hpv/genital_hpv.html (13.12.2010). Padrik, L. (2007). HPV vaktsineerimine emakakaelavähi ennetamise võimalus. http://www.med24.ee/eesti/perearst/praktiline_nouanne/article_id-837 (13.12.2010). Põder, A. (2010). Kondüloomid. http://www.derma.ee/articles.php?id=63 (13.12.2010). Põder , A. ,Maimets, M. (2007)
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD............................................................................................ 4 Uriiniproovid......................................................................................................................... 4 Uriini sõeluuring.............................................................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused................................................................................................................................................................................ 4 1.3. Diagnoosimine..................................................................................................................................................................... 5 1.4. Põhjused .............................................................
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom ...................................................................
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehate
1) Komedoonakne: komedoonid domineerivad peamiselt näol ning ainult harva tekib nendesse põletik. Tekivad varases puberteedieas ümber nina ja ka otsmikule. 2) Põletikuline akne: domineerib põletikuline protsess. Komedoone esineb nii näol, rinnal kui ka seljal. Esineda võib ka armistumist. 3) Sõlmeline akne: see on kõige raskem vorm ning tavaliselt esineb ainult meestel. Lisaks kõigele ülalmainitule esinevad mädapaised, sügavad komedoonid ning tihtipeale ka väga suured armid. Rind ja selg on sama põletikulised nagu nägu. Vistrike teke: Vinnid tekivad tihtipeale mitme teguri koostoimel. Üliaktiivsed rasunäärmed toodavad liigset rasu, mis eritub puudulikult, nakatub bakteritega ning seejärel tekib põletik. Teine võimalus akne tekkimiseks on, et sarvestunud rakumass moodustab korgi, mis omakorda ei lase rasul välja tulla ning selle tagajärjel tekib valge sõlmeke ehk komedoon. Hiljem tekib sõlmekese keskele väike must täpp, mida nimetatakse komedooni peaks
teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu. A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna 2 C: kahjustust pole, kuid seljaajus hakkab rakk valuimpulsse tootma, mistõttu tekib kusagile valu (KNS muutub ja hakkab vale asja tegema). Ntks valu amputeeritud jala varvastes. EMOTSIONAALNE REAKTSIOON ALATI! Krooniline seljavalu & tsentraalne valu. Ümberkõlastused võivad toimuda ka peaaju (mitte ainult seljaaju) tasemel. Krooniline valu On teada, kuidas tekib Valu vaigistava süsteemi nõrkus Uued ühendused närvirakkude vahel, valu läheb laiali, levib ka peaajus
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootilise ja nummulaarse ekseemi korra
eksponeeritud vs. 2. mitte-eksponeeritud; I faas: ühendi toksilisuse kindlakstegemine II faas: kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine III faas: ravimi võrdlus parima leiduva alternatiiviga IV faas: turustamisjärgsed pikaajalised uuringud 11. Rakk-elusa looduse väikseim ühik, millel on kõik elule iseloomulikud ja vajalikud omadused: liikumine, elektrijuhtivus, ainevahetus, sekretsioon, ekskretsioon, hingamine, paljunemine, Prokarüootne- tuumata rakk, Eukarüootne rakk.- tuum ja tuumal on membraan. Rakukeemia-80% vesi, Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped, Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel-proteiini (peptiidahela) süntees aminohapetes, Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse, toimib retseptorina, Sünteesiks ja seondumiseks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu. Grami järgi värvimine: bakterid omavad oluliselt õhemat PG kihti, lisaks on neil välismembraan, mis
Sapiteede kontrasteerimine Laparoskoopia Manomeetria ja pH-meetria Seedetrakti haigused Söögitoruhaigused (refluksösofagiit, söögitorusong, ösofagiit, söögitoruvähk) Maohaigused (peptiline haavand, gastriit, vähk) Soolte haigused (gluteenenteropaatia, laktoositalumatus, malabsoptsiooni sündroom, põletikuline soolehaigus - Crohni tõbi ja haavandiline koliit, divertikuloos, kolorektaalne ja pärakuvähk, kartsinoid) Kõhunäärmehaigused (pankreatiit, vähk ja insulinoom) Maksahaigused (hepatiidid, tsirroos (steatoos kooma), toksiline kahjustus, kasvajad) Sapiteede ja -põie haigused (koletsüstiit ja kivitõbi, kasvajad) Refluksösofagiit (1) Rahvastikust 10% kaebused, neist 10%-l haigus, neist 10%-l metaplaasia ja neist 10%-l vähk Etioloogia: teadmata põhjusel sulgurlihase häire või häire muu haiguse tagajärjel (sklerodermia) Patogenees: sulgurlihase häire happelise
Sfinkteri töö ei häiru ja refluksi ei esine. Annab vähem GERD sümptomaatikat, aga võib esineda songa pitsumine. Esineb rohkem vanemaealistel patsientidel (60+). Diagnostika: Rindkere röntgen maomull ulatub läbi diafragma rindkeresse Baariumi neelamistest (Rö) songa kontuur ülesvõtel, refluks Gastroskoopia songa otsene visualiseerimine, vajadusel võimalik biopsia (nt Barett'i söögitoru) Refluksi mõõtmiseks manomeetria ja pH monitooring Ravi: Asümptomaatiline libisev song ei vaja spetsiifilist ravi libisev song + sümptomid, mis ei allu täielikult PPI teraapiale = kirurgiline ravi Paraösofageaalne song reeglina kirurgiline ravi (pitsumise oht) Kirurgiline ravi: magu reponeerida, parandada suurenenud avaus ja teha fundoplikatsioon (reeglina täielik 360o Nisseni fundoplikatsioon)
LEUKEEMIA-valgeveresus,verevähk. Luuüdis tekivad uued valged verelibled. Nõrgenenud IMS tõttu saavad gen mut leukotsüüdid. kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste vererakkude eluruumi. Olenevalt, mis tüüpi leukotsüüdis muuteruvad ja vähirakuks muutuvad, eristatakse erinevaid leukeemia vorme. Vere koostis muutub nii palju et see muutub eluohtlikuks. Miks?: kokkupuude radiaktiivse kiirgusega ja teatavate kemikaalidega on ühtedeks faktoritest. Lümfoom - lümfirakkude vähk? LÜMFOOM: ühes lümfotsüüdis tekkinud omandatud kromosoomi häire ja jätkub kontrollimatu pahaloomuliste lümfoomirakkude vohmine. Algab ükskõik millisest lümfiüsteemi osast, kus leidub norma.lümfotsüüte. Lümfoomirakkude kontrollimatu kasv takistab norm.lümfotsüütide prod. Ja arengut, kahjustub organismi kaitsevõime inflektsiooni suhtes. Edasiarenedes võivad kasvajalised lümfotsüüdid levida luuüdisse ja sarnaselt leukeemiatele takistada seal norm. ER, MON, TR ja GRAN prod
Mõjutavad platsenta ja loote arengut. Raseduse esimeses trimestris on vähem imprinditud geene kui küpses platsentas, seega on imprinting ajas muutuv nähtus. See on oluline platsenta kasvus, arengus ja toitainete transpordis. Kaarel Krjutškov 1. Millised on FACSi eelised võrreldes käsitsi pipeteerimise ees, kui uuritakse transkriptoomi ühe raku tasandil? FACSi eelistatakse, kui on vaja väga kõrge kvaliteeti saavutada puhastamisel, kui rakk ekspresseerib väga madalal tasemel uuritavat markerit. 2. Miks kasutatakse UMI-t ning ankurdatud polü-T praimerit? UMI – unique molecular identifier – märgistatud järjestus ja 5’ positsioon mRNAl moodustavad UMI. Ehk UMId märgistavad transkriptid ning võimaldab neid kvantitatiivselt detekteerida. polüT praimereid kasutatakse polüadenüleeritud mRNA pöördtranskriptsiooniks ja cDNA sünteesiks. Sünteesitud cDNA 3’
Määr (rate) väljendab juhte 100 000 elaniku või riskirühma kohta, võimaldab võrrelda erineva suurusega rahvastiku rühmasid, nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda. Standard. Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sama. 9. Epidemioloogilise uuringu kava. ??? 10. Rakk, raku struktuurid; membraanne transport: aktiivne, passiivne; Lahused: isotooniline, hüpertooniline, hüpotooniline. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on kõrgem vereplasma omast. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused
radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA. 3. 3. Bioloogiline faas. Ioniseeriva kiirguse bioloogiline faas hõlmab bioloogilise süsteemi kiiritusjärgset muutumist. Tänu eelnevale keemilisele faasile tekivad ka biokeemilised muutused,
Tartu Ülikool Laboratoorse meditsiini õppetool PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümb
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
