SALARING: RIITUS L. J. Smith KOKKUVÕTTE Olles sunnitud kolima päikesepaistelisest Californiast süngele Uus-Inglismaale, igatseb Cassie taga oma vana elu. Sellest hoolimata tunneb ta kummalist ühtekuuluvust teismeliste jõugu liikmetega, kes hoiavad hirmuvalitsuse all kogu kooli. Teinud läbi riituse, saab Cassiest aastasadu New Salemit oma kontrolli all hoidnud nõidade grupi liige ja ta satub salaringi, mis on ühtaegu joovastav ja eluohtlik. Ent mõistatuslikku Adamisse armudes tuleb Cassie'l langetada raske valik ning üksainus vale liigutus võib maksta talle elu. MIKS LUGEDA? Raamat on hästi kaasa haarav ning nii mõneski punktis ka õpetlik. Raamat on hea kombinatsioon reaalsusest ja fantaasia maalimast, kus probleemidele on leitud väga ette arvamatud lahendused. raamatus on nii actionit kui ka romantikat. Sarjas on ilmunud kokku kolm raamatut "riitus "on neist esimene sellese järgneb "vang" ning sarjale paneb punkti raamat pealkirja...
kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus kuningaks saamine või selle sarnane,matused surnud inimese maha matmine pidulikult. Kalendririitused-jaanipäev lõkke tegemine ,põlluharijatel õigel ajal taimede istutamine,mardipäev teistelt andide küsima minek ,jõulud püha rahu aeg kus söödakse ja joodakse jeesuse auks. Patukahetsusriitused-jumala pildi ees palvetamine,enda piinamine ja samal ajal sõnade lugemine,enda tapmine jumalalt andestust paludes,mitte söömine ehk paastumine.
NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi)
NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi)
puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks : 1) inimohver. Kallimad ohvrid. Idee väärtuslikust inimohvrist 2) asendusohver. Loomad, taimed, vääriskivid,metallid jne 3) sümboolne. Sümbolohver lõhnaained, lilled, toiduained 4) sümboli sümbol ohvriraha
asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid · Böömi vennad · Hussiidid · Intergralism · Jensenistid · Kariklased · Jne Mehhiko katedraal Brasiilia katedraal Kasutatud kirjandus · http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/ · http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii · http://et
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5
06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'
Ilmutus- Jumala tegevus, mille kaudu ta avaldab ennast ja oma tehet TaNaK- juutide pühakiri (toora, prohvetid, kirjad) inimestel Teism-usk Jumalasse või jumalatesse, kes määravad inimeste ja maailma Imaam- moslemite usuline juht või palvete lugeja saatust Initsiatsioon- täisealiseks saamine ja selle avalikustamisega seotud riitus Teoloogia-õpetus Jumalast ja tema tegevusest Jahve- Jumala nimetus juutidel Toora-Moosese seadus, juutide pühakirja esimene ja tähtsaim osa Jumal- üleloomulik, isikuline olend, kellest inimene tunneb end sõltuvat Tsölibaat- abielust loobumine, peamiselt usulistel põhjustel Tsükliline maailmakäsitlus- maailmaajastud korduvad mingi aja järel
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes) Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda) Etic – strateegia, kus võetakse aluseks juba olemasolev strateegia ja selle kaudu/alusel uuritakse gruppi. (see strateegia võimaldab gruppe omavahel võrrelda. Mõlemad on vajalikud, üks pole parem/va...
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
loomulikele ihadele. Ümberpööratud pentagrammi on nähtud paljude satanistide seas sümboliseerides tumedat poolt ja seda põlgatakse kui kurjuse sümbolit. Põhiõigustega kristlased muidugi näevad igat pentagrammi vormi kui kurjuse ja tumeduse sümbolit kuigi need uued pentagtammi vormid on alles hiljuti välja kujunenud. Ümberpööratud pentagramm on Gardenariani teise taseme riitus sümboliseerides nõida kellel on vaja pimedusele vastu seista et pimedus ei võtaks tema üle kunagi võimust. Pentagramm kui kristlase sümbol Kuni keskajani pentagrammi viis nurka sümboliseerisid viite jeesuse haava ristil, see oli jeesus kristuse kui päästja sümbol. See on tänapäevani vastuolus modernsete kristlastega kes peavad pentagrammi kurjuse sümboliks.
[email protected] 07. sept. 2016. Religiooni ja maagia mõiste ja vahekord Religioon ehk eesti keeli ´´usund´´ Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eril...
Mõisted Religioon: uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused Maagia: loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Mana: ebaisikuline vägi, mis kogu maailma täidab, seda väge saab koguda, teiselt inimeselt 'varastada', ja võib sellest ilma jääda. See vägi avaldub loodusnähtustes ja taevakehad, ka inimkehas (juuksed, küüned jne) Šamaan: inimene, kellel usutakse olevat võime meelerännakuteks ja väe ning teadmiste toomiseks, et neid enda ja teiste heaks kasutada. Šamaanid suudavad transiseisundis ühendust võtta vaimudega, vaimude maailma elavate maailmaga ühendada. Nad suudavad endasse vaime koguda ja ise vaimudeks kehastuda. Nõid: isik, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste...
Askees ja selle erivormid - Keha kurnamine usulise valgustatuse nimel. Positiivne askees- keha kurnatakse läbi liialduste, nt.liigsöömise ja liigjoomisega Negatiivne askees- keha kurnatakse läbi loobumise, nt.vähem söömist, pestakse vähem Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi? Sellepärast, et need aitavad inimestel vahetada sotsiaalset seisundit elu suuremate etappide vahel. Neid sooritatakse 4 etapi kaupa: Sünd puhastusriitused sünnitavale emale Täiskasvanuks saamine riitus annab staatuse pere loomiseks, küttimiseks, vastutus kogukonna ees. Abielu valmistutakse varakult ja sõlmitakse kahe perekonnavaheline liit. Surm on oluline, kuidas surrakse ja maetakse. Sürmajärgne elu on tähtis. Ürgilmutuse teooria oli olemas üks jumal, kes seletas kõikidele rahvastele ühtmoodi maailma teket, sündi jne. Seepärast ongi kõik maailmaloomismüüdid sarnase sisuga, kuid detailid varieeruvad vastavalt piirkonnale
vastsele relvakandjale ümber kinnitas. Relvakandjad jagusneid oma kohustuste tõttu eri liikidesse: kõige kõrgem oli relvakandja, kes seisis otseselt ptarooni ja tolle abikaasa teenistuses, sellele järgnseid relvakandjad-kammerhärrad, siis tallmeistrid, laua- ja serveerimise eest vastutajad, relvastuse eest vastutajad. 20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
Nad esitasid 5 Taize laulu. Taize laulud on eelkõige mõeldud palverühmadele laulude saateks. Võib öelda, et Taize kogumiku laulud on palvelaulud. Sageli on nad lühikesed ning kerged ära õppimiseks. Laule esitati plokkflöödi ja oreli saatel. Esimene laul oli keskaja meloodiaga, kus lauldi Jeesus Kristusest. Teises laulus lauldi üks rida ette ja teised laulsid järgi. Niiet Taize laulud võivad olla väga erinevad. Kontsert lõppes Martin Lutheri Saksa Missaga, mis on jumalateenistuse riitus. Mängiti orelil ja koor laulis. Sellega oligi kontsert lõppenud. Mina tavaliselt ei käi sellistel kontserditel ning eriti ei huvitu nendest. See kontsert oli aga suht huvitav ning mulle meeldis, et mängiti erinevaid instrumente. Kuid tihti sellistel kontserditel ma ei käiks, sest minu muusikamaitse on teistsugune ning selliseid palasid ma igapäevaselt ei kuula. Sellele vaatamata võib vahel siiski külastada selliseid kontserte. Esitajad olid väga keskendunud esitamise ajal
* Religioon - mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutluste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. * Usk inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak inimene tahab end sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd
Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming Igor Stravinski elulugu (1882-1971) S oli üks väheseid, kes omas 3 kodakondsust: USA, vene, prantsuse. Siiski loetakse teda USA heliloojaks, kuna viljakam osa loomingust valmis USA perioodil. Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Coc...
(saatuse) ettemääratusse. Tegutsesid Pariisi lähedal Port-Royali kloostris mis suleti paavsti poolt 1709 a. Appellandid rändasid neile avaldatud surve tõttu Madalmaadele ja rajasid oma kiriku, aktseptandid loobusid oma vaadetest. Katoliiklus, suurim kristlik denominatsioon, hõlmab neid kristlasi, kes tunnistavad paavsti kõrgeimat autoriteeti. Suurem osa katoliiklasi kuulub rooma ehk ladina riitusse, mis on Lääne kirikus domineeriv riitus. Viiest peamisest idariitusest on suurim bütsantsi riitus; sellesse kuuluvad mitmed erineva etnilise päritoluga katoliiklikud kogukonnad. Mõiste riitus osutab liturgilise jumalateenistuse vormidele ja reeglitele ning mitmetele rikkalikele teoloogiliste, vaimulike ja distsipliini pärimustele Ida ja Lääne kirikutes. Need erinevad riitused on kujunenud ajaloo keerdkäikudes, kui kirik kohandus erinevates kultuurides. KES KUULUVAD KATOLIKU KIRIKUSSE? [KKK 836-837]
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus...
teinud riituse. Poisid- kuni 15a kuuluvad poisid naiste juurde,siis tulevad mehed ja viivad nad initsatsioonilaagrisse, kus õpetatakse kõiki asju, mida mees peab teadma, poisid saadetakse mõneks ajaks metsa elama, peavad oskama varjuda, süüa otsida, mehed võivad neile jahti pidada, mõne aja pärast tekivad seal poiste vahel sõprussidemed, mis võivad kesta läbi elu. Peale seda toimub riitus, kus tavaliselt peavad poisid kannatama füüsilist valu, mehed laulavad või taovad monotoonselt trummi. Füüsilised märgistused: tätoveerimine, sälgutamine, armistamine, hammaste viilimine, huuleplaadid, ümberlõikamine. Kui inimene on initsatsioonilaagri ja füüsilised valutestid läbinud, saab temast ühiskonnas aktsepteeritud täiskasvanu. 3
USUNDILUGU MÕISTED 1. Riitus- usuline toiming müüdi elustamiseks 2. Müüt- seletus mingi asja tekkeks, kujutelm 3. Vägi- ehk mana, millega on kogu universum täidetud, nt juustes on vägi 4. Shamaan- spetsialist, kes tegeleb lovesse ja transsi viimisega, et hingedega suhelda 5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8. Loodusvaim- elab loodusnähtustes, loomades, taimedes, esemetes, võib olla nii kasulik kui ohtlik, võib võtta inimese kuju, kuid proportsioonid on paigast ära 9. Maaisand- pealik, kohtunik, preester, kelle tegevusest sõltub maa viljakus, inimeste käekäik, levinud Aafrikas 10. Tabu- usuline keeld 11. Mana- ehk vägi 12. Üleminekuriitu...
Negatiivne askees - keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest. Positiivne askees - keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu sekselu. Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mille käigus viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Sellised riitused toimuvad nt sünni, täisealisuse, abielu ja surma puhul. Naiste puhul on veel kaks lisa riitust: menstruatsioon ja sünnitamine, mis on pühad asjad, mille puhul tehakse samuti riitus. Nt täiskasvanuks saamise riituse puhul saadetakse laps initsatsioonilaagrisse ja seal ta elab mingi aja, mille jooksul võidakse talle jahti pidada ning ta peab elus püsima. Kui sealt lõpuks tagasi tulla siis tehakse pidustused mille käigus täiskasvanuks saamiseks tehakse teatud toiminguid: armistused, sälgutamised. Ürgilmutuse teooria Teadlased võrdlesid erinevaid loomismüüte ja leidsid, et loomismüüdid on väga
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
KULTUS Egiptuses vaadati vaaraole kui jumalikule olevusele. Vahetalitajaks jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda vaarao käsul ja seega olid nad vaarao esindajad. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisustegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju. Sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul: kuju äratati, teda emmati ja riietati. Seejärel toodi hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatl. Korraldati ka kultusedraamasid, kus osales ka lihtrahvas. Lihtrahva jaoks oli usk jumalatesse lahutamatu osa nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased. Patukahetsus ei olnud egiptlaste religioonile iseloomulik. Eksimine tuli inimlikust nõrkusest. ETTEKUJUTUSED SURMAST Ba ja Ka mõiste
(19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist - ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. // sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab ,,ilmutada" seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison
Arengu psühhosotsiaalne mudel. Psühhobiograagia, psychohistory. Mängu uurimine. Ego intergratsioon ühiskonda. Kreatiivne ego. Kultuuri kontekst. I ARENGU STAADIUMID: Epigeneetiline printsiip. Staadium-isiksus. Ego areng. Ego tugevus (virtue), isiksuse terviklikkus. Kriis (crisis) – konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel. Positiivne ja negatiivne lahendus. Rituaalid – rituaal, riitus. I areng. 0-1.5aastat, baasliin usaldus ja ebausaldus. Eesmärk on baasturvalisus. Positiivne lahendus on lootus ja seotus. Negatiivse lahenduse puhul pessimism. Rituaal – vastastikune aksepteerimine. Riitus – heerosed, autoriteet. Sündmused, kus ülistatakse lugupeetavaid, et oleme sellised.. II areng: 1.5-3. Autonoomsus vs häbi ja kahtlus. Eesmärk on autonoomia. Positiivne lahendus on tahe ja baaskontroll
Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Keskhoovi rituaalid. Üle härja hüppamine? Mingid seal toimusid kindlasti. Lossi linnaga ühendus protsessioonitee. On ka teatriala seal tee peal. Rituaalid? Seotud kultusega? Freskodel on kujutatud palju asju. Ühel on näiteks kujutatud peaväravat, kus vb kujutatakse lossi keskhoovi riitust. Kõrval on aga vabas õhus toimuv riitus, ilmselt läänehoovis. Ilmselt soetud omavahel (lossis koridor, mis neid ühendab). On märke kahest inimohvrist. Archanese matusepaim mäenõlval on kolmeruumiline pühamu. Sealt leiti 3 luustikku, arvatavad ohverdused. Kinniseotud noor mees ta tapetud. Pluss 30 a mees ja naine. Seda leiukompleksi on kirjeldatud kui noormehe ohverdust ja need teised kaks on ohverdajad. Tapsid kuti ära ja siis tuli maavärin ja kõik said surma. Siis on leitud ka kahe lapse luid Knossosse lossi lähedusest.
See on aga palju hilisem periood, kui oli keldi tätoveeringu kõrgaeg. Kujutisi iidsetel raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda nendega, mis olid kasutusel tätoveeringutena. Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20. sajandini müstilise tähendusega või seda kasutati staatuse sümbolina.( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.6. Tätoveerijad Paljudes kultuurides on tätoveerijaks šamaan, maag või preester. Tätoveerimine on tihti maagiline riitus rohkem traditsionaalsemates kultuurides ja tätoveerijat austakse kui preestrit või šamaani. Uus-Meremaal ja kindlates Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimudes peeti tätoveerimist religiooseks tseremooniaks, selle viis läbi preester. Tegelikku tätoveerimise protsessi, täis rituaali ja tabusid, saadi sooritada ainult preestri poolt ja oli seotud uskumustega, mis olid saladused, teada ainult preesterkonnale. Tätoveerija,
Dekretaalid ehk Käskkirjad Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani . -- XII . XII--XIII . , - , . Sakramendid on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada. Sõna "sakrament" tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet. Kirikuvanne kõrgeim kiriklik karistus, kiriku liikme kogudusest välja heitmine. Rakendati ketserite suhtes. interdikt - (, , , , ), . Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
(19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist: ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison
impluviumi cubicula puhketuba, magamistuba Rooma elamus cubile voodi Rooma magamistoas cucina - köök Rooma elamus curia hõimuesindajate (hiljem ka senati-) koosviibimise koht damnatio memoriae (ld.k `mälestuse äraneedmine'), ebasoovitava isiku kustutamine ajaloost, näo eemaldamine skulptuuridelt, maalidelt, fotodelt, nime kustutamine kirjadest decumanus ehk decumanus maximus, linna peatänav, tavaliselt idast läände, ristus cardo'ga disciplina Etrusca nn Etruski riitus või õpetus, tuleviku ennustamine loomamaksa või välkude järgi dodecapoli Etruski 12 linna liit domus ühepereelamu ehk villa, ka mitmetoaline korter üürimajas dromos käik hauakambrisse emporium kr. k emporos `kaupmees', erinevate kaupade pood episcenion scaenae frons'i 2. korruse fassaad, taust proscaenumile Rooma teatris exedra vt. apsiid; ekseeder ruum, mis elamus või palestras avaneb ühest küljest sammaskotta või õue foorum (lad.k
põhjuseks on konn tema rinnas. Ta võtab taskust konna, paneb selle suhu ja hakkab imema. Siis võtab konna suust välja ja näitab teistele kui haigusepõhjust ja viskab ta lompi. Pettus, algaja šamaan. 33. Too näiteid dubleeritud eksistentsist animismis. Näiteks: Rasedus 2tk – materiaalne aspekt, rasedust võidakse sisse süüa – vaimrasedus(ehmatusega seotud) Sünd 2tk – Materiaalne aspekt (lapse väljumine kehast), Vaimne aspekt – nime panek, riitus Elu 2tk – Materiaalne aspekt, vaimne aspekt – teine elu on unenägudes – mina&teisik Surm 2tk – Materiaalne aspekt – keha funktsioonide muutus, vaimne aspekt Matus 2tk – Materiaalne aspekt – kehaga tehtavad riitused, väike matus. Vaimne aspekt – suur matus, peielaud 34. Too näiteid täiendpolaarsest mõtlemisest animismis. (st. mõeldakse kategooriates see(tavaline, igapäevane) ja too(tume, varjatud)) 35. Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muud mured
Ta oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Vahetalitajana jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda nö. vaarao käsul. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisusegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju, sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul. Jumala kuju templis "äratati", teda emmati, puhastati ja riietati. Seejärel toodi talle hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatel. Pidustuste ajal korraldati mitmesuguseid kultuse draamasid. Surmariigis Surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda "tõe ja õiguse" kaalul. Ühel kaalukausil asus inimese süda, teisel tõe sulg. Kaalu juurde viib surnu Anubis, kes ka kaalub
Osirisest Egiptuse kuningas ning kuningannaks sai tema õde ja abikaasa Isis. Osiris õpetas inimkonnale kuidas teha leiba ja veini, põlluharimist, käsitööd ja kirjatarkust. Osirise noorem vend Seth, kõrvetav ja viljatu läänetuul, oli oma venna populaarsuse pärast kade. Seth tükeldas oma venna 14 tükiks ja viskas need tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis aga pani tükid jälle kokku ning maagilise rituaali abil äratas ta Osirise ellu. See oli esimene palsameerimis riitus. Peale seda sai Osirisest surnuteriigi kohtumõistja. Osirist kujutatakse tavaliselt muumiamähistes habemikuna, käes konks ja koot, mis sümboliseerivad tema kuningastaatust. Isis oli egiptuse emadusejumalanna. Teda kujutatakse tavaliselt suurte kaitsvate tiibadega ja peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Isis oli Osirise õde ja abikaasa. Horos oli pistrikukujuline taevajumal. Ta oli Osirise ja Isise poeg. Horos maksis
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
· Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4
Kahjuks ei ole tänase etenduse andjate käes ajalooürikuid, mis kinnitaks, kuidas oli kõik enne 1979. aastat. Seega saame täna ja siin kõnelda vaid neist lavastustest, mis Randlase abil sündinud. 1979. aastal tähistas Haapsalu linn oma 700ndat sünnipäeva. Siis ei olnud veel taolist üleriigilist suveteatritraditsiooni ja Randlane säras nii proffide kui amatööride seas pikki aastaid ainulaadsena. Esimene Valge Daami vabaõhulugu oli nagu omaette riitus, seal lihtsalt pidi korra aastas käima. Kes muusikat nautimas, kes sõprade mängule kaasa elamas, noortele oli see aga kohtumispaik ning kindlastivaimsem kui tänapäeva kaubakeskused. Ajad muutusid ja vabadus saabus. Et kaardil püsida, pidi ka Valge Daam endale selgeks tegema moodsad ärielu märksõnad. ,,Innovatiivne", ,,uus", ,,multimeedia" ei jätnud puutumata ka teatrit. Teater läks eluga kaasa. Tulid uued lavastused ja vahetusid algul kolme, siis juba kahe aasta takka
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Usk 12.sajandil valitses Eestis veel paganausk. 13.sajandi alguses alustasid sakslased paganlaste ristuusustamist tule ja mõõgaga. (A.Viires, 2004) Kuigi dokumentidest võib sageli lugeda kaebamist eestlaste pagenlikkuse üle, on kindel, et kristlikud kombetalitused nagu ristimine, armulaud, laulatus või matused kuulusid edaspidi siiski talupoegade kombestikku. Õieti kuulusid vastavad rituaalid ka paganliku rahvakultuuri juurde, va armulaud, kuid nüüd kuulus nende juurde ka kristlik riitus, mis oli eestlaste jaoks üldiselt vähetähtis. (L.Vahtre, 1993) Eestlaste eesnimesid uurides selgus , et kristlikele eesnimedele üleminek toimus alles 15., paiguti 16.sajandil. Need on nimed, mida me praegu üldiselt eesti nimedeks loeme (Jüri, Jaan, Mart, Kadri või Mari). Sellest võib järeldada, et isegi kui eestlased veel 15.saj issamameiet ei mõistnud ja endiselt veel pikset oma jumalaks pidasid, siis katoliiklusele üleminekut ja paganliku mõttemaailma muutust võib 16
Kui kasutatakse mett, siis on vajalik kasutada apelsini- või nelgimett (mesilased korjavad nektarit kas apelsini- või nelgiõitelt) tugevama maitse saavutamiseks. Magustatud kondenspiim on sagedasti kasutuses ja annab juurde magusust ning pruunistatud piimast maitset.“ (Coffee tea info) Teejoomise traditsioonid: Hiina „Maa, kus teed juuakse enam kui neli tuhat aastat, on õigusega uhke selle joogiga seotud tavade rohkuse üle. Teed pakutakse külalisele (on olemas spetsiaalne riitus „tee pakkumine külalistele”), serveeritakse ametlikel vastuvõttudel ja ärikohtumistel.“( Greenfield) „Kuid ekslik on arvata, et tee on alati olnud selline, nagu meie teda tunneme: tuhandeid aastaid on hiinlased katsetanud erinevaid tee lehe töötlemise ja tee keetmise meetodeid. Alguses värskeid tee lehti lihtsalt keedeti. Ajaloolises traktaadis „Jin dünastia lugu” on öeldud: „U kuningriigi elanikud keedavad tee lehti ja kutsuvad seda aromaatseks pudruks”.
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...
- > Maaema (viljakus) Keelud: ei tohi haavata maad, ei tohi asjata rohtu kakkuda, kuuma vett ega supivahtu ei tohtinud maha kallata, Suurel Reedel ei tohi maad kaevata ega oksi, lehti murda ; 25 märts e PaastuMaarja(Maaema) päev- naised jõid punast veini, jõhvikamahl, kääbused/kääbas (1 sugu) härjapõlvlased(habemega, tujutsevad, sepatöö, 2 sugu, kärnkonn, sipelgad) - maa-alused uuestisünni riitus ( Maa alla panek ja veest välja võtmine) Riituste vägi/ohverdused: koha valik ohvrina: suhkur, leib, vesi, viin, süsi nurgakivid 1. palk sarikas katus esimene tuli (esimese tule tegemine) Tuli: tuli on kodu hoidja tuli kui seotus viljausega lahke naine vastandlik olemus mida tuleb välja meelitada( kivide toksimine) pühade ajal tule tegemine
tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomism-e, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. Uku Masing on defineerinud: m on primitiivse (usundi)teaduse hüpotees ja tema iseloom tuleneb ürginimese mõtlemisest. (2) Religiooni komponent kui riituse loomulik kaaslane – püha sõna püha toimingu juures. M ja riitus on tekkinud usundis enam-vähem ühel ja samal ajal, nad on tihedalt põimunud ja täiendavad teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? sakraalne – mõiste “püha” sünonüüm
astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest. Men-an-Tol; Cornwall, Inglismaa- kaks pulka ja auk (initsatsiooniriitus- täiskasvanuks saamise või elumuutusega seotud riitus (rebaste ristimine)) Carnac, Prantsusmaa- menhiri põld, suured kiviread kõrvuti ja lõpus üks kiviring Puudub informatsioon, miks need kivid seal nii on. Kermario dolmen- Osad kivid on teiste peale tõstetud , haudehitised Kividest ringid- kromlehh Dromberg; kromlehh, Iirimaa Sonehenge u. 3000 e.Kr- 56 süvendit ja vallikraav I etapp- süvendid jne II etapp Püstised postid ja mõned megaliidid III Triliidid- kolmikkivid, kiviringid, altarikivi ja lähenemise avenüü/allee
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse ...
Emilie Durkheim uskus, et sotsiaalse regulatsiooni puudus on kõige levinum perifeerias. ELU LAVA JA RIITUSTE LÄBIMINE Identiteet on muutmatu. Ühiskonnad võivad kihistuda vanuse järgi, näiteks kohustuste alusel. Kõik ühiskonnad käsitlevad erinevalt ühest elu etappist teise jõudmist. Mõnes ühiskonnas on selle jaoks erinevad riitused. Kõige olulisemaks peetakse täiskasvanuks saamist. Mõnes ühiskonnas võib täiskasvanuks saamise riitus olla valulik, näiteks tatoveering. Need riitused on suhteliselt ranged, kuna see peaks näitama kui range on sotsiaalne kontroll. Sotsiaalne institutsioon süsteem, mis koosneb sotsiaalsest kapitalist, võimusuhetest ja reeglitest. Ühiskond eksisteerib oma institutsioonide kaudu. THE HOUSEHOLD Väikseim osake sotsiaalantropoloogias on suhe kahe isiku vahel. Kui uurija jõuab uuritavasse
väljamõeldis. Maade avastamisega müütide arv kasvas. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. Ritualistlik suund: Cambridge'i koolkond, keskseks eeskujuks James G. Frazer ja Jane E. Harrisson. Nende põhimõte oli, et müüt on riituse toime sõnaline vaste ja seega pole müüti ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse. Psühhoanalüütiline: Otto Rank, Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Uurib müütide ja unenägude seoseid, ning nende projektsiooni. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline müüdikäsitlus kohaselt on müüdid erinevate loodusnähtuste seletus.