Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Rootorpump- Rootorpumbad on positiivse töömahuga pumbad, kus iga pöördega liigutatakse kindle kogus vedelikku. Nad on isetäituvad ja tagavad peaaegu püsiva vooluhulga, olenemata rõhust. Rootorid liiguvad üksteise suhtes nii, et ruumala muutudes, imemisjõud sikutab ainet pumba korpusesse ja surutakse teiselt poolt välja. Pöörlevate ja statsionaarsete osade vahel on väga väikesed vahed, et minimeerida lekkeid väljavoolu poolelt sisseimemise poolele. Suurematel kiirustel töötamisel on vastuvõtlik erosioonile ja
PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Mehaanikainstituut Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: Survetõstepumpade valik Koostas Eaki-73 Tallinn 2014 Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: survetõstepumpade valik Pumplas on kaheasmeline töögraafik.Öösel töötab üks pump : vajalik Q1, päeval töötavad kaks pumpa: vajalikQ1+2 .Tulekahju olukorras vooluhulk suureneb 30l/s. Valida pumbad ning kontrollida
ÜLESANDED PUMBAD JA VENTILAATORID Ülesanne 1 , imemiskõrgus 5,5m ja toru läbimõõt 100mm. Lähteandmed: Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 2 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 10m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur Lähteandmed: L=10m =0,025 Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus: Et pumbas ei tekiks kavitatsiooni (nähtus, kus ve...
Vaakum- Sagedus Tootlikkus Võimsus Manomeeter Vaakummeeter Manomeeter meeter n (1/s) Q (m3/s) Ne (kW) (kgf*cm-2) mmHg Pa Pa 24,98 0,000325 0,15 0,4 60 39226,6 7999,3 24,98 0,000357 0,15 0,35 100 34323,275 13332,2 24,98 0,000204 0,15 0,2 175 19613,3 23331,4 24,98 0,000192 0,15 0,24 140 23535,96 18665,1 24,98 0,000363 0,15 0,39 40 38245,9 5332,9 21,58 0,000293 0,12 0,26 30 25497,3 3999,7 21,58 0,000256 0,12 0,26 45 25497,3 5999,5 21,58 0,000276 0,12 0,29 10 28439,3 1333,2 21,58 0,000169 0,12 0,27 10 26477,96 1333,2 21,58 0,000258 ...
Pumbad ja ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: survetõstepumpade valik Üliõpilane: Matrikli nr: Rühm: Tallinnas 2011 Pumplas on kaheastmeline töögraafik. Öösel töötab üks pump: vajalik Q1 = 50 l/s , päeval töötavad kaks pumpa: vajalik Q2 = 135 l/s . Kahjutule olukorras vooluhulk suureneb 30 l/s . Valida pumbad ning kontrollida pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O . Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööppeatorusse, millede pikkus l = 1500 m . Torude materjal on teras, karedus = 0,5 mm . Pumpade staatiline tõstekõrgus Hst = 18 m . Lähteandmed Qöö 50 l/s Qpäev1+2 135 l/s
Sinu Kool Sinu Eriala/Klass Sinu Nimi SOOJUSPUMBAD Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Pärnu 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad...............................
vedelikule mõjuvast rõhust.) · Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline)
Kõik klapid paiknevad klapikarbis.Pumba survepoolses osas läbib vedelik õhupaagi mille ülessanne on ühtlustada väljavoolava vee survet.Pumba eelised:kolvpumbad annavad vedelikule suure surve,neid pole vaja enne vedelikuga käivitamist täita ja nad on töökindlad.Tekitavad sissevoolu torus hõrenduse, mis võimaldab vett võtta 6,7m madalamalt pumbast.Miinused:Pumbad keerulise ehitusega, klapid nõuavad pidevat hooldust ja pumbad ei võimalda prügisisaldusega vett.Pumpi kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpades, kus on vaja suurt imamisvõimet (IMG611) 2)Tsenrfifukaalpump-teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil.Teo kujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas.Sissevoolutoru siseneb kere tsentrisse välja volutooru on ääres,kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist äärte poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhuall väljavoolutorusse
2) Pump koos pumba ajamiga 3) Süsteemi kaitseseadmed(kaitseklapp) 4) Reguleerimis seadmed võlli liikumis kiiruse ja õlirõhu 5) Juhtimisseadmed silindri juhtimiseks 6) Hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks 7) Süsteemi abi seadmed (filter ja torustik) Hammasratas pump See on pump mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpi kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klasifikatsioon Välishambumisega pumbad ja neid saab omakorda liigitada 1) Kahe hammasrattalised pumbad 2) Mitme hammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1) Eraldussektoriga pumbad 2) Rootor pumbad Pumba tööpõhimõte Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks, sisselaske pool ja surve pool. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik hamba vahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse surve torusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt surve poolelt hambavahest välja on sealsetesse
4. Pumbal lastakse töötada kuni katseklaasi on kogunenud 100Cm³ 5. mõõdetakse kütuse kogus kas kaaluliselt või mahuliselt 6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5% 0-seisundi regulleerimine ja kontroll Teostame alljärgnevalt: 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2. Käivituskang pannakse asendisse STOPP 3. Käsikangiga pumpame KKP kõik pumbad järiekorras läbi. Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on märk sellest, et pump ei seisa 0 asendis Reguleerida tuleb neid pumpi millised oli raske pumbata, selleks keerame lahti kütuset kahvel – hoova kruvi ja nihutame kahvel – hooba ja pöörame plunzeri 0 – asendisse,
mitmesuguste kovalentsete sidemetega 9. Mis on membraanipotentsiaal? Laengute tasakaalustumatus kahel pool membraani 10. Milline on rakkudes enamasti membr.pot-i väärtus? Enamasti negatiivne. Loomsetes rakkudes ~ - 60mV, taimedes ~ -100 kuni -120 mV (muutuva suurusega) 11. Kuidas jaotatakse passiivse/aktiivse transpordi valgud? Passiivne: · Kanalivalgud · Kandjavalgud Aktiivne: · Pumbad : P-klassi pumbad (lokaliseerunud plasmalemmis, koostises sageli kaks valku üks viib transporti läbi ja teine reguleerib selle kiirust) Näiteks : H+-ATPaas; K+/Na+-ATPaas; Ca2+- ATPaas V-klassi pumbad (seotud vesiikulite membraanidega, pumpavad ainult prootoneid! tsütosoolist vesiikuli sisse) Esinevad Golgi
põhjustavad energiakadusid ja mis liidetakse hõõrdetakistuse energiakadudele. Selliseid energiakuluallikaid nimetatakse kohttakistusteks ja sellest põhjustatud survekadu kohtsurvekaoks Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil
Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku voolu erienergia on voolu pikkusel konstsntne E1 = E2 .. Reaalvedeliku voolamisel see nii ei ole ja Bernoulli võrrand saab kuju E1 = E2 + h (t) , kus h(t ) on survekadu., mis mõõdab voolutakistuste ületamiseks kulunud energiat. Seda Bernoulli võrrandit loetakse hüdrodünaamika põhivõrrandiks , mille abil saab lahendada enamiku voolamisega seotud probleeme . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. Hüdraulilisteks masinateks nimetatakse selliseid masinaid, milles põhiliseks töötavaks kehaks on vedelik. Hüdrauliliste masinate ehitus ja töö põhineb hüdrodünaamikal. Olenevalt masinas toimuva energeetilise protsessi iseloomust ja masina kasutamise otstarbest ,liigitatakse hüdraulilised masinad kahte suurde gruppi: hüdraulilised mootorid (hüdromootorid ) ja pumbad. Hüdromootoreid kasutatakse selleks ,et muundada vedeliku voolu
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) ,
Pump koos pumbaajamiga. 3. Süsteemi kaitseseaded(kaitseklapp näiteks) 4. Reguleerimisseaded kolvi liikumise kiiruse ja õlirõhu reguleerimiseks. Juhtimisseadmed hüdroajami silindri juhtimiseks 1.Hüdrosilinder mehhaanilise energia saamiseks. 2.Süsteemi abiseadmed, filter ja torustik Hammasrataspump See on pump, mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpasid kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klassifikatsioon. Välishambumisega pumbad, neid saab omakorda liigitada. 1. Kahehammasrattalised pumbad 2.Mitmehammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1.eraldussektoriga pumbad 2. Rootorpumbad. Pumba tööpõhimõte: Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks. Sisselaskepool ja survepool Hammasratta pöörlemisel satub vedelik hambavahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse survetorusse. Selleks et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid.
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
Tere meie raha uus, kõigil lastel rõõmus meel. Olen euroga nii tuus, varsti saan ma eurot veel. Rõõmsalt siia vantsime, 5B on tantsuhoos. Euro rõõmuks tantsime, tervitame eurot koos. + - TUULEEN. USA,Taani,Saksamaa, Ehitamine kallis.1 tuulik üle milj. Holland-taastuv energia. Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole. vähene võimsus, peab salvestama(selleks, kui tuult pole), võtab palju ruumi, PÄIKESEEN. USA,Itaalia,Prantsusm., suured maaalad,CdS-mürgine, Austraalia, Saksam., ehitamine keerukas,kallis,tuleb salvest. India,Hiina.Keskkonna- (kui energi...
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. 1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas,
· Sette moodustamine · Kasutajasõbralikkus · Vastavus ökoloogia nõutele · Hind ja kättesadavus 11. Hüdropumbad. Pumpadele esitatavad nõuded. Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad · · Pumpadele esitatavad nõuded>
õhukindlad. Et õhku rõhualla panna peab olema viis kuidas õhku kinni hoida, selleks kasutatakse metallist hoidlaid ning ventiili. Õhu kambrid on metallist kuna metall on väga tugev ning paindub enneb katki minekut. Ventiili ülesanne on aga õhku ühtepidi sisse lasta ja teisipidi jooksmist kinni hoida. Inimesed pole nii tugevad, et puhuda suuremat rõhku kui üks õhupall on võimeline hoidma. Selleks lahenduseks on leiutatud pumbad. Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi kui ka teisi. Kõikidel on üks ja sama sarnasus. Nad pumpavad õhku, läbi ventiili, mahutisse. Õhk ei pea alati olema 21% hapniku ning 78% lämmastiku. Võib olla ka puhas heelium või muud sorti gaas. Peab olema teadlik sellest, et gaasid erinevad, näiteks heelium on kergem kui õhk ning xenon on raskem. Seega kui pumbata 10l õhku mahutisse siis on mahuti rõhk
ühendatud otse rooliballeriga. Pumbajaam annab õli läbi solenoidklapiga juhitavast hüdrojagajast, ühele poole labasid või teisele poole labasid. Õli läbib enne hüdromootorisse sisenemist lukkklapi, mis sõltuvalt õli sisseandmis suunast laseb õli sisse ühelt poolt ja samal ajal laseb välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud solenoidklappidega, mida juhitatakse normaalolukorras läbi sillas oleva juhtpuldi. Pump asub sukeldatult õlitangis. Tank on jagatud kaheks kambriks, üks kamber kummalegi pumbale. Igas kambris on madala õlitaseme indikaator.
12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 56 võimsat plahvatust, üks neist tuumaplahvatus, mille tagajärjel paiskusid imepisikesed ja mürgised radioaktiivsed ained molekulaarses struktuuris atmosfääri laiali. Kahjude ulatus
efektiivkäigu määramine elektroonika abil Ajastusmuhviga rivipump Pumba efektiivtakti alguse määramiseks elektroonika abil Paindlikum ei sõltu ainult pöörlemiskiirusest vaid ka koormusest, temperatuurist, reziimist Alati elektrooniliselt juhitav Tagasiside pihustinõela avanemisandurilt Aksiaalkolbidega jaoturpump Kõige laialdasemalt kasutatav kõrgsurvepump sõiduautode diiselmootoritel. Pihusti rõhk kuni 1900 bar'i. Kompaktne. Odav. Muhviga juhitavad pumbad Mehaanilise regulaatoriga Elektroonilise regulaatoriga Kõrgsurve elektromagnetklapiga juhitavad pumbad Elektrooniliselt juhitavad Kõrgsurveväljundid tähistatakse tähtedega A, B, C, D jne. vastavalt tööjärjekorrale. Näiteks tööjärjekorraga 1-3-4-2 on pumba väljundid ühendatud vastavalt: A-1, B-3, C-4 ja D-2 Pumba määrimine diislikütusega vee-eraldaja vajalikkus. Kütuse etteandepump Labapump Peab tagama piisava tootlikkuse mootori toitmiseks, pumba
Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate torude vooluhulgad võivad olla erinevad. 31. Pumpade liigituse printsiibid, pumba tööparameetrid, mis on pumba tõstekõrgus? Pumpasid liigitatakse kasutusala järgi, energiallika järgi ja tööpõhimõtte järgi. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse pumbad kaheks dünaamilisteks pumpadeks ja mahtpumpadeks. Pumba tööparameetriteks on tootlikkus, tõstekõrgus, võimsus, kasutegur, kavitatsioonivaru ehk max 4 lubatav vaakum ja tööorgani liikumissagedus. Pumba tõstekõrgus on pumba poolt tekitatav surve. 32. Pumba kasuliku võimsuse arvutusvalem ja täiskasuteguri mõiste. Täiskasutegur on kasuliku võimsuse suhe pumba võimsusesse
39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43. Paadiseade, erinevat tüüpi paadi veeskamise vahendite töö kirjeldus. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. 47. Laeva süsteemide elemendid: ühendused, ventiilid, armatuur, pumbad. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid. 49. Trümmi-, ballasti-, õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Otstarve, kirjeldus. 50. Tuletõrje-, mikrokliima- ja sanitaarsüsteemid. Märkus: Igas piletis on kaks küsimust ja üks ülesanne. Koostanud Kapten Rein Raudsalu.
-hoone küttesüsteem on korralikult vveega täidetud ja maonmeeter näitab õiget rõhku -kaitseklapid on töökorras -ühendused ei leki 6. Mida tuleb kindlasti kontrollida veest tühjakslastud soojussõlme juures selle taastäitmise korral? - Tühjendus ventiilid oleksid suletud - Pumpade kuivaks jäämine on välistatud - (temp, rõhu jälgimine) 7. Mida tuleb jälgida 2 paralleelühendusega pumba (1 on reservis) töö juures? Kuna pumbad töötavad korda mööda tuleks jälgida, et momendil peatatud pump tuleb süsteemist eraldada tema kaudu vee ringlemise vältimiseks. Suve ajal ei tohi lasta kuivaks- tuleks lühiajaliselt käivitada süsteem 8. Küttesüsteemi paisumisnõuga ühenduses olev kaitseklapp rakendub s.o. kaitseklapist tuleb vett millised on võimalikud põhjused? -soojussõlme ühendused lekivad -soojusvaheti lekib väljaspoole 9
Juhtimis seadmete liikumissuunad ja neile rakendatavad jõud olgu loogilised . Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada . Juhitööasend Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased . Hüdraulika Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise.
varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem. - Kõrgsurve kütusesüsteemideks. Madalasurve kütusesüsteem on laeva diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis on ettenähtud kütuse punkerdamiseks, hoiustamiseks, kütuse ettevalmistamiseks ja etteandeks kõrgrõhu süsteemi. Madalrõhu süsteemi moodustavad: tsisternid (tankid), filtrid, pumbad, segistid, separaatorid, homogenisaator, kütusesoojendid ja kütusetorustik. Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump-pihusteid kus
löök.Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja fluidumile juurde anda energiat (tekitada liikumapanev jõud) liikumapanev jõud kulub fluidumi mehaanilise energia suurendamiseks, mis omakorda läheb rõhu, kiiruse või kõrguse suurendamiseks Pumbad, pumpade tööparameetrid Pumbad – hüdraulilised masinad, mis muundavad ajami mehaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Vedeliku rõhkude vahe tõttu pumbas ja torustikus toimub vedeliku transport. Pumba tööd iseloomustavad parameetrid on järgmised: • tootlikkus Q s.o. pumpa ajaühikus läbiva vedeliku maht, m3 /s,
väljundis saadava liikumiskiiruse stabiilsust. Mida suurem on vedeliku tihedus seda väiksem on voolamiskiirus. 15. Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised? Pumbas muudetakse pumba ajami poolt tema käitamiseks kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Enamlevinud on nn mahulised pumbad. Mahulise pumba puhul saavutatakse vedeliku vool läbi pumba tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi ruumala suurenedes täitub tööruum vedelikuga ja tema vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Rõhk tekib vedelikus alles siis, kui vedelik kohtab oma teel voolu takistust, mis avaldab talle survet
17.Voolava vedeliku mehaanilise energia ligid ja nende omavahelised seosed. 18.Kuidas mõjutab rõhkude vahe vedeliku voolus tema voolamise tingimusi? 19.Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised. Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad 20
Veekadu veehoidlast ·Wk = Wf + Wa Veekadu veehoidlast Wk on filtratsiooni- ja aurumiskao summa Veekadu veehoidlast ·Ööpäevane aurumiskadu m3, kus Ak on veehoidla keskmine pindala aurumisperioodi kestel m2, Zv aasta jooksul veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m. ·Ligikaudse filtratsioonivooluhulga läbi pinnaspaisu ja selle alt m3/d, kus A on veehoidla pindala m2, H vee sügavus paisu ees m ning L kaugus veepeegli pinnakeskmest paisu alumise servani m. ·Arvutuseelsetes mõttekäikudes võib filtratsioonikaoks veehoidlast võtta: heade hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul (pais ja selle aluspinnas vett halvasti läbilaskev)
1. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on GPI-ankur? ! 1. Transmembranaalsetel valkudel on hüdrofoobsetest aminohapetest koosnev ala, mis võimaldab seostuda lipiidse kaksikkihi hüdrofoobse sisemusega. Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid...
Lekkivad kanalid (leak channels) Retseptorvalgud. 11. ATP pumpade klassifikatsioon ja erinevused. ATP-pumbad on transmembraansed valgud, mis viivad erinevaid ioone vastu nende kondensatsioonigradiente. ATP-aasid kasutavad transpordiks ATP energiat. ei moodusta poore, vaid ioonide liikumine läbi konformatsiooniliste muutuste. Põhjustavad elektrokeemilise gradiendi ja membraanipotensiaali tekke. 4 klassi: P-klassi pumbad: H+ pump taimede, seente, bakterite rakumembraanis; Na +/K+ pump kõrgemate eukarüootide rakumembraanis; H+/K+ pump imetajate kõhu telje-rakumembraanis; Ca2+ pump kõikide eukarüootide rakumembraanides. V-klassi prootonipumbad: taimede, pärmi, teiste seente vakuolaarsetes membraanides; loomarakkude endosomaalsetes ja lüsosomaalsetes membraanides; osteoklastide (teatud tüüpi luurakk) ja mõnede neerutorukeste rakkude plasmamembraanides.
hoonetesse. Äravoolutorud reovee juhtimiseks neelust püstikuni Püstikud. On ventileeritud ning jõuab katusele välja. Gaas väljub sealtkaudu! Kui sealt gaas ei välju, hakkab see tuppa tungima. Hooneväljund püstikust esimese vaatluskaevuni. Rõhkne toru. Sellele paigutatakse ka kaitseelemente. Nt tagasivoolu-/tagasilöögiklapp Õuevõrk Pumbad reovee ülepumpamiseks, kus vajalik Tootmisreovee süsteem tehastest (võrke võib olla üks või mitu). Üht vett peab puhastama üht moodi ja teist teistmoodi, aga lõpuks juhtitakse need ikka kokku. Sademeveekanalisatsioon vee ärajuhtimiseks lamekatustelt Väliskanalisatsiooni võrk Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem sõltub paljudest teguritest, milledest olulisemad on: Reljeef reovesi püütakse ära juhtida isevoolselt, et vähe peaks pumpama. Eriti
asünkroonsete mootorite, sünkroonsete elektrimasinate, alavoolu elektrimasinate generaatorite, kõrgsagedusgeneraatorite tõstukelektrimagnetite, trafode ja keevitustrafode remonti. Samuti teostatakse töötavate rootormasinate ja mehhaaniliste konstruktsioonide vibratsiooni mõõtmist ja analüüsi nende tehnilise seisukorra kontrolli ja diagnostika eesmärgil vastavalt rahvusvahelise standardi ISO-10816 soovitustele. Nimetatud kontrollimisele kuuluvad elektrimootorid, pumbad, ventilaatorid, suitsutõmburid, kompressorid, turbiinid, generaatorid nende ekspluatatsiooni protsessis erinevates tööstusharudes. Teostatakse vajalikke mõõtmisi ja arvestusi mehhanismide rootorite dünaamilise balansseerimise teostamiseks nende paigalduskohtades, ekspluatatsioonireziimides. OÜ Elektrimootorid Kvissentali tee 1a, Tartu e-post: [email protected] kodulehekülg: www.elektrimootorid.ee Elektrimootorid: Anti Säde telefon: (+372) 7402404 GSM: (+372) 5094016
Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada . Juhitööasend Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased . Hüdraulika Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Energia muundumine Kütuses olev keemiline energia muudetakse tema põlemisel silindris, mehaaniliseks tööks. Põlemine on keemiline reaktsioon, kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga. Selle tulemusena gaasid kuumenevad ja paisuvad ning mootori osade kaudu muudetakse energia pöörlevaks liikumiseks
Inimese sõltuvus tehnoloogiast Ühel õhtul sel talvel olin kodus, ning siis juhtus midagi, mida Kakumäel juhtub liigagi tihti- elekter läks mitmeks tunniks ära. Kuna polnud elektrit, oli raske leida endale tegevust. Ning siis hakkasin mõtlema selle üle, kuivõrd me tegelikult kaasaegsest tehnoloogiast sõltume. Hommikul me ärkame äratuskella peale üles, peseme end veega, mille elektril töötavad pumbad on meile pumbanud, kanname riideid, mis on vabrikutes masinatega toodetud, sõidame autode ja bussidega. Me vaatame telekat ja kasutame arvutit ning internetti, telefone ja kümneid muid asju. Ma ei hakka isegi rääkima tehnoloogia teenetest meditsiini osas. Kui mõni neist asjadest mingil põhjusel ei tööta, on tihtipeale meie tuju ning vahest isegi terve päev rikutud. Olgem ausad: enamus meile igapäevaselt tuntud vidinatest on leiutatud inimese
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
MOLEKULAARMOOTORID 1) Motoorsete valkude (=molekulaarmootorite) mõiste, funktsioneerimise põhimõte, esindajad ja molekuli ehitus. Motoorsed valgud e. mootorvalgud - valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koo...
232Th + n valmistatud kütus Surveveereaktor PWR Loviisa TEJ, Soome http://www.nrc.gov/reading-rm/basic-ref/students/reactors.html Surveanum Tuumkütus Aurugeneraator Aeglusti Turbogeneraator Juhtvardad Jahutusreservuaar Soojuskandja, pumbad Kondensaator Kaitsekest 1000 MWe tootmisjäätmed • tuumajaama kõrgaktiivsed jäätmed – 20 m3 (27 t) / a otse jäätmetesse – 3 m3 / a ümbertöötlemine Isoleeritud ja kontrolli all, pikk eluiga – eetiline probleem • söeelektrijaama jäätmed – tuhk 400000 – 600000 t / a, – sh 10 – 100 t U! – heitmed atmosfääri: lendtuhk, gaasid, aurud Isoleerimata ja ei kontrollita Tuumaenergia “käejälg”
võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks. Arvuliselt on staatiline surve pumba imemiskõrguse ja pumbatava vedeliku veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost. Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus,...
Peab regulaarselt hooldama ja tühjendama: imema mahutist välja veepinnale kogunenud õli- või rasvakiht ja põhja kogunenud sete. Pump peab teadma: kasutusala, reovee omadusi; juurdevoolureziimi; jõudlust; tõste- ja imemiskõrgust; võimsust P, kasutegurit, kavitatsioonivaru; Jagunevad: sukelpumbad kompaktpumblates; kuivpaigutuspumbad pumpla on kahe kambriga; Reovett pumbatakse tsentrifugaalpumpadega Pumpla reoveekogumismahuti, pump või pumbad, pumpade väljatõstevarustus, toruarmatuur, avariilase, juhtumis- ja elektriseadmed. Reovee puhastamine: Eesmärk: puhas suubla Reoveepuhastus reoainete kõrvaldamine reoveest (mehaaniliste, bioloogiliste, füüsikalis- keemiliste võtetega). Meetodid: tehnilised, tavapärased, looduslähedased. I aste mehaaniline puhastus; Lahustumatute võõriste (ujuvprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine) Ujuvprahi ja
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust ...
toruliidete, armatuuri aga ka laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tagajärjel koguneva pilsivee parda taha eemaldamine. Veeärastussüsteemide otstarbeks on laevakere vigastuste, torustike avariide, tulekahju kustutamise või mõne muu eriolukorra tõttu laeva sattunud suurte veekoguste eemaldamine. Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid. Pumbad puuduvad, süsteemid on kas alaliselt avatud või rakendatakse töösse armatuuri kaug- või automaatjuhtimise teel. Ballastisüsteemid on ette nähtud merevee võtmiseks ballastitsisternidesse, ümber- ja väljapumpamiseks laeva süvise ning püstuvuse muutmise eesmärgil, kreeni ja diferendi kõrvaldamiseks või vajadusel kuntslikuks tekitamiseks. Ballastvett võetakse ahter- ja vöörpiiki ning parda ja kahekordse põhja vahelistesse ballastveetsisternidesse
Frullato`s võib pilli puhuda ka flöödimängija. LESTHUULIK Lesthuulik on puupuhkpillidel. See on õhuke pillirooplaat. Klarnetil kinnitatakse ta pillitoru külge klambriga. Oboel ja fagotil kinnitub lesthuulik pillitoru külge väikese torukese kaudu. Nende pillide huulikus on kaks vastamisi asetatud pillirooplaati. Õhku läbi trosti puhudes paneb pillimees pillirooplaadikesed võnkuma. Võnkuma hakkab ka õhusammas pillitorus ja pill teebki häält. VASKPUHKPILLIDE VENTIILID, PUMBAD JA KROONID Vaskpuhkpillide torusse ei tehta auke. Siin muudetakse õhusamba pikkust pillitorus sedaviisi, et paigaldatakse pillitorule torupikendeid ehk kroone. Need on erineva pikkusega ja niimoodi muutub ühtlasi ka kogu pillitoru üldpikkus. Et juhtida õhusammas vastavalt muusikapala viisikäikudele ühte või teise torupikendisse, on vaskpuhkpillidele paigaldatud ventiilid või pumbad. Neid avades või sulgedes muudab pillimees õhusamba pikkust ning ühtlasi muutub ka pilli toon
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
