Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tšernobõli tuumaelektrijaam (2)

2 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Tšernobõli tuumaelektrijaam #1 Tšernobõli tuumaelektrijaam #2 Tšernobõli tuumaelektrijaam #3 Tšernobõli tuumaelektrijaam #4 Tšernobõli tuumaelektrijaam #5 Tšernobõli tuumaelektrijaam #6 Tšernobõli tuumaelektrijaam #7 Tšernobõli tuumaelektrijaam #8 Tšernobõli tuumaelektrijaam #9 Tšernobõli tuumaelektrijaam #10 Tšernobõli tuumaelektrijaam #11 Tšernobõli tuumaelektrijaam #12 Tšernobõli tuumaelektrijaam #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katariina777 Õppematerjali autor
Esitlus selle ajaloost+1986 aasta katastroof+radioaktiivsus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Tšernobõli tuumakatastroof

TSERNOBÕLI TUUMAKATASTROOF Tsernobõli tuumaelektrijaam oli tuumaelektrijaam Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982

Füüsika
thumbnail
14
docx

Tšernoboli katastroof

Turbiinidele tehti muudatusi ning oli vaja teha uusi katsetusi. Eelnenud tingimused Plaanitud katsetustele tehti ettevalmistusi 25. aprilli päeval. Energiaploki võimsus oli 1 GW ning reaktori nominaalne soojuslik võimsus 3,2 GW. Katsetuse läbiviimiseks oli vajalik reaktori 700–800 MW-ni vähendatud võimsus. Energiaploki päevane meeskond vähendas reaktori võimsuse 200 MW-ni, aga sel ajal lülitus välja üks Kiievi piirkonna elektrijaam ning elektrivõrgu dispetšer nõudis katsetuse edasilükkamist, sest elektrit oli tarvis õhtuse nõudluse katmiseks. Tuumajaama direktor lükkaski katsetuse edasi. 25. aprillil kell 23:04 lubas Kiievi dispetšer katsetust alustada. Ohutustesti läbiviimine jäi reaktori operaatorite õhtuse vahetuse, mis ei olnud selleks katsetuseks valmistunud, ülesandeks ning katsetuse oluline faas sattus õhtuse ja öise vahetuse vahetusajale. Õhtuse vahetuse meeskonnal oli vähe

Füüsika
thumbnail
7
doc

Tuumareaktorid

e gaasireaktor a või elekter veeris TUUMAELEKTRIJAAM Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö

Füüsika
thumbnail
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

Kokkuvõte Nagu töös on näha on inimeste tegevusel väga karmid tagajärjed. On masendav lugeda ja kirjutada, mida kõike on inimesed oma katsetustega ja muude asjadega põhjustanud, mitte ainult loodusele vaid ka endile. Soovitaksin inimestel elada võimalikult kooskõlas, et mitte ennast tappa. 17 Inimese ökoloogiline jalajälg Lisa Pilt 1 – Kasvuhooneefekt Pilt 2 – Fukushima tuumaelektrijaam 18 Inimese ökoloogiline jalajälg Pilt 3 – Tuumaseen Pilt 4 – radioaktiivsuse mõju lapsele 19 Inimese ökoloogiline jalajälg Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_jalaj%C3%A4lg (05.12.13) http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9107/Mis-on-

Ökoloogia
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (2)

herdulas15 profiilipilt
juhan jaaksaar: ei saa avada:( kuna endal MS office 2003 ja nõutud 2007 MS officiet
21:13 15-10-2009
katsi profiilipilt
Kadi-Mari Värk: täiesti kasutatav.
21:44 18-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun