Tšernobõli tuumaelektrijaam (2)

Tsernobõli tuumaelektrijaam
1970.-2000. aasta
Koostanud: Kadri
Arnover
Juhendaja: Sigrid Kaju
Kose 2009
Tuumaelektrijaama ajalugu
Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis.
Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal.
Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk
1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal.
Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi.
Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal
2000.
Aasta 1982
Septembris toimus 1. energiaplokis avarii.
Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum.
Reaktor parandati ära mõne kuuga.
Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit
parandanud töölised said ülemäära kiiritada.
5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hoolimata.
Aasta 1986
26.-l aprillil leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsernobõli katastroof.
Reaktor kannatas tugevate kõrvamõjude all, mis tõi kaasa aurude
plahvatuse.
Plahvatus rebis reaktoril "kaane" pealt, sellega kaasnes suures
koguses radioaktiivse aine paiskumist õhku, mis segunes omakorda
kuuma grafiidiga (tegemist oli siis mitmeotstarbelise kaitsekuplita
grafiitreaktoriga).
Radioaktiivsete ainete segunemine grafiidiga suurendas
radioaktiivsuse mõju ning lõpuks sulatas enamuse kütusest, mis oli
reaktoris.
Aktiivseid toormaterjale ei hoitud üheski erilises hoiukambris ning õhk
kandis radioaktiivseid osi tuule kaudu edasi.
4. reaktor peale põlengut
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
4. reaktori testimise eesmärk
25. aprilli keskpäeval planeeriti neljas reaktor seisata ülevaatuse
eesmärgil. Otsustati katsetada reaktori turbiini generaatorit, kas see
genereerib piisavalt elektrit, et reaktor ohutus-süsteeme jooksutada,
eriti veepumpasid.
Reaktor vajas vett, et pidevalt ringelda läbi tuuma senikaua kuni
tuumakütust jätkub.
Diisel generaatoreid kasutati , et üles keerata reaktori turbiini
generaator.
Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendas end reaktorist lahti, et siis
keerelda omaenda pöörde impulsi järgi.
Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid (välja lülitatud reziimil) suudavad
pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad.
Test õnnestus eelnevalt teistel reaktoritel.
Saatuslik test
25. aprillil kell 1:23:04 algas eksperiment, turbiinides vajalik aur lülitati
välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid
veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, selle tagajärjel
neutronite imamine jahutajatesse vähenes.
Turbiin ühendas end reaktorist lahti, reaktori tuumas olev aurutase
suurenes ning jahutajad kuumenesid üle.
Kuna jõud suurenes nii palju, siis Xe-135 mürgid hakkasid põlema
kiiremini kui I-135 kõdunes, mis suurendas jällegi jõudu, selle tagajärjel
suurenes Xe-135 põlenguprotsess taaskord ning nii edasi.
Kuna enamus jahutusvarrastest oli eemaldatud, siis polnud enam
midagi, mis saatuslikku katastroofi vältida suutnuks.
Kell 1:23:40 vajutasid operaatorid AZ-5 nuppu, mis käskis reaktori
väljalülitamist, lülitades kõik jahutusvardad sisse tagasi, kaasa arvatud
ka enne manuaalselt välja võetud vardad.
Plahvatus
Jahutusvarraste aeglane sisestusmehhanism ning varraste vigane
disain tegelikult suurendas reaktsiooni tempot.
Selle hetkel hakkasid purunema kütusevardad, mistõttu osad
küttustevarrastest kukkusid kokku jahutusvarrastega. Enam ei olnud
absoluutselt mitte midagi enam teha.
Reaktori jõudlus oli hüpanud 30GW, ligi 10 korda normaalsest, mis
tähendas seda, et kütusevardad hakkasid sulama ja toimus suur auru
plahvatus.
Pärast seda, kui poo, katust oli ära lennanud, suurenes hapniku
sissepääs, suure kuumuse juures oleva reaktorikütuse ning grafiidiga
algas grafiit-tulekaju.
Tuli aitas kaasa radioaktiivse materjali edasikandmist õhus ning
seetõttu ka lähedal olevate piirkondade saastumist.
Radioaktiivse aine levik
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase Mida
Kolmas tase tumedam
Neljas tase punane toon,
Viies tase seda suurem
radioaktiivse
aine saaste.
Aastad 1991, 1996 ja 2000
1991. aasta oktoobris toimus jaama 2. energiaploki masinasaalis
tulekahju, milles hävis osaliselt saali katus ja tugevalt sai kannatada
üks kahest turbogeneraatorist.
Reaktor seaisatati, radioaktiivset ainet välja ei pääsenud.
Peale kahjustuste hindamist otsustati 2. plokk lõplikult sulgeda.
1. energiaplokk suleti 1996. aasta novembris.
Viimane, 3. energiaplokk suleti 15. detsembril 2000-l aastal ametlikul
tseremoonial.
Vaateid tänapäeval jaamale
juhtslaidi teksti laadide
Klõpsake
redigeerimiseks
juhtslaidi teksti laadide redigeer
se Teine tase
olmas tase
Kolmas tase
Neljas tase
Neljas tase
Viies tase
Viies tase
Betoonist sarkofaagi all Vaade Prõpjati linnast
Radioaktiivsus
Radioaktiivsuse avastas 1896. Klõpsake
aastal A. H.juhtslaidi teksti laadide red
Becquerel. Teine tase
Radioaktiivsuse tuntuimad ja
Kolmas tase
kurikuulsaimad rakendused on
Neljas tase
tuumareaktorid ja ­pommid.
Viies tase
Radioaktiivseid elemente tarvitatakse ka
keemilises analüüsis (radiatsioon muudab
uuritavad ained ioonideks, mida on lihtne
elektrivaljaga liigutada ja üksteisest
eristada).
Meditsiinis kasutatkse radioktiivsust
näiteks kilpnäärmevähi avastamiseks.
Kasutatud materjal:
Füüsika õpik 12.-le klassile, Ain Ainsaar
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof
http://wiki.zzz.ee/index.php/Tsernob%C3%B5l
http://en.wikipedia.org/wiki/Chernobyl_Nuclear_Power_Plant
http://
www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2568/III+kursus_R
http://
et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_tuumaelektrijaam