Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FUKUSHIMA KATASTROOF (0)

1 Hindamata
Punktid

Fukushima katastroof
Sisukord
 Kus juhtus?
 Kuna?
 Millepärast?
  Kahjude  ulatus?
 Mõju keskkonnale ja inimestele
Kus juhtus?
 Toimus  Jaapanis  Fukushima 1. 
aatomielektrijaamas.
 Tuumajaam asub Vaikse ookeani 
kaldal  umbes 250 km Tōkyōst põhja 
pool. 
 12 km kaugusel asub Fukushima II 
tuumaelektrijaam .
Kuna?
 Toimus 11. märtsil 2011 aastal.
 Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. 
Millepärast?
 Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri 
skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 
meetri kõrguse hiidlaine ehk  tsunami  Jaapani rannikul. 
 Tuumajaamades on olemas erinevad  tagavara - energiaallikad , et 
elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis 
reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle 
nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik 
enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli  elekter  
kadunud.
  Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 5–6 võimsat plahvatust, 
üks neist tuumaplahvatus, mille tagajärjel paiskusid imepisikesed ja 
mürgised radioaktiivsed ained molekulaarses struktuuris atmosfääri 
laiali.
Kahjude ulatus
 Maav’ rina  ja tsunami tõttu jäid mitu  tuhat  inimest ilma oma elust ja 
kodust.
 Fukushima tuumajaama ümbrus 20 kilomeetri raadiuses endiselt 
saastunud.
 Jaapani elektrienergiavarustuse sõltuvuse kasv imporditud fossiilsetest 
kütustest on järsult kasvanud kuni 62 protsendilt 2010. eelarveaastal. 
88 protsendini 2013. eelarveaastal. 
 Samal perioodil kasvas elektri hind kodutarbijatele 19,4 protsenti ja 
tööstustarbijatele 28,4 protsenti.
Mõju keskkonnale ja inimestele
 Fukushima katastroofi järel on kõige suurem probleem selles, et iga 
päev voolab Vaiksesse ookeani u 400 tonni üliradioaktiivset vett. Lisaks 
tekivad ka uued elemendid.
 Katastroofi ajal saadeti inimesed minema, aga inimestel kellel oli küljes 
liiga palju kiirgust jäeti sinna surema.
 Jaapan ja USA tõstsid pärast Fukushima tuumakatastroofi ohutu 
kiirgustaseme mitu korda kõrgemaks.
 Paljud  suurriigid  niteks Saksamaa sules oma vanimad reaktorid.
Pildid 
Tuumajaamad
Tänan kuulamast!!!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Kus juhtus?
  • Kuna?
  • Millepärast?
  • Kahjude ulatus
  • Mõju keskkonnale ja inimestele
  • Pildid
  • Tänan kuulamast!!!
Vasakule Paremale
FUKUSHIMA KATASTROOF #1 FUKUSHIMA KATASTROOF #2 FUKUSHIMA KATASTROOF #3 FUKUSHIMA KATASTROOF #4 FUKUSHIMA KATASTROOF #5 FUKUSHIMA KATASTROOF #6 FUKUSHIMA KATASTROOF #7 FUKUSHIMA KATASTROOF #8 FUKUSHIMA KATASTROOF #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Geidi001 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Jaapan pärast II maailmasõda
23
docx

Jaapan pärast II maailmasõda

Peruus. Venemaa Kuriilide rannikualadelt evakueeriti 11 000 inimest. 6.2. Minamisanriku Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[7] 6.3. Tuumajaamad Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama suleti. 6.3.1. Fukushima I Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus. Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud. 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbatakse sinna merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest 14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris.

Ajalugu
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

pilvede. Surma sai purske tagajärjel üle 71 000 inimest. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit. Tamborale kuulub küll ajaloolise aja võimsaima vulkaanipurske au, kuid kindlasti pole see nii Maa ajaloos. Tambora ei kuulu niiöelda supervulkaanide hulka, millised paiskavad tegutsema asudes atmosfääri sellised koguses tuhka ja vulkaanilisi gaase, et sel on Maa kliimale väga suur ja pikaaegne mõju.(8) St. Helensi katastroof toimus 1980. aastal 18. mail kell 8:32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum löökaine hävitas metsa 600 km2 suurusel maa-alal. Orgu söötis tohutu mudalaviin. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windy Ridge’i elanikud hukkusid kõik. Teadlased on välja arvutanud, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadine löökaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed

Geoloogia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun