A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas Aug
ka kuningas Karl XI ees, et eesti poiste võimed on hiilgavad. Heinrich Stahl-Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas 1637. aastal esimese eesti grammatika, mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693. aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid (need reeglid, mida meie tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani). Andreas (isa) ja Adrian Virginius(poeg)-1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Anreas Virginius ja tema poeg Adrian; muuhulgas oli see esimene läbinisti eestikeelne raamat; käsikirjaliselt jõuti valmis ka Vana Testamendi tõlkega ja Uue Testamendi põhjaeestikeelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist.
koondusid Toomgildi 2.5 Kirik ja kultuur Katoliku aja kirikukorraldus: pärast vallutust kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja (preester), kes pidi olema oma koguduse hingekarjane preester pidi jagama seitset sakramenti: ristimine, leer e konfirmatsioon e kinnitamine, piht, armulaud, laulatus, preestriks pühitsemine, viimne võidmine; ja ta pidi kogudusele selgeks tegema: Meie isa palve, Ave Maria, kümme käsku kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid kohtadesse, kuhu preestreid ei jätkunud, teenisid vikaarid preestreid määras ja õnnistas ametisse piiskop, kelle vaimuliku hoole alla kuuluv piirkond diötsees, tema ilmaliku võimu alla kuuluv piirkond stift piiskopkonna keskuseks oli piiskoplik peakirik e toomkirik e katedraal, kus istus peapiiskop, toomkiriku
lõppenud nõiaprotsess toimus 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine: Et tugevdada luteri usu mõju, peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Algul oli lootus köstritel, kellelt oodati, et nad õpetaksid maalapsed lugema. Lugemisoskus levis aga ikkagi väga aeglaselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeka oli koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis endale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Soomest pärit rootsi pastori peres. Pere oli väga talurahvasõbralik. Forselius kõneles eesti ja saksa keelt. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja Saksamaa ülikoolis. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrita ja köstrite ettevalmistamiseks. Selle kooli ainsaks õpetajaks oligi Forselius. Õpiajaks oli kaks aastat. Enamik õpilastest olid Tartu lähistelt. Pearõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusele. Lisaks
vaherahu. 1621. a. hõivas Rootsi Riia ja 1625. a. Tartu. 1629. a. sõlmisid Poola ja Rootsi Altmargi rahu, millega Liivimaa, v.a. saared läksid Rootsile. Rootsi sõdis Taaniga Saaremaa pärast, mille Brömsebro rahuga endale sai algas Rootsi aeg. Rootsi aeg (1629-1721) Põhjasõda (1700-1721) Poola (August II Tugev), Taani (Frederik IV)ja Venemaa (Peeter I)olid vastu Rootsi võimule Läänemerel. Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi polnud kõige paremas olukorras: 1695.- 1697. a. tabas näljahäda ning Karl XI suri ja troonile tõusis 15-aastane Karl XII, kes polnud veel nii kogenud. 1699. a. sõlmisid Taani, Venemaa ja Poola liidu Rootsi vastu. Sõja algus sõda algas ööl vastu 12. veebruaril 1700. a., kui Saksi väed ründasid Riia linna. Sakslased asusid pikale ja edutule piiramisele. Sama aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, aga sõlmisid varsti rahu. Sügisel tulid venelased Narva. Linna hakati pommitama ja rüüstama
a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. Põhjasõda (KARL XII ja PEETER I) Kristjan Kelchi kroonika. Põhjasõda on pöördepunktiks meie ajaloos. Eesti ala läheb Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu. Sõja ajendiks sai kokkulepe, mis sõlmiti vahetult enne sõda aastatel 1698- 99, Saksi-Poola, Taani ja Venemaa vahel luuakse kolmikliit, Rootsi-vastane unioon. Sõja avasündmuseks on Saksi vägede jõudmine Riia alla 12.02.1700. Järgmiseks suuremaks aktsiooniks on Taani vägede tungimine Norra aladele (Rootsi omand). 19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20
Liivimaal toimus esimene adramaa revisjon 1715. Järgmised: 1721-1725, 1731, 1738, 1744, 1757-58. Saaremaal: 1716, 1731, 1738, 1744, 1750, 1756. Osa revisjone on publitseeritud. Paljud on ka internetti jõudnud. Teine oluline allikagrupp on hingerevisjonid, mida peeti esimest korda siinsel alal 1782. aastal. Neid viidi läbi nii Eesti-, Liivi- kui Saaremaal. Tegemist oli ülevenemaalise revisjoniga. Peeter I võttis Vene riiki moderniseerima asudes paljuski eeskuju Rootsist. Seal oli juba 1630. aastatel sisse seatud pearahamaks, mida koguti üle riigi. Peeter I nägi, et see on hea võimalus ka tema riigi jaoks. 1725. aastal koguti Vene riigi esimene pearahamaks/hingemaks, mida maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem). Hiljem hakatati ka naisi kirja panema ning maksustama. 1782. aastal otsustati, et hingerevisjonid peavad toimuma ka 1 Läänemereprovintsides
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4
Kõik kommentaarid