Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 (0)

Meie pere elu ja saatus aastatel 1695 -1711
Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood.
Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama . See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda.
Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad olid sõjavägede majutus - ja küüdikohustused. Juba 1700. aastal toimus siin-seal ka talurahvarahutusi. Enamasti keelduti koormistest ja vahel rööviti ka mõisa vara. Rohkem toimus sellised vastuhakke Kagu-Eestis, kust oli juba varem pagetud Venemaale, aga meid see ei puudutanud.
Eesti talupoegi ja nii ka minu meest püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Mööda maad liikusid sõdurite salgad mõne ohvitseri juhtimisel, kes sageli pettuse või vägivallaga talupoegi Rootsi väkke sundisid. Samas paljud eestlased nii ka minu mees läksid vabatahtlikult sõjaväkke, selleks, et nõnda sai vabaneda mõisakoormisest. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus küll vanade püssiloksude ja venelastelt võetud mõõkadega. Siiski ilmutasid talupojad tähelepanuväärset võitlusvaimu. Nii tõstis Tartu komandant 1704.aastal esile kahe maamiilitsapataljoni vaprust linna kaitsmisel. Ligikaudsete arvestuste järgi võeti Põhjasõja ajal Rootsi vägedesse umbes 15 000 eestlast, kellest mõnigi tõusis ohvitseriks ja selleks oli võimalus ka minu mehel.
Põhjasõja periood ei ole just kõige rõõmsameelsem periood olnud. Palju kannatusi nii lastele, naistele ja ka meestele. Küüditamistest õnneks me saime päästetud. Kurb, et selliseid asju on üldse juhtunud.