ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama. Skoop (ulatus)- kõigi toodete, teenuste ja tulemite summa, mida projekt peab tagama. Kvaliteet- näitab, kui hästi teatud sisemiste karakterisikute kogum rahuldab nõudeid. Projektijuhtimise protsessirühm (Project management process group) – PMBOK Guide’is kirjeldatud projektijuhtimise protsesside loogiline rühmitus. Need viis protsessirühma on vajalikud igas projektis, neil on selged sõltuvused ja neid peab täitma üksteise järel samas järjekorras iga projekti korral, sõltumata rakendusvaldkonnast või rakendatava projekti elutsükli spetsiifikast. PMBOK projektijuhtimise protsessirühmad: Algatamine- määratleb ja kinnitab projekti või projekti faasi. Planeerimine- määratleb ja täpsustab eesmärke ning kavandab tegevusi eesmärkide saavutamiseks.
Õpitavus Päritav või treenitav? Keskendu juhtimisele, mitte juhtidele Juhtimist saab õppida iga päev Juhtimisoskused on arendatavad 7 Oskused protsessiti Kommunikatsioon (oskus kuulata, ...) Organisatoorsed oskused (planeerimine, eesmärkide püstitamine, ...) Meeskonna ehitamine Juhtimine Oskused raskustes (stressitaluvus, ...) Tehnilised oskused 8 USA Project Manager'id kõige vähem levinud omadused: karismaatiline isiksus efektiivne organisatsioonisisene poliitik tehniline ekspert kõrgel tasemel administratiivsed oskused 9 Kokkuvõte Edukaid projekte juhivad indiviidid... kellel on tehnilisi ja juhtimisalaseid teadmisi ... parim PM ei ole mitte kõige pädevam tehnikainimene ega ka mitte mingi intrigeeriv tegelane, kellel on lihtsalt õiged kontaktid
Grete Jakobson Katriin Mats TH1 JUHTIMISTEOREETIK HENRI FAYOL Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. KLASSIKALISE ADMINISTREERIMISE KOOLKOND..........................................6 1.1. Koolkonna olemus ja Fayoli teooria administratiivsest koolkonnast.....................6 1.2 Üldjuhtimise ja projektijuhtimise erinevused ning sarnasused...............................8 2. HENRI FAYOL...........................................................................................................10 2.1. Elulugu, viis juhtimise printsiipi ja 7 juhi omadust..................................................10 2.2. Henri Fayoli 14 juhtimise põhimõtet....................................................................13 3. FAYOLI JA TAYLORI TEOORIATE VÕRDLUS..................................................
.17 Kasutatud materjalid……………………………………………………………………………..18 2 SISSEJUHATUS Antud referaat püüab selgitada projektijuhi isikuomaduste mõju tema tehnilise kompetentsi elementidele ja seeläbi ka projektile endale. Projektijuhi kompetentsus koosneb kolmest kompetentsist: tehniline, käitumuslik ja kontekstuaalne. Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal. Algis Perens toob oma raamatus “Projektijuhtimine” välja 8 tähtsat projektijuhi isiksuse omadust: 1
Projekti edukaks läbiviimiseks kaasatakse vähemalt 3000 euro ulatuses muid ressursse, mille hulka kuuluvad sobiva platvormi ostmine, laoruumi rent, e-poe serverihalduse kulud. Lisaks peab laos olema piisavalt ressursse klientide tellimuste pakendamiseks. Projekti teostusfaasi perioodiks on 3 kuud ehk 01.02.2018-02.05.2018 (vt Tabel 1). Tabel 1. Projekti teostus periood (Autorite koostatud) Veebruar Tegevustiku planeerimine ning eesmärkide seadmine. Sobiva laopinna leidmine. Märts Sobiva rätseplahenduse leidmine e–poe tarbeks. Koostööpartnerite leidmine. Lisaks lepingud nii maksekeskustega kui ka transportfirmadega.
.................................................................................................................................... 8 Mõisted.............................................................................................................................................................. 8 Projektide olemus.............................................................................................................................................. 8 Projektijuhtimise vastuolu.................................................................................................................................. 8 Vastuolu kaebusest, et tavaliselt ei jõuta esialgseks tähtajaks valmis.......................................................... 8 Vastuolu kaebusest, et muudatusi tuleb liiga palju ette ................................................................................ 9 Vastuolu kaebusest, et tihti tuleb töid ümber teha .............
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
uuendada? Kas fondil on toetusavaldusteks kindel vorm ja milline see on? Valiku tegemiseks on vaja: 1. Määratleda täpselt oma projekti valdkond ja rahastamise objekt; võrrelda neid võimaliku rahastaja prioriteetide ja valdkondadega; 2. Kontrollida, et taotletav summa ei ületaks rahastaja poolt antud maksimaalselt lubatud toetust. Projekti ettevalmistav, käivitav etapp peab lõppema otsusega projekti plaanimise kohta. PROJEKTI PLANEERIMINE Projekti kavandamine – selgitatakse probleem, püstitatakse eesmärgid, seatakse kaugemad sihid, koostatakse täpne tegevuskava, kirjeldatakse meeskonda, pannakse kokku eelarve, tutvustatakse aruandlust ning tegevustele hinnangu andmist. Probleem ja taust Kavandi koostamine algab probleemi kirjeldamise ja taustinfo andmisega. Ülevaade hetkeseisu kohta, selgitatakse projekti vajalikkus. Õige statistiliste andmete ja faktide valimine.
1. Seleta mõisted: "projekt", "projektijuht" Projekt on ühekordne eesmärgi saavutamiseks vajalike seostatud tööde hulk, mida tehakse erinevates kompetentsi keskustest ja mis on piiratud tähtaja ja eelarvega. Projektijuht on roll, kelle ülesandeks on tagada projekti tööde juhtimine selliselt, et saavutatakse projekti esialgu kokkulepitud eesmärk, esialgu kokkulepitud eelarvega ja tähtajaga 2. Millest lähtub projektijuhtimise probleem? Leidmiseks ja konfliktidiagrammide näiteks koostame pilved järgmistele ebasoovitavatele ilmingutele: · Tavaliselt ei jõua tähtajaks valmis · Muudatusi tuleb liiga palju ette · Tihti tuleb töid ümber teha Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et - me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga töö tegemiseks?
PROJEKTIJUHTIMISE TEEMA – PROJEKTI PLANEERIMISE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2015 Meie muutuvas maailmas tegeletakse aina enam projektidega. Näiteks on olemas ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi ainult projektide planeerimine ja läbiviimine, kuid on ka selliseid organisatsioone, kes tegelevad projektidega vaid aeg- ajalt. Eelkõige, siis kui on vaja lahendada tavatööst erinev ajutine ülesanne, nagu näiteks töötajate atesteerimine, uue osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest
2. Leia näidisprojektist projekti riskide kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti riskid. III Sõnastage projekti definitsioon ja selgitage selle sisu lahti. Projekt on kindla saavutatava eesmärgiga ja kindlaks määratud tulemusega ajutine ülesanne, mis tuleb teostada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Kõik projektid lähtuvad uutest ideedest, projekte on võimalik hinnata ehk tal on mõõdetavad eesmärgid. 1. Too näiteid erinevate projektilaadsete tegevuste kohta. Teeme ära! Jõulud haiglas, Jõulutunnel 2. Leia näidisprojektist need tunnused, mille poolest seda võib projektiks nimetada. Hinda, kui hästi on näidisprojekt projekti reeglite järgi kirjutatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3
Lineaarplaanimine ja optimeerimismudelid. 6.1.Projektijuhtimise olemus ja projektide liigid. Projektijuhtimine on juhtimismeetod, 7.1. Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod mis võimaldab lahendada ettevõtte ees seisvaid keerulisi ülesandeid eesmärgikindlalt ja võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, efekiivselt. Projektijuhtimise kolm olulist edutegurit on *organisatsioon, *inimesed, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande *meetodid. Kui õnnestub leida tasakaal nimetatud kolme eduteguri vahel, tekivad eeldused tingimused: 1)ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist. projekti õnnestumiseks
kättesaadavaks tegemine IS/IT juhte ja nende vastutusi IS/IT juhte ja nende põhivastutusi: · Infosüsteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana.
Küsimus 1 Läbipääsusüsteem sissepääsu ukse juures fikseerib, kes ja mis kell on tööle tulnud või töölt lahkunud. Millise süsteemiliikiga on tegemist? Vali üks: a. Expert System b. Decision Support System c. Management Information System d. Transaction Processing System Küsimus 2 Tegevus "Alternatiivide võrdlemine" on seotud järgmise SLDC etapiga: Vali üks: a. Süsteemi analüüs b. Süsteemi planeerimine ja valik c. Süsteemi teostus ja kasutamine d. Süsteemi disain Küsimus 3 Systems planeerimine ja valik on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Süsteemi piirete ja mahu määramine b. Parima lahenduse soovitamine c. Dokumentatsiooni koostamine d. Nõuete kindlakstegemine e. Vajaduse identifitseerimine Küsimus 4 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik infosüsteemi arendamise haldamiseks. Mis on elutsükli neljas samm? Vali üks: a
kumulatiivse tõenäosuse abil leiame muutuja väärtustele vastava juhuslike arvude intervalli genereerime juhuslike arvude rea või kasutame juhuslike arvude tabelit modelleerime uuritava protsessi 8 3. Prognoosimine Prognoosimise olemus ja liigitused. Prognoose kasutatakse kahel viisil. Esimene võimaldab operatsioonijuhil planeerida süsteemi, teine planeerida süsteemi kasutamist. Süsteemi planeerimine toimub pikaajaliste plaanide abil, mis kajastavad toodete ja teenuste nõudlust, vajalikke tootmisvõimsusi ja seadmete vajadust, tootmisvõimsuste paiknemist. Süsteemi kasutamise planeerimine toimub pikaajaliste plaanide abil, mis kajastavad toodete ja teenuste nõudlust, vajalikke tootmisvõimsusi ja seadmete vajadust, tootmisvõimsuse paiknemist. Süsteemi kasutamise planeerimine hõlmab keskmise kestusega ja lühiajalisi plaane
analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest. Milline turunduse ja tootmise strateegia vastab kõige paremini tarbija unikaalsust arvestavale ärikontseptsioonile? Toodangu kohandamine. Kui IT projekt käivitatakse, siis tuleb luua projekti juhtimise organisatsioon. Kes on projektorganisatsiooni peamised vastutajad? Juhtrühm ja projektijuht. Milline lause on tõene kehtiva EL avalike hangete direktiivi kohta? Tellija ei tohi väljendada eelistust ühel tehnoloogial põhinevatele lahendustele. Milline on hea juhi kirjeldus? Kuulab kaebused ära ja võtab vajalikud meetmed tarvitusele, et tagada koostöö tiimi sees. Milline on parim näide audiovisuaalsete vahendite kasutamisest selleks, et tõsta suhtluse arusaadavaust ja tõhusust? Piltide, video- ja heliklippude kasutamine ettekande ilmekamaks muutmiseks.
· Projektijuhtimine ja projektide portfellihaldus · Dünaamilised võimekused Projekt ja projektijuhtimine Kasutatud Goldratt Institute, Microsoft, Focused Performance, Project Management Institute, Akerman, Lahi jt. materjale. 6.9.2011 6 1 9/6/2011
ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
ettevõtte tuleks juba asutada globaalsena, see tähendab, et koheselt lähtutakse turuna tervest maailmast mitte vaid Eestist, heaks näiteks siinpuhul on Skype. (Rillo et al 2010: 10-11) Teiseks edukaks ärimudeliks tulevikus on väärtusahelate ühendamine nii, et ettevõtte jääb ühenduspaika ehk siis väärtusvõrgustiku loomine. Väärtusahelate ühendamine on näiteks sellise operatsioonisüsteemi loomine, mis võimaldab sellel jooksva tarkvara abil nii projekteerimist, disaini, meelelahutust kui palju muud. Sinna jõudmiseks on vaja osata edukalt ühendada eri distsipliine, kultuure, mõtteviise või muud sellist. Selline tegevus on saanud kindla vormi väärtusvõrgustike arendamise näol. Selleks tuleb kaardistada need väärtusahelad, milles hetkel osaletakse, ja ka need väärtusahelad, milles osalemine oleks tõenäoline ning seejärel tuleks luua eri väärtusahelate vahel siduv võrk, kus võtmerollis on konkreetne ettevõte
Given that the construction industry does not have a particularly good reputation among the public, the first part of this thesis focuses mainly on this problem and its sources. It is the reason why we need new and better business models, like LC and BIM, or even an integration of the two models. Both LC and BIM have been shown to have a profound impact on improving construction processes and therefore, project outcomes, as discussed in the third and the fourth chapters. Different studies and practical experience show that a combination of these originally independent approaches can ensure even better processes. Integrated Project Delivery (IPD), which is discussed in the fifth chapter, is an example of this. In conclusion, a recommendation supported by research is made for improving the Estonian construction industrys performance.
...........................................7 2.2 Toimetamise etapp.............................................................................................................................8 2.2.1 Service Management Functions..................................................................................................8 2.2.2 Management Review..................................................................................................................8 2.2.3 Project Plan Approved Management Review..............................................................................9 2.2.4 Release Readiness Management Review....................................................................................9 2.3 Operatsiooni etapp...........................................................................................................................10 2.3.1 Service Management Functions...........................................................
vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Infosüsteemi üldised eesmärgid
otsustamaks projekti finatseeringute rakendamist, millised on võimalused ning personalivajaduse suurus projektis ja edaspidi. Töölepingute sõlmimisega tegeleb raamatupidaja (ostetud teenusena). Ettevalmistused remondiks (k.a remonditeostusel ja lõpule viimisel) on leida vajalikud töövahendid, ehitusmaterjalid ning korraldada tegevustele tööjaotus. Ajakava jälgimise, vahekontrollide ja menüü juurutamisega tegeleb projektijuht. Menüü juurutamisse kaasatakse nii kokk- teenindaja, kui ka kokaabi- koristaja. 16 2. Projekti ja organisatsiooni struktuur ja ressursid. Ettevõttel on 3 osanikomanikku, kellest üks on ettevõtte juhataja. Kahe juhatuse liikme tegevus piirdub koosoleku(- te) tasandiga. Kogu projektikestvuse aja vältel on vastutavaks isikuks juhataja.
2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.........................................................................................................................17 4.4 Personalihaldus............................................................................................................................................18 4.5 Raamatupidamis tarkvara............................................................................................................................18 4.5 Vertikaalsed rakendused ehk eriprogrammid .............................................................................................19 Hotsoft on windowsi põhine tarkvara hotellikettide juhtimise tõhustamiseks. See koosneb põhisüsteemist ja moodulitest, seega tarkvara komplekteerides tuleb teha valikuid alustades põhisüsteemi valikust. Olenevalt
turundussõnumiga. 1 Siinkohal tuleb selgitada mõistete toode ja teenus tausta. Toode on laiem mõiste, mida juhtimisalases kirjanduses kasutatakse, et tähistada nii käegakatsutavaid tooteid kui ka teenuseid või toote- ja teenusepakkumise kombinatsioone. Teisiti öeldes on toode katusmõiste, mis hõlmab ka teenuseid, kuid toode ja teenus võivad olla ka üks ja sama asi (nt kliendile spetsiifilise tarkvara loomist võib käsitleda teenusena, aga ta on kindlasti ka toode). Seega turismimajanduse kontekstis on mõttekas täpsustada, mida mõeldakse turismitoote, turismipaketi ja turismiteenuse all. 3 - Turismipakett (edaspidi ka pakett) koosneb vähemalt kolmest turismiteenusest2. Turismipaketi komponendid ei pea kuuluma pakkujale turismiettevõtja võib nt
·pakkumused võivad kindlustada omanikule soodsa hinna 39. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle kasutamise eesmärgid ehituses Maksumuskontroll tähendab: ·projekti tööde käigu pidevat jälgimist projekti elutsükli kõigis faasides eesmärgiga õigeaegselt välja selgitada need muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada projekti maksumust ·muudatuste kajastamist töömahtude loendites, eelarvetes ja finantsplaanides, aga samuti muudes projektijuhtimise dokumentides ·aktsepteeritud muudatuste teatavakstegemine projektis osalejatele Lähteandmeteks maksumuskontrollile on: ·töömahtude loendid, eelarved, kalenderplaanid, finantsplaanid ·tööde täitmise aruanded (protsenteerimisaktid) ja sissekanded ehitusplatsi päevikus ·nõuded muudatuste tegemiseks projektis Eelarvestamisel, kalender- ja finantsplaanimisel kasutatav arvutitarkvara peab sisaldama ka
Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt kavandatud ühe aasta asemel aega viis aastat, kuna eesmärgid olid seatud liiga kõrged! Seega on näiteks "Luua maailma parim tekstitöötlussüsteem" liiga üldine, parem oleks "Luua maailma kõige kasutajasõbralikum tekstitöötlussüsteem", kuna annab arendajatele ka ideid, mida ei peaks tarkvara koosseisu lülitama. Põhiotsustaja määratlemine
PROJEKT : ALGUS JA LÕPP, EEMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE HINDAMISE KRITEERIUM, KEERUKAS TEGEVUSTE KOMPLEKS, MIS VAJAB PLAANIMIST EHITUS ON PROJEKT PROJEKT KUI KAVAND EHK PROJEKTDOKUMENDID EHITUSPROJEKTI ELUTSÜKLI FAASID - JOONIS 1.1 ÜHE EHITISE RAJAMISEL KÄSITLETAKSE ( JUHITAKSE ) MITMEID ERINEVAID PROJEKTE OLENEVALT FAASIST VÕI SUBJEKTIST TOOTE JA PROJEKTI ERINEVUS TOOTE JA PROJEKTI ELUTSÜKLI ERINEVUS. PROJEKT LÕPEB PROJEKTIJUHTIMISE MEESKONNA LAIALISAATMISEGA TENDENTSID: · FAASIDE AJALINE ÜHILDAMINE ( EHITUSKESTUSE LÜHENEMINE ) · SUURENEB SPETSIALISEERUMINE · TÖÖJAOTUSE MUUTUSED · PEATÖÖVÕTJA OMA JÕUDUDEGA TÖÖ VÄHENEMINE PROJEKTIJUHTIMINE JA TEGEVUSE ( PROTSESSI ) JUHTIMINE 2.EELKAVAND 4 2.1. EHITISE ( KAPITALI ) OMANIK - EHITUSE TELLIJA EELKAVANDI FAASIS ON PÕHITEGIJA OMANIK
järgmiste funktsioonide täitmise: • juhtimistegevuse koordineerimise eesmärkide saavutamiseks • juhtimisotsuste vastuvõtmise konsulteerimine • ettevõtte üldise infosüsteemi loomise ja funktsioneerimise • juhtimisprotsesside ratsionaalsuse tagamine Т.KARM 9 Tulemus – kooskõlastatud plaanid ja aruanded Planeerimine Püüdlused JUHTIMINE Vahetu juhtimine Koordineerimine INFOPROTSESS Integreerimine Ellu viimine Tulemus - Kontroll organisatsioon/struktuur Planeerimise ja kontrollisüsteem Т
· Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik
1 Määratleda kogu omamise kulu (TCO - total cost of ownership). Define Total Cost of Ownership (TCO)..........................................................................................................................................................................9 A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. List the items included in TCO.............................................................10 A.2.7.3 Vajadus projekti plaanimise järele. Describe the need for project planning............................................ 10 1 A.2.7.4 Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. Describe the need for project costing.................................. 10 A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT IT juhtimine on IT rakenduste arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. Protsessi
1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
