Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne.
Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine
1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea psühholoogilise kontakti, on loodud psühholoogiliselt turvaline nõustamisruum, kus klient saab jagada oma elust sügavalt isiklikke aspekte. Empaatia on võime mõista kliendi tundeid, kogemusi ja arusaamu
Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese
lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSED NÕRKUSED Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet PSÜHHO- psühholoogial ja inimese luuakse minimaalne ja psühhoanalüütilisi võtteid toomaks välja laiapinnaliselt perjoodideks inime tunnetusest arusaamisele. Teraapia osaliselt võõristav kontakt
number üks. Ma oskan hinnata seda ja inimesed kes on mulle lähedaseks saanud oskavad samuti seda hinnata. Minu elus ei oma absoluutselt tähtus need nii öelda väljamõeldud lood, kõige paremad lood mida jagada on ju siiski elust enesest ja kui inimene oskab huvitavalt elada on tal ka igapäevaselt väga huvitavad lood. Raamatut hakkasin ma lugema oletusega, et ma saan sealt väga palju uut ja huvitavat elutarkust juurde, mis annab mulle isiklikult kindlasti väga palju juurde, kuna nõustamine ja teiste inimeste kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
Strateegiad on kriisiabi seitsmeastmelises mudelis, mis on spetsiaalselt kohandatud suitsiidsetele klientidele. Üldiselt on kliiniline sekkumine suitsiidsete klientidega kaheastmeline. Esimene on lühiajalise stabiliseerimise. Sekkumise esimese astme eesmärgiks on vältida surma või vigastusi ja taastada kliendi seisundi tasakaal. Sekkumise teine tasand käsitleb kliendi psühholoogilist haavatavust. See astme aluseks on tegelikult kogu vaimse tervise individuaalne nõustamine. Alles pärast seda kui kliendid on stabiliseeritud , võib nõustamise töö alata .Töö suitsiidse kriisi klientidega võib sisaldada mitut tüüpi ravi, sealhulgas statsionaarset, lühi- ja pikaajalist, ambulatoorset, päevast ravi ja erakorralist sekkumist. Mudelid ja algoritmid on olemas, et aidata arstidel määrata, milline on asjakohane. Kuigi need mudelid on erinevad, siis tavaliselt sisaldavad nad järgmist teavet (a) sisuka hinnangu
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel
KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse
· Täpsemalt doseerida abi · Annab terminoloogia professionaalseks suhtlemiseks · Aitab sotsiaaltöötajal ära tunda ja klassifitseerida oma tegevust KUIDAS tekib? · kliendi-toimija-kohtumise konteksti (majanduslik, sotsiaalne taust jne) koostoime, üldistus, neist igaüks on SOTSIAALSELT KONSTRUEERITUD ootuste, kultuurinormide ja käitumismustrite kaudu. · sotsiaalne reaalsus kujundab ning mõjutab sotsiaaltöötajat ja klienti · ST ja klient on osa reaalsusest ning mõjutavad läbi INTERAKTIIVSE SUHTE omakorda reaalsust · reaalsus mõjutab teooriaid NB! ST EI OLE KATALÜÜTILINE PROTSESS, kus STja ise ei muutu. Praktika ja teooria on alati omavahel seotud, teooriat kontrollitakse praktikas ja arendatakse seda edasi. Igas teoorias on alati olemas järgmised praktikas esinevad aspektid : · individualiseerimine, isiksuse kaitse, austamise aktsepteerimine, kus inimest
Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse. Teraapiaseansi rõhk on protsessil mitte kunstilisel lõpptulemusel. Kunstiteraapia on ka reguleeritud proffesionaalsete assotsiatsioonide poolt ja seal hulgas jälgitakse spetsiifilisi eetikanorme, mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad psühhoanalüütiline mõtlemine ja humanistlik teraapia ning nende praktikates leidub suuri sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele.
orientation) ja rehabilitatsiooniprotsessi tervikprotsessi tutvustamisega. (Ibid) Diagnoosimise ehk kliendi vajaduste mitmekülgse hindamise faasis toimub esmane kontakt kliendi ja spetsialisti vahel. Cohen et al (1997) toovad välja, et enne rehabilitatsiooni eesmärgi sõnastamist peab spetsialist kindlaks tegema kliendi valmisoleku rehabilitatsiooniks. Anthony et al (2002) põhjal toimub seejärel valmisoleku arendamine ja keskkonna välja selgitamine, milles klient järgneva 6-24 kuu jooksul muutust soovib. Rehabilitatsiooni üldise eesmärgi saavutamiseks on oluline kliendiga hea kontakti saavutamine, kliendi personaalsete kriteeriumite eristamine, alternatiivsete keskkondade kirjeldamine ja eesmärgi valimine. Klienti tuleb aktiivselt juhendada alternatiivsete võimaluste leidmisel ja valikute tegemisel. Seejärel toimub funktsionaalne hindamine püstitatud rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Selle hindamise käigus loetletakse kliendi oskused,
Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine
ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. oskused ja hoiakud. Organisatsiooni k-alased eesmärgid tulenevad K-spetsialist – k-teenuse osutaja, k-info spetsialist, vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. k-koordinaator, k-inõustaja. K-planeerimine kitsamas mõttes on isikliku k K-nõustaja (c- counsellor) – vastava väljaõppe ja kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala töökogemusega nõustaja, kes aitab in teha ja ellu raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab viia elu/k-ga seotud otsuseid, k-i planeerida ning võimaluse madalamalt k-astmelt järjest kõrgemale plaane ellu viia. tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene K-teenused (c- services) – nii riikliku süsteemi areng. K-planeerimine laiemas mõttes on kestev osana kui erasektori poolt pakutavad teenused (k-
Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel
alternatiivsete lahenduste ja arenguvõimaluste otsimisel ning valikute tegemisel. 5 Toetuvad töös klientidega transpersonaalsele psühholoogiale, mis uurib inimest tervikuna seoses tema enda, teiste, looduse ja kosmosega. Valdkonna eesmärgiks on mõista kogemuste ja elamuste üldiseid ning konkreetseid aspekte, mis tulevad ette inimese identiteedi kujunemise ja küpsemise käigus. Transpersonaalse psühholoogia peamise uurimisteema keskmeks on arengu ja iseseisvumisega seonduv fenomenoloogia, mis kaasneb teadvuse positiivse transformatsiooniga, iidsete tarkuste praktiseerimisega ning eneseteadvuse püüdlustega. Nende püüdluste käigus kombineerivad indiviidid sageli erinevaid meetodeid, sh. mõtisklevaid praktikaid, psühhoteraapiat, unenägusid, loomingulisi tegevusi ning teisi meetodeid, kus on vajalik teatav spirituaalsus. Transpersonaalne psühholoogia seab rõhu
.................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad. Peale seda oli koostatud järgmiseks nädalaks tervislik menüü. Nõustaja andis soovitusi tervisetoitumisest....7 Tunnustatud kolesterooli alandavate omadustega toitainete kombineerimine (toidu sedel) on osutunud väga tõhusaks vere kolesteroolitaseme langetamiseks metaboolselt kontrollitud tingimustes (Jenkins jt 2011: 831). Toidust saadud kolesterool võib moodustada umbes 8 kuni 10 protsenti vere kolesteroolisisaldusest. Seetõttu küllastunud rasvhapete vähendamine toidus, koos terve ja hästi
Analüüsidest glükoos paastuseerumis/paastuplasmas 5.9 mmol/L (N:4,1...5,9mmol/L), kolesterool seerumis/plasmas 7.1 mmol/L (N:<5,2mmol/L), LDL-kolesterool paasseerumis/ paastuplasmas 4.4 mmol/L (N: <3,0 mmol/L), HDL-kolesterool seerumis/plasmas 1.4 mmol/L (N:>1,6 soovitav mmol/L), triglütseriidid paastuseerumis/paastuplasmas 1.6 mmol/L (N:<2,0), hemoglobiin 120 g/L (N:134…170 g/L), neerufunktsioon korras, RÖ-thorax – normis, EKG – normis. Kliendi elustiil on järgmine. Klient töötas toimetajana ajalehes 24a. Istuv töö alates 1977a. Kuvaritöö alates 1991a. Enne seda töötanud 3a õmblejana. Peale teist nõustamis kohtumist töö autoriga oli koondanud, nüüd on töötu. Hakkas rohkem õmblema. Suitsetab 40a 10-20 tk päevas. Tööl käis bussiga, tuli paar peatust varem maha ja jalutas. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates. Kuni nüüd rohkem õmbleb, on rohkem füüsilist koormust
elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks, mitte eesmärgiks. (E. Lukk s.a. [09.11.2011] http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article ) 4 3
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest,
kontrollida. Olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) väljundid saab kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. 4. Mis on õpirände pedagoogilised aspektid? Eelkõige õpirände hindamise kaudu hinnata välismaal omandatu tõelist tähtsust – mida kogeti ja kuidas saadud kogemust reliseerida. 5. Mis on nõustaja roll õpirändes? Millised on nõustaja väljakutsed inimeste õpirände teemadel nõustamisel? Nõustaja roll õpirändes on toetada õpirändes osalejat võimalusel kõigi kolme õpirände perioodi jooksul (nii enne, õpirändes olles kui õpirändest naastes), anda rändesse minejale võimalikult põhjalik ülevaade rände olemusest ja eesmärgist, aidates seda kogemust tema tulevase karjääriga siduda. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö
· Kompetentsus · Kättesaadavus · Vastutulelikus, viisakus · Ustavus · Üldistamisvõime · Koostöö ja iseseisva töö võime · Väljanägemine 6. Teenindaja rollid · FIRMA ESINDAJA- Sina oledki kliendile firma · SUHTLEJA- Suhtlemine on sinu töö lahutamatu osa, mitte lisakohustus · KLIENDI SOOVIDE TÄITJA- Annad lubadusi ja nende täitmise tagaja ( usaldusväärsus!!!) · KINDLUSTUNDE LOOJA- klient ootab asjatundlikust ja vilumust · MÜÜJA- läbi professionaalse teeninduse · Lisaks NÕUSTAJA, TAGASISIDE VASTUVÕTJA, ALLUV- ÜLEMUS, PROBLEEMIDE LAHENDAJA jne. 7. Klienti häirivad tegurid Meil küsitakse: ,,KAS SEE ON KÕIK?" , tuleks küsida ,,KAS VÕIN VEEL MIDAGI PAKKUDA?" KLIENTI HÄIRIVAD · Nähtamatud karistused (Põhjendamatud teenustasud ja ettemaks) · Pikk ooteaeg · Usaldamatus (nähtav jälgimine) · Vastutustundetus (hilinemine)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis Referaat AÜ SR-2 Juhendaja MA, Dagmar Narusson Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks.
4. Müügitöö liigitamine (isiklik ja mitteisiklik müük, aktiivne ja mitteaktiivne müük) Aktiivne ja passiivne müük Müügi lähenemisviisid saab jagada kaheks: • aktiivne strateegia • passiivne strateegia. Aktiivse müügistrateegia puhul keskendutakse otsesuhtlusele kliendiga. Aktiivse müügi põhimeetodid on: • otsemüük • telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: • toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud) • toote müük eeldab kliendi vajaduste selgitamist (nt kinnisvaramüük) • turusegment on suhteliselt väike ja selgepiiriline (nt Pärnu restoranid, IT-juhid)
esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes (Payne, 1995, 140-141) kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis. · Rehabilitatsiooniprotsessis: · rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient. · ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele. · On oluline, et klient tajuks töötaja ehedust ja seda, et spetsialist ja puudega inimene on võrdväärsed partnerid, sest nii rehabilitasioonis (kui humanistlikus käsitluses) on klient see, kes püstitab oma eesmärgid.
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
Sageli tundub, et need inimesed "teesklevad haigust", kuid sotsiaaltöötajal ei tohi olla eelarvamust. Depressiooni ajal võivad inimestel tekkida sotsiaalse kohanemise häired. Oluline sotsiaalsete suhete koguse ja kvaliteedi vähenemine, passiivne avalik positsioon, isoleerimine ühiskonnast, kalduvus eneseohverduseks, pere ja sotsiaalse vastutuse vältimine on probleemid, kus arst on jõuetu ja inimene vajab sotsiaaltöötaja abi. Kui masenduses klient palub sotsiaaltöötaja abi, arutatakse tema käitumist nõustamise ajal. Klient soovib, et sotsiaaltöötaja võtaks endale vastutuse tema elu eest. Kuid vastavalt reeglitele, depressiivse kliendiga töötades peaks sotsiaaltöötaja eelkõige olema aktiivne, kuid ei ole vaja võtta endale täielikku vastutust konsultatsiooni protsessi eest. Sotsiaaltöötaja ei vastuta depressiivse kliendi probleemide lahendamise eest, kliendi elus toimuvate muutuste
Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3. Konfluents (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. 4. Projektsioon gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3
hüpoteesi tuleb kontrollida katsega analüüs, katseid tuleb analüüsida, alles siis järeldused käitumise kohta. Kui on teooria, siis ei saa loota, et üksikjuhtum sellega alati kokku läheks Psühholoogia eesmärgid: 1. Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema) 2. Teooriate loomine Psühholoogia valdkonnad: 1. Eksperimentaalpsühholoogia keskendub vaimsete protsesside uurimisele (nägemine, mõtlemine...). Uurimiseks kasutatakse katseid 2. Bioloogiline psühholoogia uurib kuidas bioloogiline pool mõjutab vaimset 3. Psühhofarmakoloogia uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite mõju uurimine) 4. Arengupsühholoogia tegeleb inimese arenguga (mitte ainult lapse omaga) uurimisega 5. Isiksusepsühholoogia uurib inimese isiksust (omadused...) 6. Sotsiaalpsühholoogia uurib väliste tegurite mõju käitumisele 7. Rakenduspsühholoogia rakendab uusi teadmisi, et parandada inimese käitumist a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
